What goes up must come down

Nüüd on jälle see viimane... et mitte öelda low...

Silmad pärani kinni

Eile õhtul Gunnar Aarmad kuulates ja hiljem kuuldut kinnisilmi läbi seedides, jäin mõtlema, et miks ja milleks inimene oma silmi suleb?
Ma ei mõtle siin silmade pilgutamist simade niisutamiseks või seda, et aevastades inimene silmad suleb - viimane on reaktsioon ja südagi ju hetkeks seiskub.
Aga just emotsiooni, tunde suhtes.
Negatiivse külje pealt muidugi siis, kui ei taha näha/teada, mis just sellel hetkel mu ümber toimub. Ma üritan seda mitte enda ellu sööbida lasta. Kuigi üldjuhul töötab samas nii kuulmis- kui haistmismeel. Mingi mälestus sellest sündmusest jääb siiski. Kui suudad ka muud meeled nö sulgeda, jääb ikkagi emotsioon, et SEDA ma ei tahtnud ei näha, võib-olla isegi mitte kuulda.
Kas inimene suleb ka silmad tundmatuse ees? Näiteks olen kuulnud mitmeid esmahüppajaid, et nad on lennuki uksest välja hüpates silmad kinni pannud ja alles avamisraputuse peale need avanud. Et kui ei tea, mis Sind see moment ees ootab, püüad seda endale silmi sulgedes lihtsamaks muuta?
Kolmas võimalus. Positiivsed sündmused. Mina näiteks sulen silmad, et salvestada endale mälusoppi just SEDA hetke, emotsiooni, tunnet, mis mind SELLEL samal momendil on vallanud. Et jätta meelde, see pilt, need hääled mu ümber, see emotsioon või tunne. Et ma saaks teinekord minna tagasi just SINNA ja seda veelkord läbi elada. Kusjuures, seda teen ma ka kinnisilmi. Järelikult sulen ma ka silmad meenutusteks.
Siis sulen ma silmad, kui on tarvis keskenduda. Panen silmad kinni ja üritan kõik muu peast välja pühkida, et saaks keskenduda konkreetsele asjale, ilma et miski muu mind see hetk segaks. Näiteks lennukis enne väljahüpet püüan kogu hüppe ette nö "läbi käija".
Samas ehk on eelmise lõigu põhjuseks just see sama, et ma tahan oma alateadvuses kõik muu välja lülitada, et SEE moment mulle just sellisena meelde jääks ja et seda PILTI miski muu ei segaks?
Kas ma sulengi silmi selleks, et saada täit ehedat ja võimalikult positiivset emotsiooni, tunnet - mälupilti?

Peale sellist päeva, nagu seda oli eile, tekkis mul tõsine küsimus, mille või kelle krdi pärast ma siin rabelen ja oma närve kulutan? Ja sellises situatsioonis tundus mu kohusetunne ühe ikaldunud omadusena :(

How much can you take?

Kui alguses oli üllatav, siis nüüd on juba täiesti ära tüüdanud.

See imetabane allergia loomulikult.

Paar päeva oli juba tunne, et kõik on tibens-tobens. Peale eilset jooksu lõi jälle mühinal välja. Kõrvadega on õnneks kõik ok - praegu vähemalt (ptüi-ptüi-ptüi). Aga selle eest on pea paks, silmad paistes ja ninast voolab enam-vähem ühtlaselt vett välja.

Võtke see ära mu küljest, ma EI TAHA enam :(

Tahtmine on teha asju, mis on hingele lähedased.

Kvaliteetaeg

Laupäev. Pärnu. Madalad pilved. Ei mingit hüppetegevust.
Pikk mölutamine Port Artur 2 einelas.
Jalutuskäik randa. Tugev tuul. Meeletult palju kaidisõitjaid. Virsiku kook ja soe tee.
Natuke seiklemist linna ümbruses. Telemast. Oli täitsa mast küll.
Tandem. Ratastel seekord. Alguses tundus väga imelik, aga muidu päris timm. Olemine muutus aina paremaks. Ilm ka :)
Lõbustuspark ja väike karusellisõit. Mõnus.
Grillitud kala Sindis. Rattamees ikka ei tea, mis on hea kala - vingumisnurk. Aga kõht sai täis.
Jõekääru. Päikesepaiste. Rida tegelasi istub kämpingu ees. Vahib pea selget taevast. Naudivad õlut ja tunnevad ennast rohkem kui hästi. Naerupahvakud. Tsill.
Saun, õlu.
Need for Speed üle võrgu.
Öö.
Uni.

Heas seltskonnas mõnusalt veedetud päev :) Selliseid päevi on rohkem vaja!!!

Mojito

Alul plaanisin Ave kirjatükile kommentaariks panna, aga läks nii pikaks, et panen hoopis siia üles :) Tulemas siis Mojito valmistamise retsept.

Vaja läheb:

mindi lehti

laimi

suhkrut

valget rummi

laimi mahla ja/või soodavett

Pane klaasi põhja mindi lehti - silma järgi u 5-6 lehte. Lõika juurde u 3 viilu laimi. Kata mindi lehed ja laimi viilud suhkruga. Pressi klaasipõhjas olevatest ainetest välja mahl (kokteili tegemiseks on olemas spets nui, aga kõlbab mis iganes väiksem tömbi otsaga ese). Täida klaas jääga (kasutatakse nii purustatud jääd kui -kuubikuid). Seejärel vala klaasi rumm (4-6 cl peaks täitsa ok olema). Lisa kas ainult laimi mahl või soodavesi või pane mõlemat. Sega kogu kokteil hoolega läbi või teine variant keera peale teine tiba suurem klaas ja loksuta.

Kaunistuseks lisa klaasi äärele laimi viil(ud) ja purustamata mindi leht(i).

Suhkru kogust võib ise reguleerida vastavalt sellele kui magusat kokteili soovid. Suhkru asemel võib kasutada ka suhkrusiirupit (2 osa suhkrut ja 3 osa vett) - aga suhkur on parem mu arust.

Mina eelistan kasutada jääkuubikuid ja slashina mõlemat: nii laimimahla kui soodavett - vahekord sõltub jällegi igaühe maitsemeelest.

Enjoy!

Õunad vs virsikud

Kui koogi sisse õunte asemel virsikuid panna (noh, neid, mis konservpurgi sisse on pandud), peaks ju ka täitsa hea tulema?

Mu kõrvaprobleem osutus esialgsel hinnangul hoopis allergiaks. Vot siis.

Nädalavahetuse memuaarid

Reede. Saku, Alice'i häärber. Hulganisti veini ja vägagi mõnus seltskond. Veini tarbimise käigus tehti psühholoogiaalast viktoriini ja pandi alus projektile "Tuuker sügiseks naiseks" - projekti eestvedajaks Veela. Kõik sai alguse sellest, et kuuldatavasti ootavad Tuukri vanemad temalt järelkasvu. Igatahes on märgata edusamme, Tuuker piirab juba oma krooksumist või vähemalt teadvustab seda endale. No ja seoses eesmärgiga tekkis ka alamprojekt leida Tuukrile mees, kes peab olema piisavalt suur, Parasiil näiteks ei kvalifitseeru. Igatahes on mul sellest tulisest viktoriinist ja projekti arutelust hääl siiani kähe. Nagu oleks ära joonud või midagi.

Laupäev. Alustada tuleb sellest, et 4 tundi und polnud mitte eelmisel ööl minu sisse valatud veini ära seedinud. Abiks tuli AlkaSeltzeri tarbimine (mille kokku segamist oli mul ilmtingimata mõni minut enne 9-t hommikul isa käest uurida). Urge bensukaks oli olemine nii timm, et söögiisu oli olemas ja enestunne hakkas sarnanema inimese omale. Aga laupäevane plaan oli minna lennuväljale mantasi pakkima. Mida seal loomulikult teha ei saanud, oli mantade pakkimine. Passisin niisama ja pidasin profülaktika mõttes varju järjekorda. Küll sai aga Kurtnas vundamenti valatud ja sauna köetud (polegi nii roostes, puud võtsid kohe tuld ja ainult ühte tikku läkski vaja). Saun oli vägagi hea, alul küll kõrvetas teine, aga hiljem oli kohe nauditav ma ütleks.

Pühapäev. Kuna ma laupäeva õhtul alkoholile liiga palju rõhku ei pannud, oli hommikune ärkamine ilus :) Peale mõningast vedelemist jõudsin ka rõõmsalt koju tagasi. Rõõm kadus aga uksest sisse astudes, kui selgus, et seal on siiamaani sigakülm ja ainus viis normaalselt elada on hommikumantlis ja villurites ringi liikudes. Nii palju siiski kannatas olla, et pluus on 15 cm edasi arenenud.

"Mul ei maitse SEE tee. Ma ei taha teed. Mul maitseb tee."

Katkend eile õhtusest vestlusest.

Kontsert: Uues kuues

Avaakord ehmatas ikka tõsiselt ära, et MIS kräppi sealt nüüd tulema hakkab. Aga mida aeg edasi, seda paremaks asi läks. Võib-olla see algus oligi taotluslik?

Igatahes on Estonias rõdul istudes heliga probleeme, bänd käis solistidest kõvasti üle.

AGA kokkuvõtvalt oli hea kerge õhtu poolik. Enamus laule olid 90-ndate keskpaigast ehk, mida siis uues kuues lauldi - ma miskipärast arvasin, et on veel vanemad lood. Aga hästi laulsid.

ESINEJATEST oli Maarja teistest peajagu ikka üle. Koidu lauldud "Tule kui leebe tuul" võttis kananaha ihule ja Vaiko pohhuistliku konferensjeena (kirjutasin vist õieti?) lõi sellise mõnusa õhkkonna. Minu meelest.

Vabas õhus oleks kindlasti rahvas asjaga kaasa läinud. Aga esmaspäeva õhtuseks lõõgastuseks sobis mulle imehästi.

Laupäeval mängisin kulli. Mina võitsin, sest kätte mind ei saadudki...

Tegelikult on vägagi teretulnud soovitused, kuidas oma backslide-st lahti saada. Nii kui ennast väiksemaks teha püüan, nii ma läinud olengi.

Ja päeva lõpuks kulus lõõgastav saun (tänud Alice'le) ja hea vein igati ära :P

P.S. Järgmisena tuleb pluus. Tegin eile algust ;)

Mh, nüüd tuleb nädalavahetuseks midagi kolmandat veel välja nuputada, sest tundub, et Rootsi minemiseks inimestel huvi napib... Tõenäoliselt jääb mul see maa ka seekord nägemata (jajah, ma olen selline inimene, kes Rootsi oma eluaja jooksul sattunud pole). Kuigi ma veel hoian pöidlaid pihus, et äkki siiski keegi... :)

Pannikate idee läheb ka vett vedama, sest minu juures on külm ja paha (kütteperiood sai läbi) ja alternatiivseid variante hetkel pole.

Aga Tallinna tolmustest tänavatest tahan eemale küll...

All by myself

Tundub, et on saabunud suvine hooaeg, no või siis suvisem. Tibi otsustas nüüd pikemalt Sakku jääda... ja mind jäeti üksipäini...

Huvitav, kas ma nädala-paari pärast saan iseendaga sigahästi läbi või suhtlen juba seintega??? :)

seda, et...

... tänava ääres jooksmine on ikka üks ütlemata nõme tegevus... suu ja silmad ja nina on kõik tolmu ja liiva täis... urr!