Eile juhtus see, mida ma olen lootnud, et mitte ei juhtu. Hr Murphy ootab Sind ikka selle nurga taga, kus Sa loodad teda mitte kohata.
Ma olen täheldanud, et mu ratta esikumm ei püsi täis. Samas pole ta aga kordagi niimoodi tühjaks vajunud, et sõita ei kannataks. Igatahes otsustas see kumm (või peaks ültema rehv? ah, mul savi) oma töölepingu lõpetada.
Nii ma saingi eile oma 18km pikkusest koduteest ca 7-8km vantsida ratas käe kõrval. Loomulikult polnud pumpa kaasas, sest noh, hommikul ju alles sai õhku juurde pumbatud. Variant oleks ka olnud kuskil bensukas õhku peale lüüa, aga siinses kapitalistlikus maailmas nõuavad miski summa eurosente selle eest. Mul oli küll paber- ja plastikraha, aga mitte ühtegi senti.
Vähemalt oli ilm ilus, nii et polnud väga häda vantsida. Üks varvas ja kand on ainult villis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar