Üle uksepaku

Kui nüüd aus olla, siis 2010. aasta ei toonud midagi sellist, millele ordeni külge võib riputada. Aga paar märksõna enda jaoks võib ju ikka jätta:

• Lumelauatamine. Austrias sai käidud nädala jagu ja sellega asi selleks korraks piirduski.
• Lendamine. Selle valdkonna suursündmuseks võib vast Eesti naiste rekordit pidada, millegi tähelepanuväärsemaga ma küll eriti hakkama ei saanud. Hüppeid tuli vähem, kui alul plaanisin või soovinud oleks. See-eest sai kevadel Moskvas käidud ja paar tundi tunnelis harjutatud. Hüppearvu vähesuse võib ka osaliselt järgmise punkti alla panna.
• Mul on nüüd päris oma vari. Ei miskit laenutamist enam. Tõsi, põhivari on veel vaja soetada.
• Kööginurgast võis mind üsna tihti uusi retsepte katsetamas leida.
• Reisimine. Nagu eelpool mainitud sai Austrias lauatamas ja Venemaal tuuletunneldamas käidud. Lisaks käisime aasta lõpus paar nädalat USA-s Kalifornia osariigiga tutvust tegemas. Loomulikult sai ka kordi kodumaad Eestit külastatud.

Sel aastal tahan ennast rohkem liigutada ning raamatumaailma jaoks tuleb rohkem aega leida.