***

Uskumatu, kui palju on ikka inimese peas kinni.
Eile. Füsios.
Mu füsioterapeut ütleb mulle, et nüüd hakkame hüppama ja näitab harjutust ette. Ma küll ise ennast ei näinud, aga ilmselt oli mu näos üks suur küsimärk ja peas vasardas mõte, et mu terapeut on lihtsalt lolliks läinud.
Mina ja hüppama, nüüd ja praegu? Lollakas!
Hirm oli.
Ja kui siis hakkasin arglikult hüppama, siis polnud valu ega midagi. Jalga tuli lihtsalt kontrollida ja kõik oli ok.

Olgu öeldud, et päris kaugust ma ikka hetkel ei hüppa. Veel. Pigem oli tegu kohapeal kerge põrkamisega :) Aga rõõmu tulebki tunda ka väikeste saavutuste üle!