Spring is on my mind

Eile avasin välihooaja. Kevadise.
Tegin väikse jooksutiiru Stromkale ja tagasi. Algus oli lihtne, siis raske, seejärel läks kergemaks ja lõpp oli ikka kõige raskem. Nii tubli olin, et kordagi ei kõndinud ja läbisin see ca pool tundi sellise väga sörkiva sammuga.
Kuna metsa jõudmiseks on ka paras jupp tee ääres vaja lipata, siis meenusid allergiarohud. Peale jooksu turtsusin nagu kass. Tänavatolm noh.
Sellesse kevad-suvi-sügis hooaega on lisaks jooksule plaanitud veel ratas ja rullid. Viimased (rullid siis) on küll alles poes või sinna teel.

Samas tali pole ka veel läbi. Järgmine nädal lähen veel svenssonite maale seda hooaega pidulikult ära saatma.

Vat nii!

A dreamer, a conqueror, a high time roller, a touchy feely - It's me

Read my VisualDNA™ Get your own VisualDNA™

P.S. Leidsin cal6 blogist.

Reedel (õigemine laupäeva hommikul) napilt enne kella 7-t koju jõudnuna, avastasin, et ju ma siis ikka pole nii vana veel, et hommikuni pidutseda ei jaksaks.
*
Teisalt alustasin eile kampsuni kudumisega. No ikka selleks, et soetatud vesti alla miskit sooja panna oleks :) Nats on juba valmis ka!
Sellesse talve mahub veel üks heegeldatud müts, mis suusaprillidega imehästi kokku sobib. Õnneks on omanik ka väga rahul :)

If there would be another if...

- Millal toimub järgmine kella-viie-tee?

- Mis toimub?

- Kas päkapikud käivad jala? Aga unenäod?

- Mis kell me järgmine kord kohtume?

- Kas nüüd on kevad?

Sürr värk :) No reason at all...

Järgmised neli aastat võin nüüd vabalt möliseda!

Measuring and planning and drawing

No see made osa on jälle käsil :)
Esialgsed mõõtetööd onnis on tehtud. Iseasi kui täpsed need on, üksi mõõtsin ju. Aga aimdus on ikka olemas. Ja ma olen mitmeid tunde nüüd joonistanud ja mõtelnud. Mingid üldised ideed oleme juba eelnevalt paika pannud. Eks mõni spetsialistim inimene peab nüüd ütlema, kas saab ka nii.
Igatahes ei jõua enam kuidagi oodata, et saaks oma väiksed valged käed külge panna ja toimetama hakata.
Mitte nii kontekstiväliselt: Olli onn on ka väga äge, mulle meeldis. Ja tänud abivahendi eest ;)

Moving backwards and still surprising

Jeerum, ma ei mäletanudki, kui jube on tänapäeval olla jalakäija Tallinna linnas. Eriti tipptunnil. Ja eriti sellise plöga keskel nagu täna.
Veider, kuidas jalakäija on poolte autojuhtide silmis mittekeegi. Mul oli vaja ainult kord tänavat ületada ja seda lubava rohelise tulega, kui mingi töll mind alla kippus ajama. Ja päris kindlasti tuleb neil sinust mööda sõita hästi lähedalt ja sellest kõige märjemast (loe: lombimast - leiutasin vist uue sõna praegu) kohast, mis sest et meeter kaugemalt sõites oleks kõik osapooled rõõmsalt koju jõudnud.
Kui ma homme õhtul elusana koju jõuan, siis võib operatsiooni koolitus südalinnas õnnestunuks lugeda... vist.

P.S. Kui keegi teab, kus Narva mnt 7 läheduses tasuta parkida saab, siis olen vihjete eest ette juba tänulik :)