teisipäev, november 13, 2012

***

Võib-olla ma tulistan nüüd puusalt ja puhtalt emotsioonide pealt, aga... Kass on peal.
Esimest korda tuli see siis kui Parasummer läbi sai. Minu onni kaaslased olid kõik juba lahkunud ja istusin seal Jõekääru kämpingu trepi peal ja kõlgutasin jalgu. Selle kolme aasta jooksul esimest korda tuli siis tunne peale, et ma ei taha. Et ma ei taha tagasi minna. Lennujaamas lendu oodates poetasin paar pisaratki.
Nüüd on täpselt sama lugu.
Kord üks sõber küsis, et Pirts oled sa siin Hollandis õnnelik? No ei ole noh. Tõsiselt kohe ei ole. Poleks E-d siin, siis ma ei tea, mul polekski siin muhvigi.
Ja siis ma käin ja vaatan töökuulutusi ja veel suurem kassiahastus tuleb peale.

Noh, nagu öeldud, võib-olla ma kirjutan siin praegu puhtalt emotsioonide pealt. Ja võib-olla teeb teadmine, et ma istun siin nüüd vähemalt kaks-kolm kuud mitte midagi oodates paigal, asja kah hullemaks. Aga no ma tõesti ei taha enam.


kolmapäev, november 07, 2012