reede, jaanuar 29, 2010

Võileiva dieet

Oeh, mul on sest võileiva dieedist juba siiber. Tavaline hollandlane sööb lõunaks hotdogi-saia kohaliku kroketiga. See on selline imeline fritüüritud junn, mis peaks sisaldama liha, majoneesi, sinepit ja võib-olla veel miskeid asju. Liha % kõigub olenevalt kohast, aga maitse sellest paremaks ei muutu.
Kuna meil siin kontoris õnneks hollandlasi pole, siis seda jäledust me siin ei tarbi. Küll puudub meil siin lõunasöögiks normaalne söökla vms. Ma isegi ei tea, kas sest oleks abi, sest üldiselt neis kohtades pakutakse neid samu koledaid kroketeid. Tjah, teinekord ka suppi ja salatit.
Nagu öeldud, ei asu meil isegi sellist sööklat siin läheduses, mistõttu tellime me siin kohalikust Selverist (mille poed pole küll nii suured, siin on üldse väga vähe selliseid Eesti mõistes supermarketeid) kaheks nädalaks kraami. Kraam sisaldab suures joones võileiva materjali: sink, juust, sepik ja miskeid erinevaid salatimoodi asju, mida kannatab leivale määrida.
Vot, peale 4 nädalat, on mul nüüd sellest siiber.
Hakka või õhtuti kokkama, et järgmine päev kaasa võtta. Samas ega see mikro-uuni-soojendatud toit ka teab mis tervislik ole. Vaheldusrikkam oleks ilmselt küll.

neljapäev, jaanuar 28, 2010

Lihtne elu

Ma kogu aeg mõtlen, et peaks siia miskit ka oma tegemistest kirjutama, aga ega miskit silmapaistvat eriti ei toimu. Mu tavaline tööpäev algab kl 6:35 äratusega, tööl käimisega ja kl 21 õhtul olen laip valmis ja vedelen teki all. Kui silm lahti seisab siis loen või vaatan pool filmi ära. Pool sellepärast, et poole peal jään nagunii magama. Nüüdseks ongi kogunenud hunnik filme, mille teine pool tahab millaski vaatamast.
Jah, töölt koju jõudmise ja magamamineku vahele peaks mahtuma ka trennis käimine, aga sinna olen ma viimase kuu jooksul tervelt kaks korda jõudnud. Nii et see on pigem erand.

Aga no kindel on, et nädal veel ja siis saab nädala jagu Austrias lumelauatada. Kindel on ka see, et selle aasta lihavõtted veedan ma Moskva lähistel.

Jah, rohkem mul suuri plaane polegi, sest mida Sa plaanid, kui töö ajutine ja ei tea, kauaks seda lõbu jätkub.

teisipäev, jaanuar 26, 2010

Paberimajandusest

Noh, panen märksõnadega üht-teist siis siia ka kirja.
Et Hollandi riigi silmis inimväärseks saada, on inimesel tarvis sofi-numbrit (nüüdseks BSN - burger service nummer), pangakontot ja tervisekindlustust tarvis. Üldiselt, et üht või teist saada, on hea, kui Sul on olemas sissekirjutus.
Kõik need eelnevad on kuidagi omavahel seotud ja miskis olukorras võib nokk-kinni-saba-lahti-tunne tekkida.
Tuleb tunnistada, et sissekirjutust pole mul siiani. Seda põhjusel, et korter, kus praegu elame on ainult ühele inimesele mõeldud ja no nii ongi. Et asja parandada, on meil hetkel käsil suurema korteri otsimine. Lisaks sissekirjutamise vajadusele ei mahu ka me kola praegusesse pisikesse stuudiosse lihtsalt ära. Ja pealegi, on mul vaja varsti juhiluba värskema vastu vahetada (kuskilt ARK-i lehelt lugesin, et kui resideerud väljamaal, siis tuleb ka luba seal riigis vahetada). Eks kui ma selle vahetamiseni jõuan, annan teada, kuidas läks.
Niisiis. Sofi-number. Seda saab sissekirjutuse olemasolul kohalikust omavalitsusest (City Hall'st või taolisest). Teadjamad teavad rääkida, et sedapidi võib minna minimaalselt numbri saamiseks 2 nädalat. Kuna ma seda teed pidi minna ei saanud, siis helistasin mina hoopis Maksuametisse ja panin endale lähimas offices aja kirja. Muide, Maksuamet räägib ainult ja ainult siis Sinuga inglise keeles, kui soovid sofi-numbrit saada, muul juhul võid ainult hollandi keelt hablada. Muidugi on telefoni teel ka muhe ennast nendest hollandi keelsetest instruktsioonidest läbi närida. Ma helistasin kolm korda, enne, kui kuskil sõna sofi-nummer tuvastasin. Numbri saamine läks aga suht libedalt. Ühel esmaspäevasel päeval panin aja (hoia pass ja oma andmed käepärast, igasugu küsimusi küsitakse, sh ka Hollandis olevat aadressi. Mulle oli eelnevalt öeldud, et elan sõbra juures pole hea vastus ja nii ma laulsin ühe suvalise Amsterdamis asuva hosteli aadressi neile ette). Peale ca 15-minutilist kõnet sain appointmenti endale sama nädala reedeks. Koha peal läks asi ladusalt, täitsin vormi (vormis jätsin Hollandi aadressi tühjaks, sest ma ei mäletanud seda hosteli aadressi peast ja ütlesin, et telefonis ju küsiti ja ma ei hakanud seda üles kirjutama), näitasin passi, ootasin seejärel ca 10 minutit ja sain tähtsa paberi koos oma numbriga kätte.
Järgmiseks seadsin oma sammud panka. Kui Sa just Amsterdamis ei resideeru, siis on Sul kohalikku pangakontot ja -kaarti hädasti vaja. Seda põhjusel, et toidupoes ja nii mõneski pubis pole VISA ega MASTERCARD-st mitte muhvigi kasu. Kõlbab kas sularaha või PIN (kohalik kaart). Pangakonto avamiseks piisas kui lehvitasin oma passi ja Maksuametist saadud tähtsa paberiga. Hää oleks ka omada ka sissekirjutust, aga mis Sa hädaga teed eksole. Postiaadressiks sai siiski ka kohaliku panna, nii et kirjavahetust ja pangakaarti Eestisse siiski ei saadeta. Jah, pangakaart saadetakse siin postiga koju. Peale kättesaamist tuleb seda küll uuesti pangakontorisse aktiveerima minna. Selle käigus saad valida endale sobiva pin-koodi ja egas muud polegi. Samamoodi saadeti postiteel koju ka identifikaator internetipanga tarvis.
Siis oli paberimajanduse poole pealt mul tükk tühja maad, sest Eestis kehtis mul Haigekassa kindlustus ning mul on ka aastane reisikindlustus, nii et selle pärast ma muret ei tundnud. Muret tundma tuleb hakata siis, kui tööle lähed. See tähendab, et kohalik tervisekindlustus tuleb endale teha kolme kuu jooksul alates tööle asumise päevast. Ja kindlustus tuleb teha algusega tööleasumise päevast, ükskõik kui kaua aega seda hiljem teed. Samamoodi tuleb ka maksta algusest peale. Olen kuulnud jutte, et kui nii mitte teha, võib siin alates 600 eurost trahvi saada. Niisiis, valisin ma netist ühe (soodsaima) kindlustuse välja. Uurisin, kas see katab mõningad minu jaoks olulised vajadused (igasugune optika ja hambaravi on ükskõik mis kindlustuses lisatasu eest), täitsin formulaari (hollandi keeles) ning jäin vastust ootama. Edasi on kaks varianti: kui Sul on sissekirjutus, siis ilmselt tuleb Sulle teade, et kõik on korras ja me hakkame Sind nüüd kindlustama. Sissekirjutuse puudumisel saadetakse Sulle kiri, et me ikka ei leidnud Su andmeid näidatud omavalitsusest ja kindlustada saame teid juhul, kui teil on töökoht. Kenasti paluti saata koopia oma passist ja töölepingust. Umbes nädal pärast soovitud dokumentide saatmist saabus mulle koju jälle teade, et ma olen nüüd kindlustatud ja palju õnne! Tasub veel teada, et kindlustuse tasumine sõltub siin tööandjaist, on variant, et tööandja maksab kõik Su eest kinni või teeb seda osaliselt või üldse mitte. Igal juhul on igas kindlustuses ka nö omavastutus, mis kõigub 150-160 euro vahel aastas. Selle ulatuses tuleb arved ise tasuda, st kui lähed arsti juurde, siis tollel hetkel miskit maksma ei pea, aga hiljem saad kindlustuse kaudu arve. Minu kindlustus maksab 83 eurot kuus. On ka nt 100 euroseid variante olemas. Ahjaa, kindlustuse tegemiseks on ka vajalik kohalik pangakonto olemasolu, kust Sul igakuiselt pappi maha võtma hakatakse.
Dokumendid on üldse siin kõik hollandi keeles ja nendest aru saamine on kah selline paras ettevõtmine. Kui inglise keelt jagad, siis on isegi Google-translator täitsa hea abivahend. Hollandi-Eesti-Hollandi sõnaraamatut muideks ei eksisteeri.

reede, jaanuar 22, 2010

Jäin pildile

Sõitsin mina täna hommikul rahulikult tööle, kui üks hetk peeglites sähvakas käis. Ilmselt jäin pildile. Ma nüüd huviga ootan kas ja kuhu see pilt saadetakse.

Siin muide ei ole föönidega politseid ei maanteedel, mis enamasti on küll kiirteed, ega ka linna vahel. Igal pool on aparaadid püsti. Pilte teevad Sust tagant poolt ja väidetavalt isegi siis kui 1-2 km/h lubatud kiirusest üle on. Kas need aparaadid ka kogu aeg töötavad, pole õrna aimugi.

P.S. Sõitsin 50-e alas oma spidomeetri järgi 60-ga.

esmaspäev, jaanuar 18, 2010



Jah, eile väljas jalutades oli tunne, et on kevad. Päike paistis, linnud laulsivad... ja puud punguvad (on see üldse sõna?) juba. Mõnus oli!

kolmapäev, jaanuar 06, 2010

Ega tali taeva jää

Ehk et talv on jõudnud ka Hollandisse. Miinuskraadid on siin olnud juba mitu nädalat ja kohati on isegi lumehelbekesi nähtud. Paksu lumesadu, nagu täna pärastlõunal sadama hakkas, pole siin vist aastast 1963 nähtud.
Paks lumesadu tähendab ca 5-7cm lund. Ja ohhooo, mis see endaga kaasa toob. Ma käin tööl autoga, sest see säästab u 20 minutit aega (ilma ummikutete veel 20 minutit). Õhtuti korjan Mati peale. Täna aga oli liiklus kiirteel maks 50 km/h kui sedagi ja nii toimus kulgemine suht rahulikus tempos. Mis on selles suhtes tore, et inimesed ei hinda oma võimeid üle. Kuna ummikutes passimine ei tundunud eriti kutsuvana ja lisaks sõidab sealt lähedalt buss, millel oma rada ja kus autod ei sõida, otsustasime auto Mati töö juurde maha jätta ja bussi peale marssida.
Marssimine oli vahva, sest kui juba sõiduteed olid lahti ajamata, siis kõnni- ja rattateed ammugi mitte (kuigi ratturid on siinmaal ikka kunnimad, kui autod, aga sellest mõni teine kord).
Mõeldud-mõelud. Bussi pidi küll natuke ootama, sest olgem ausad, ka bussijuhid pole sellise talvega harjunud ja tempo neilgi tiba aeglasem. Bussisõit kulges suht ladusalt, kuni Haarlemisse jõudsime. Vahepeal otsustas bussi lõõtsast tagumine osa natuke omavolitseda ja tegi natuke jõnkat-jõnkat soovimatus suunas. Kuna kiirust nappis ja äärekivi oli kah kohe käepärast, siis ei tekkinud isegi bussis erilisi häälitsusi. Kesklinnas olevast sõiduteest oli saanud aga sujuv liuväli, kus raskel bussil liikumine, eriti paigalt võtmine, keeruline oli.
Igatahes olin ma kodus tavapärase 45 minuti asemel 2 tunni pärast. Kaua autoga tulnud oleks, teab vaid see taats seal taevas. Igatahes kui me kiirteed ületasime, siis seal liiklus põhimõtteliselt seisis. Informatiivseks viidaks teile ka TomTomi ummikukaart (kõik need punased ja kollased noolekesed tähistavad ummikuid):

Ma läksin tööle!

Noh, üldiselt enamus juba teavad, et ma olen nüüd juba siis kolmandat päeva jälle usin töömesilane.
Tegevusvaldkonnaks logistika ja asukohaks Holland.
Algus on olnud rahulik, sest osa ajast on mingil põhjusel nett maas, mis tähendab, et kõik seisab ja me passime siin niisama. Selle aja jooksul, kui miskit ka teha on saanud, olen vist enam-vähem hakkama saanud.
Keskkond ise on täitsa muhe, meid on kontoris koos ülemusega kokku 5. Keegi pole hollandlane: ülemus on soomlane (tegu ju Soome firmaga), siis on meil veel peale minu inglane, liibanonlane ja filipiinlanna. Suht sotsiaalne seltskond, kes kordamööda raadio saatel laulda ümiseb. Filipiinlanna viskab aeg-ajalt nalju, millest suurt aru ei saa, aga see ise on juba omamoodi muigama panev.

Kui ma viitsin, siis ma ükskord võib-olla kirjutan ka sellest, mis bürokraatiast siinmail läbi närida tuleb. Aga ma pole kindel, et see võiks huvi pakkuda või hiljem vajalikuks osutuda. Aga võib-olla siiski.