reede, detsember 30, 2005

Wishlist

Vot eile sai räägitud teemal, et mida vaja ja mida mitte. Jõuludeks ma wishlisti ei teinud. Jäin siin siis mõtlema (tööd eriti nagu ei viitsi ju teha). Polegi selliseid väikseid asju, mida tahta.
Vaieldamatult on top-i eesotsas hetkel suusa-/lauapüksid ning soe pesu nende alla, noh lumelauast endast jään see hooaeg unistama, see saab siis järgmise hooaja listis sees olema ehk.
Vot kui nüüd keegi leiab, et tahab mulle hirmsasti kingitust saabuva vahetuse puhuks teha, siis toetused vastavasse fondi on teretulnud :)
Aga loomulikult on kallid kõige paremad :P

kolmapäev, detsember 28, 2005

Reibas päev.... võtab silmad särama :)
Päikesest vist ;)

teisipäev, detsember 27, 2005

Nüüd on siis juhtunud see, mis tõenäoliselt kohati iga naisterahvast (aga võib-olla ka meesterahvast, aga nemad ei tee sest nii suurt numbrit) kimbutab. Nimelt olen ma mõningatest hilpudest välja paisunud.... Nõme värk küll... noh, ma ei hakka vabandusi otsimagi.
Aga asi päädib sellega, et mul tuleb lauatamiseks uusi püksa nüüd otsima hakata!

reede, detsember 23, 2005

Vat nüüd olen popikas plika... Sain oma talvejope käte :P

neljapäev, detsember 22, 2005


ja siis veel see suur, et...
Saab ikka see hooaeg ka korra mäel ära käidud... Mitte küll kaugel ja mitte väga kõrgel, aga natuke ikka :P
Eile õhtul kodus kraamides mõtlesin, et see aasta on ikka küll hoopis teistmoodi. Või õigemini sügise osa siis. Suvel olen nii ehk naa ringi kapanud kogu aeg.
Aga ma ei mäleta aega, kus sügis oleks nii paljusi üritusi täis olnud. Vabad nädalavahetused võib vist kahel sõrmel üle lugeda...
Ja siis veel see värk, et jõulutunnet pole see aasta ka peale tulnud. Seega ei ole mul jõuludest ka veel üleküllastus tekkinud, nagu tavaliselt. Küll ei taha ma mitte ühtegi keskusesse minna, sest inimmassid ründavad seal hullu moodi. Aru ma ei taipa seda kingihulluse värki... Ok-ok, ma olen ka mõned kingid valmis pannud... aga no need on ka sellised, mida teistel vaja läheb, mitte ei jää nurka tolmu koguma või riiulisse seisma. Parem siis juba kott mandariine kinkida, vähemalt maitseb heasti :P
Linnas iseenesest on küll hea ära pageda. Homme siis minema siit hullumajast, et varsti jälle tagasi tulla... :)

reede, detsember 16, 2005

Mina olengi Veenus.... tegelikult tuleb täna hoopis bäkki laulda :)

teisipäev, detsember 13, 2005

ja teinekord juhtub nii, et:
inimene on oma harjumuste ori...
*
nii lihtsalt on

neljapäev, detsember 08, 2005

Kõik on teil kõige paremas korras.... Ei põletikku ega midagi.... Silmad valutavad liigsest kuivusest.... Nüüd hakkan tilgutama :)
Ma olen ikka täitsa ebaproportsionaalne inimene...

neljapäev, detsember 01, 2005


"... on võimatu olla masenduses kui sul on õhupall..."
- Vinnie PUHH -
***
(V)irisevad need, kes on kas kadedad, negatiivsed või ei oska teiste rõõmuga kaasa minna.
Selline pisike tähelepanek!

kolmapäev, november 30, 2005

Hundilaut

No erikrdi külmaks on meil siin kõik läinud... Tööl siis, mitte kodus - seal on mõnusalt soe:P
Aga nüüd, istun mina laua taga. Laud on nii külm, et on tunne, et hakkab kohe jäätuma. Sama jõuab ka teha kakao tass, kui ta kauemaks kui pooleks minutiks käest ära panna. Nüüd ma siis istun siin: suur oranz sall ümber mässitud, vahelduva eduga trükin läbi salli, kohati läbi käpikute. Saapaid pole ka raatsinud jalast ära võtta, varbad kipuvad niisamagi külmetama. Nina on ka jääs juba, varsti võib tekkida tõsine oht, et kukub küljest ära suurest külmast.
Telefoniga ei taha ka üldse mitte rääkida. Kui toru kõrva äärde panna, võib kõrv heasti ära külmetuda.
Rahvas on ka siin tööl juba külmast lolliks läinud. Teeb igasugu lollusi ja inimesed istuvad välisriietes arvuti taga. Hei-hallo, see ei ole normaalne värk!!!
*
Nüüd veel nii palju, et leidsime ühe radika (selle sama, mille ma siit ükskord koju kaasa laenasin). Hetkel on toas juba 19 kraadi sooja.

esmaspäev, november 28, 2005

Nädalavahetuse lätlaste juures...

Jurmala.
Veekeskus oli üle ootuste vahva koht. Kõik 4 tundi sai seal probleemita mööda saadetud. Sai liugu lastud, tsillitud ja nats saunagi katsutud - kuigi, viimane polnud just eriline saavutus, aga ega me sinna sauna ei läinudki :)
Hotell oli kah üks täitsa ok koht. Toad saime kõige kõrgemale 9-ndale korrusele, kust oleks vist vaade linnale olnud? aga udu oli ees. Muidu nagu uusehitised ikka.
Hotell asus jalakäijate tänaval, mis oli otsast otsani asutusi täis. Aga ühe normaalse söögikoha suutsime sealt leida. Ju olid ülejäänud tänava nime kohaselt (Jomas iela) asju toimetamas.
Sigulda.
Tuuletunnel. Ma ei osanud suurt midagi oodata. Meeletuid emotsioone ei tekitanud, nii väga ei pettunud ka. 4 mintsa rassimist, mille jooksul sain nii mõnedki korrad stabiilseks ja ise sain ennast sinna õhuvoo peale ka :) Aga maru harjumatu oli kogu aeg 'kassi panna', eriti kui tavaliselt pean ennast hoopis maruväikseks tegema. Enda suurena hoidmine ununes kohati ära. Võrreldes nendega, kes enne meid seal käisid, oli meie punt ikka kõvasti edevam.
Aga kokkuvõttes oli lahe tripp lahedate inimestega.
Järgmise korrani :)

teisipäev, november 22, 2005

Osalesin eile külalisesinejana sulgpalli mängus... Lühidalt võiks öelda nii: ega kord poolaastas sulgpalli mängides tsempionit minust küll ei saa :)

esmaspäev, november 21, 2005

Niih, nüüd on selline värk, et lumi võiks küll kiiremas korras maha tulla. Mul on sest kaamosest pehmelt öeldes villand juba.
Ma tahan juba lumesõda mängida ja lumememme teha või siis lumeingleid :P Liugu lasta oleks ka päris vahva ja laua paneks ka alla :P
Igasugu vahvaid asju tahan ju teha... andke ainult lund!

kolmapäev, november 16, 2005

Seda tahtsin öelda, et.... Laupäeval (19.11.05) - Rock Cafe - The SUN!
Meie oleme kohal :)

neljapäev, november 10, 2005

Eile õhtul töölt koju jalutades...
Üks hetk kuskil põiktänava ristis vaatan, väiksed lapsed tantsivad kaerajaani... ja siis meenuski, et ah-jaa marti joostakse. Tänapäeval on aiad lukus ja aedade taga kurjad koerad - nii lapsed tantsisidki värava taga, koer lärmas aias ja peremees või oli see naine lähenes väravale. Edasist ei näinud, sest mina jalutasin edasi, mitte ei jäänud mokk töllakil vahtima.
Sain mõnikümment meetrit edasi, kui miski muusika kõrvu kostis. Lastel makk kindlasti kaasas, mõtlesin. Aga ei olnud - muusika oli liikuv. Üks hetk sai uudishimu võitu ja pöörasin ümber. Balbiino auto hoopis sõitis väikseid tänavaid pidi tilu-lilu kaasas mängimas. Kas ka jäätist jagati, seda jällegi ei näinud.

kolmapäev, november 09, 2005

Mulle hakkab aina rohkem tunduma, et varsti on mul jõuludeni iga nädalavahetus bukitud.... Ei teagi, on see nüüd siis halb või hea... pigem hea, ma arvan :)

esmaspäev, november 07, 2005

Mul on kirjutamise kriis... Või siis tegelikult, kui on mingi idee ja tahtmine midagi kirja panna, siis juhtub just 110 asja käsil olema ja ei ole aega kirjutada... ja siis kui aega nagu oleks, siis on vaim pealt läinud....
Ma jään nüüd siis vaimu ootama :)

kolmapäev, november 02, 2005

Ütleks, et.... ja kuidas... aga ei hakka siin virisema. Käisin eile jõutrenni tegemas. Viimati sai sellist trenni tehtud hmm.... kevadel!
Homme õnnestub ehk ujuma minna ja siis pole häda enam midagi ja reedel liigun jälle nii ehk naa :)

esmaspäev, oktoober 31, 2005

Nüüd on lood nii, et enda liigutamine tuleb tihedamini päevakorda võtta kui seda on praegu... ehk siis rohkem kui mõni kord kuus :)
Eilse konkursi võitis ujumine (BP ja miski Fit-treeningu ees)! Mõnus oli teate :)

reede, oktoober 28, 2005

Rubriigist: Saame kultuursemaks.
Seekord siis programmis Lauri Saatpalu ja Katrin Mandel kontserdikavas "Sa oled hea" - esineb veel hulk tegijaid muusikamaailmast.
Esitusele tuleb hunnik vanu Eesti lugusi selliste meeste repertuaaridest nagu Uno Naissoo, Gennadi Podelski, Arne Oit, Valter Ojakäär, Evald Vain jne. Uues kuues muidugi.
Toimumiskoht: Salme Kultuurikeskus, -aeg: 31.10.2005 kl 19.
Ken läheb täna pileteid ostma... kui ka tulla tahate, andke talle teada ja kui hiljaks pole jäänud, võtab teilegi piletid ära :)

pühapäev, oktoober 23, 2005


Figline 18/10/05
Sudune kuu (küll ainult esimesel ööl), lukustunud peldiku uks, hommikune aeg luubis kukkumine kämpingu trepil...
Kõige ehedama mulje jättis ikkagi Colosseum ja imepisike linnake Orbetello oma kohaliku meluga... Üle 900 km-i autosõitu.... meeletult ilus loodus ja loomulikult soojus :)
Ohjeldamatult veini ja oliive... Mõnus puhkus oli!
UPDATE! Nüüd siis ka mõned pildid näha-vaadata. Aparaadiks Canon G5.

kolmapäev, oktoober 12, 2005

Tänasest võtan väikse puhkuse. Sõidan ära... Itaaliasse nimelt, kes veel ei teadnud. Tagasi siis nädala pärast :)

teisipäev, oktoober 11, 2005

Eile õhtul võtsin kätte ja tegin check-listi ära, et mida kõike oleks kindlasti vaja kaasa võtta. Nimekiri sai päris pikk, aga ma kirjutasin ka kõik suht detailselt lahti. Seda selleks, et kui asi kotis, saaks ristikese kirja panna.
Täna peab veel poest läbi lippama ja puuduolevad asjad juurde muretsema - no ei tulnud eile poes olles kõik pähe noh.
Et homne mureta oleks, siis täna veel raha vaja vahetada ja siis õhtul asjad kokku pakkida!

esmaspäev, oktoober 10, 2005

Mis ma ikka oskan öelda - oli jälle üks väga vahva nädalavahetus. Algas see meeleoluka kuulide veeretamise ja pokkerimänguga. Hüppeilma anti kah kohe mõnusalt mõlemaks päevaks. Esimese päeva enamasti manifestisin ja mässasin. Üks hüpe sai ka sellesse päeva: 3-way Tsoome ja MRI-ga. Noh, see oli selline naljakas hüpe. Mul oli kohati tunne küll, et tõmbasime TSoomega ennast exitis napilt head-downi ja siis me laperdasime ja keerlesime, polnudki sellist rokkimist jupp aega teinud. Miski hetk olime ikkagi stabiilsed, nii et MRI ka meile ligi sai. Ja kui ma siis lahti lasin, siis läinud nad olidki. Enam mina neid kätte ei saanud.
Pühapäeval läks igatahes paremini. Kaks hüpet: üks Ave ja teine Kadriga. Avega saime kaks dokki ka kirja. Ma arvasin, et läheb hullemaks rokkimiseks, aga tegelikult oli päris äge hüpe. Eriti kui arvestada seda, et ma ei ole niiväga kõva lendaja... veel :) Kadriga dokki me ei saanudki, aga selle eest püsisime päris hästi levelil ja nägime teineteist kogu aeg. Nii et tegelikult oli kah päris hea tulemus. Minu arvates vähemalt.
Ja nagu pühapäeval vaikselt räägitud sai, siis järgmise aasta eesmärk on B-kat ja seejärel hakkan FF-i õppima :P

neljapäev, oktoober 06, 2005

Ja siis oli päikesevarjutus (03.10.05)

Foto: AndreK

teisipäev, oktoober 04, 2005

Vihje nr 4

Nüüd siis asi nii kaugel:
  • lennukipiletid on olemas (minul kodus riiulis);
  • ööbimine on bronnitud;
  • auto on veel bronnimata, aga me tegeleme sellega;
  • tõend metalli olemasolu kohta peaks kah täna saama olema;
  • rongivärgiga tegeleme jooksvalt kohapeal;
  • klge, reisi- või pagasi- või veel millegi kindlustuse ka teeme või??? (praegu kargas pähe noh)
ja ülejäänud on juba köömes :)

esmaspäev, oktoober 03, 2005

Jooksmine ei ole lihtne kas teate...
Ja kõrge pulsiga sauna minna ei ole ka just kõige helgemate mõtete killast...
Enam nii ei tee :)
(Viimast siis, jooksmisega peaks ikka kuidagi jätkama)

reede, september 30, 2005

Hommikul oli mul postkastis selline meil (väikeste kärbetega):

Täna on Rahvusvaheline Väga Hea Välimusega ja Kuradi Tarkade Naiste Päev....
....
Ja pea meeles seda elumotot: Elu EI TOHIKS olla teekond hauda eesmärgiga jõuda turvaliselt pärale atraktiivses ja hästi säilinud kehas, vaid pigem külg ees sisse lennata, shokolaaditahvel ühes ja veiniklaas teises käes, keha kasutatud ja kulunud ning karjuda "Issver, milline reis!!!" Ilusat päeva.
Täna on kuidagi eriliselt hall päev, uni on kallal ja silm ei püsi lahti... ehk on seekord siiski õhtu hommikust targem?

neljapäev, september 29, 2005

"Minu emme tegi Rootsi lihapalle!"

"Kõik armastavad..." ... või noh, eile tehti seda Draamateatris. Ühesõnaga käisime eile teatris. Miskipärast on nii, et Draamasse satun ma alati komöödiaid vaatama, aga see selleks...
Et siis paras jant oli, naerda sai ka kõvasti. Minu lemmikuks osutus Merle Palmiste mängitud Glory, eelkõige tema kohatud märkused.
Igatahes tasub vaatama minna, kui kellelgi vähegi huvi on. Ma siia parimaid pärle kirjutama ei hakka, sest enamus neid on kontekstist välja rebitud ja siin oma eesmärki ei täidaks kuidagi kohe. Ken on mõned ka siin välja toonud.

teisipäev, september 27, 2005

Mul on mure!

Tere iti-t mõistvad tegelased. Mul on mure. Nimelt imestan mina siin silmad punnis peas, miks mulle jäetud kommentaare saab mitme koha pealt lugeda. Mõningad tulevad ilusti sildi alt comments välja, mõningaid näeb aga hoopis siis kui sissekande kellaajal klõpsata. Keegi teadis selles asjas Haloscani süüdistada?! Mina ei oska midagi ega kedagi süüdistada.
Õpetage nüüd endast lollemat.

esmaspäev, september 26, 2005

Vat selline sügis...

Laupäeval avastasin, et mul on kombeks lennukis olles üht ja sama viisijuppi ümiseda. Hea lugu iseenesest. Teinekord ümisen hüppe ajal ka.
********************
Seekord küll mitte... polnud mitu nädalavahetust hüpanud ja siis läks tiba aega, enne kui endale ja ihule selgeks sai, mis ma sinna üldse tegema läksin. Õnneks küll ei rokkinud ja isegi ei laperdanud mitte ja lõpuks õnnestus ka külgedele liikumine, mida Liisule ette näitama läksin (esimene pool hüppest meenutas küll pigem üles-alla liikumist, kord kukkus Liisu alla ja siis jälle mina).
UPDATE! Ei tulnudki kohe meelde, et kuplit taunsaisin ka 190-se peale. Maandumisel "svuupasin" terve vasaku sääre roheliseks. Aga asi elas juba oma elu seal pea kohal, päris äge oli :P
********************
Bõulamine läks ka üles-alla kontekstis, pigem alla, aga vahva oli sellegi poolest. Kui ma veel natuke harjutan, küll siis paremini läheb :P
********************
Ja seda veel, et esmaspäevased varajased hommikud tuleb ära keelata!

teisipäev, september 20, 2005

Nüüd pool aastat ilma oma mänguasjata, tunnen ma sellest puudust. Peaks vist uue soetama. Aga kas peegel või digi? Ja kas Canon või Nikon või hoopis midagi kolmandat?
Tee siis nii otsust.
Keegi miskit head soovitada mõistab?
Et siis "Da Vinci kood" sai eile õhtul läbi. Oli põnev ja kohati oli raamatut lausa raske käest panna, aga no mis Sa teed, kui iga mõne hetke tagant avastad, et Sa magad hoopis, mitte ei loe raamatut. Igatahes läbi tema sai ja soovitan mina seda soojalt ka teistele.
Järgmisena tegin algust sama autori (Dan Brown) "Inglite ja deemonitega". Tundub suht-koht sarnane raamat olevat, aga eks lugemise edenedes saab täpsemat selgust.
*****
ja siis veel see värk, et vihje nr mitmes:
Ööbimine tuleb ära bronnida!!!

neljapäev, september 15, 2005

Saabub külmaperiood

Mul on kodus nüüd külmaperiood. Selgus, et meil ei hakata enne novembrit? kütma. Oktoobris hakatakse soojatrassi vahetama. Miskid teadjamamehed siis arvasid, et enne selle lõppemist me sooja ei saa. Enam ei kelgi, et mul katlamaja üle tee asub.
Lähipäevil peaks villurid vist välja otsima, muidu ma elan pool talve nohus :(

teisipäev, september 13, 2005

Ma nägin kah langevarju unenägu. Siiani olin ainult hüppamisega seoses seda näinud, kuidas ma 5 sekundit lugesin.
Aga unenägu oli ise selline:
Vabalangemise osa vist nagu polnudki, vähemalt hetkel ei meenu. Aga avan mina varju ja see avaneb otse minu ette paralleelselt maaga. Ühe poole tropid on nagu kõik ühe köiena varjuni välja. Peakohale mul seda asja saada ei õnnestunud ja tropid ei liikunud ka ja nii sai patja tõmmatud ja põhivari minema lastud. Sang kah järgi ja varu avanes täpselt samamoodi ette. Varu oli musta värvi ja valgete õmblustega. Kah oli sarnane imeasi troppidega, aga vari lendas kenasti pea kohale ja juhtida sai teda ka. Varju all olemise aeg oli miskipärast väga lühike. Maandumine oli ka hästi pehme, nagu oleks trepiastmel alla astunud.
Vot selline uni oli täna.

reede, september 09, 2005

Möh?

Your Power Color Is Magenta
At Your Highest:
You energize yourself and push others to suceed.
At Your Lowest:
You feel frustrated and totally overwhelmed.
In Love:
You are suprised by who you attract. You're a love magnet.
How You're Attractive:
Open and free spirited, people want to explore the world with you.
Your Eternal Question:
"What is my next source of inspiration?"

neljapäev, september 08, 2005

Täna hommikul jonnisin kutiga peldikus. Õigemini kutt jonnis ja mina vaatasin pealt. Nimelt osutus vee peale laskmine (, mis seisneb kõigest nupule vajutamises) üllatavalt vastumeelseks tegevuseks. Peale väikest sõdimist ja vee peale laskmist teavitas see väike mees, et tema on nüüd minu peale kuri.
Väikesed inimesed on ikka teinekord minu jaoks täiesti mõistetamatud tegelased.

kolmapäev, september 07, 2005

Nüüd läheb põnevaks... meil hakkab nooleviskamise turniir. Äripäev pidi ka pildistama tulema... Vat selline elu meil siin töö juures :)

teisipäev, september 06, 2005

Ma sain SELLE raamatu lõpuks läbi. Nüüd võtan Dan Brown-i "Da Vinci koodi" ette :)

esmaspäev, september 05, 2005

Esialgne plaan eelmine nädal rahulikult mööda saata, läks iga päevaga aina rohkem luhta. No mis seal ikka, igasugu toredaid üritusi toimus.
Alates sõbrannadega pläkutamisest ja lõpetades sääskede toitmisest Viimsis vabaõhu üritusel (never ei lähe seelikuga see aasta enam õhtul õue).
Nädalavahetuse skoor oli 2 hüpet ja 1 redeliaste :) Ja samas sain jälle tiba targemaks.
Saun, hästi maitsev õunakook, veel parem seltskond, huumoriajakiri ja palju nalja.
Täheldasime, et meil hakkab nö "nädalavahetuse perekond" tekkima :)

reede, september 02, 2005

Mitu asja korraga...

Jõuan täna tööle. Kõik kena kaunis. Äkki tunnen, miskit ei ole nii nagu peab. Selgus, et üks sukk oli jooksma hakanud. Mis seals ikka, nüüd lippan paljaste säärtega mööda kontorit ringi ja loodan, et õhtul ei ole liiga jahe.
**********
"Lords of DogTown" - eile sai sellise nimega filmi vaadatud. Tundus nagu oleks vaadanud saadet Xtreme-i või Explorer'i pealt, mitte filmi. Muidu oli hea vaadata, kuidas tegelased rulade selgas aina osavamateks muutusid ja huumorit oli ka sisse pikitud. Aga kinos seda teist korda ei vaataks, pigem kuskil eelmainitud telekanalilt.
**********
Eile sattus veel ette selline moment, kus reaalsus jälle kopsti pähe lõi ja igasugu mõtted hakkasid jälle lendama. Pool ööd mõtlesin oma elu üle järele. Nii mõnedki pidepunktid sai paika pandud ja nüüd tuleb ennast lihtsalt käsile võtta. Sellega seoses tõenäoliselt uusaasta lubadusi ei tule, vaid need peavad enne liikuma ja toimima hakkama. Siis on ehk lootust, et kui aeg käes, jooksevad asjad ka jonksu. Elame-näeme!
**********
Ja see hiiglama igav raamat hakkab ka varsti läbi saama. Igatahes on see hea uinuti. Loed 5 lehekülge ja uni on garanteeritud. Raamatut on muide kokku üle 500 lehekülge.

neljapäev, september 01, 2005

1. september

Meil on täna hõrendatud töökeskkond. Juhatus otsustas sots.ministri ettepanekuga kaasa minna ja kõik lapsevanemad, kelle järeltulev põlv 1.-4. klassi täna läks, said vaba päeva. Ülejäänud lapsevanemad (võsud siis vastavalt 5.-12. klass) said oma ülemuse nõusolekul vaba päeva. Peresõbralik firma meil.
Nüüd on nii, et kõnnid mööda koridori ringi ja kaja on offississe kolinud. Meesterahvad käivad ringi ja küsivad naisterahvaste käest: ja kus on Sinu lapsed? Ma vastasin, et pooleldi mu munasarjades. Selle peale soovitati teist poolt otsima hakata, lubati isegi konkurss korraldada. Seda oleks põnev kaeda, aga tõenäoliselt jääbki see ainult lubaduseks :)
Möh...

kolmapäev, august 31, 2005

NÜÜD olen ühes kohas kirjas... ja tundub, et sest saab isegi asja...
Kõik ei olegi veel kadunud :)

teisipäev, august 30, 2005

Ikaldus-ikaldus-ikaldus.... selle massaazi värgiga noh!
Oli veel üks backup variant, aga seal hakkab kool liiga vara pihta ja kolm korda nädalas töölt kell 16 ära kõndida oleks ülim ülbus ja tõenäoliselt ei jõuaks asju ka tehtud.
Ket, ma ütlen... kiruma võtab!!!

Vihje nr 2

Esialgne kondikava sai paika... See tuleb küll kõikide asjaosaliste juuresolekul nüüd üle vaadata... Aga siiski, midagigigi :)

esmaspäev, august 29, 2005

"Peame Teile teatama, et massaazigruppi meil see aasta ei avata..."
Vat sulle siis....
Ma olen igatahes pettunud :(
Eks tuleb seniste oskustega edasi elada.

reede, august 26, 2005


... või on süüdi hommik ja mu mõte ei tööta ja mulle ei jõua hästi kohale, mida mulle öelda taheti...

neljapäev, august 25, 2005

Teinekord ma tunnen, et ma elan kui kiirteel... nii mõningadki asjad vuhisevad minust mööda ja mina jään lihtsalt lolli näoga järgi vaatama.
Niih, nüüd võtan ennast kokku ja hakkan sammu pidama.... Kui keeruline see ikka olla saab?!

esmaspäev, august 22, 2005

Mõtled, et nüüd... et seekord läheb teisiti!
Aga ei lähe, lõpuks oled ikka samas situatsioonis koos oma reaktsioonide, mõtete ja kõige muuga...
Aga ühel heal päeval enam nii ei ole!!!
Jeii, üks kena nädalavahetus jälle möödas. Ma ei osanud arvata, et ma hüppamisest nii palju puudust tundsin. Ilm oli super ja üldse oli kõik mõnus. Sain 3 hüpet senisele skoorile lisaks, Raider järgi proovitud ja kontaktivõtmine ning träkkimine kah nüüd redelis kirjas.
Jalgade asendi peab ka automaatselt õigeks saama.
Igatahes tekkis tunne, et must võib isegi asja saada :)

reede, august 19, 2005

Vihje nr 1

Un litro di vino della casa, per favore :)

neljapäev, august 18, 2005

Piisab väikestest asjadest, et inimene särama panna :)

teisipäev, august 16, 2005

Hing on kuidagi rahutu...
Tahaks midagi, aga ise ka täpselt ei tea, mis see olema peaks...
Samas ei tea ka miks või milleks...

esmaspäev, august 15, 2005

Atensioone!

UPDATE! Ideid on rohkem kui tegijaid... ürituse update siin!
Neljapäeval (18.08) on plaanis teha järjekordne pannkoogi õhtu. Toimumiskoht selgub järgnevate päevade jooksul.
Manifest kommentaaridesse!
Iga asi juhtub omal ajal... või siis natuke hiljem!
Vanarahva tarkus?

laupäev, august 13, 2005

Kas te teadsite, et Kristiine keskuses on ka Scotland Yard? Mina sain täna näiteks teada, millaski võiks sinna lõunatama minna :)

reede, august 12, 2005

Sain eile sellise muusikakogumiku omanikuks nagu "Buddha Bar vol 7". Vaatamata nimele on päris mõnus tsill muusika. Siia juurde sobiks veel imehästi elav tuli, hea punane vein ja mõnus seltskond :)

kolmapäev, august 10, 2005

Fotojaht

Natuke siis fotojahti kah siia. Teemaks siis kohe kõlav triatloni stardipauk.

teisipäev, august 09, 2005

Täna said kuskil Raplamaal maa ja taevas kokku. Ilus ja lummav vaatepilt oli :)
***
Siis said kokku Tõnis Mägi ja Kait Tamra. Hästi positiivse sisuga kontsert oli. Minus tekkis nii palju mõtteid - kummalisi ja huvitavaid ja põnevaid, konkreetseid ja häguseid. Ma nüüd püüan saadud laengut ja mõtteid ja emotsioone läbi hekseldada :)
***
Tagasiteel oli "tselluliidipilv" ja teiselt poolt paistis ilus selge sinine taevas :)
... ma olen alati mõelnud, et kui jääb hinge kripeldama, siis on õige asi...

esmaspäev, august 08, 2005

Päeva lause:

"Kõik kolme jalaga asjad on ebakindlad!"
Pirts rääkimas taburettide miinustest.

pühapäev, august 07, 2005

Seal kuskil Läti piiri ääres...

... sai toimuma igasugu huvitavat ja vähem huvitavat:
  • Metsavendade elu kirjeldav matk (kestis kokku alla tunni?)
  • Hommikune fotojaht (oli põnev, oli ispireeriv, oli fotogeeniline - no natukene)
  • Miskisuguse veesõiduki ehitamine (püsis muide vee peal ja oli täitsa ujutatav)
  • Naiste jalgpall ja tseerliideramine (mina liiderdasin)
  • Justament, hea muusika, meeletult tantsimist ja reilender (vähemalt kahele töllile suutsin reilendri tantsimise selgeks teha)
  • Üks olemata saun (sauna uksel arvasin, et ei täna sauna ei lähe) ja veel üks väga öine või varahommikune saun
  • Palju toredaid inimesi, vahvaid elamusi :)

Ahjaa, suvepäevad on märksõnaks!

reede, august 05, 2005

NÜÜD-JUST-PRAEGU tuli meeletu tahtmine HÜPATA!!!
Tuleb pühapäevani nüüd selle tahtmisega kuidagi hakkama saada...

neljapäev, august 04, 2005

Üks üritus jäi täna minu jaoks ära. Jäin kohale jõudmisega hiljaks ja rong oli juba läinud. Mis seals ikka, ohkasin korraks ja seadsin sammud kodu poole. Tee peal ise mõtlesin, et päris hea ilm niisama jalutamiseks ja ringi vaatamiseks.
Ootamatult tekkis vaba õhtu. Kodust välja minna ei taha, sest siin on hea. Selliseid rahulikke ja vaikseid õhtuid olen eriti selle suve jooksul hindama hakanud. (Mitte, et mul seltskonnas viibimise vastu midagi oleks.) Vahetevahel on lihtsalt hea jalad seinale lüüa ja lihtsalt olla - akusi laadida. Ja kui on, siis kellegagi mõtteid vahetada. Mõnna-mõnna :)
"See, kes tahab midagi saladuses hoida, peab hoidma saladuses, et tal on saladus, mida hoida."
("He that would keep a secret, must keep it in secret that he has a secret to keep.")
- Sir Humphrey Appleby

teisipäev, august 02, 2005

Sain eile õhtul ühele poole Kivirähki "Rehepapiga". (Aitäh raamatuomanikule, täna õhtu rändab see Jahu 3-e, et sealt saad selle siis kätte.) Märksõnadeks: ehe kadedus; kui mina ei saa, siis teised ka ei saa; muidu öbisemine ja irisemine. Tegelikult oli see raamat eelnevalt nii üles haibitud, et ma ootasin isegi tiba rohkemat. Aga üldiselt oli lihtsalt loetav ja läks täitsa kobedalt edasi. Lugemiseks kulus 2 õhtut + varem loetud 30lk. Mulle raamat meeldis, ilma eelnevate kommentaarideta oleks tõenäoliselt rohkem meeldinud. Aga mis seals ikka. Teistele soovitan soojalt.
Järgmisena võtsin käsile Honore de Balzaci sellise teose nagu "Kurtisaanide hiilgus ja viletsus", millaski kuuleb ehk selle kohta kah kommentaare.

pühapäev, juuli 31, 2005

One step closer

Keska tunnistuse leidsin arhiivi hämarustest üles. Homme saab teada, mis trääni veel vaja läheb. Tõenäoliselt tervisetõendit ja kes-teab-mida-veel.
Muide, need, kes otsustavad, et nad siiski tahavad minu ettevõtmist toetada, siis kontonr on sama. Hüvesi saab ka tundma, nimelt on harjutada niikuinii vaja ja iga harjutustunniga säästab oma 300 krooni. Take it or leave it!
See nädalavahetus jälle möödas... no praktiliselt möödas. Lühikokkuvõte siis selline:
Reedel sain An2 pealt täiesti pandava exiti. Kuigi olin veendunud, et suudan seal jälle rokkima kukkuda. Selle eest lihtsalt hüppasin välja ja olin marukähku kõhu peal. Plaanitud träkkimisest ei tulnud suurt midagi välja, sest enamuse ajast vahtis mulle seal suur pilv ainult vastu. Kui selgemaks läks sai siis ka träkkimist proovitud. Tuli välja küll - ei võtnud seekord kõikuma ega midagi. Eks proovib korra veel, siis saab aru, kas tuli kogemata välja või saab ka edaspidi hakkama.
Õhtu jätkus K. sünnipäeval. Kindlasti oli sünnipäeva lapsel ja teistel tema kaaskondlastel hea kohale jõudes ukse kõrvalt pingilt üks koogike leida. Ma olin nimelt selle varemalt sinna poetanud, et seda natukenegi päikse käes olemisest säästa. Sünnipäev oli ise vahva, seltskond samuti. Telksaunas sai esimest korda ära käidud - täitsa vahva värk :) Lõkke ääres lällatud ja täitsa normaalsel ajal ka magama mindud. Hommikune basseinis käik oli ka mõnusalt virgutav tegevus!
Ainuke asi, milles mõndadega kokku leppisime, oli see, et nii vähese viinaga enam peole ei minda ja brändi ei maitse endiselt hästi.
Laupäeval sai ring lennuväljal ka käidud. Kuigi miskeid alkohoolseid jääke mu sees ei olnud, polnud mingit tahtmist lennukisse ronida. Maa pealt oli seda asja seekord parem jälgida.
Tänase ehk siis pühapäeva olen ma kuulutanud puhkepäevaks. Sai ohtralt magada ja elu võib jälle edasi minna :)

kolmapäev, juuli 27, 2005

448 MEM

Nüüdseks olen ma täiesti veendunud, et see auto tuleb kiiremas korras maha müüa. Arvestades kõike seda, mis tolle masinaga tema ostmise ajast (jaanuarist 2005) kõik juhtunud on. Peale tänast väikest sõitu, olen ma kindel, et see auto ise otsib avariilisi situatsioone ja võimalust mingi teise masinaga külgi-nina-või-ma-ei-tea-mis-kohti-veel kokku kriipida.
Nimelt laenasin mina seda autot täna sihtotstarbelisel eesmärgil käia üks ring Nõmme turul. Ühe umbes 200-300 meetrise sirge jooksul sain mina kahe lamba pärast korralikult ABS-i tööle - isegi signaali polnud aega anda. Nimelt kõigepealt arvas vastassuunast tulev ja vasakpööret teha sooviv auto, et minu nina alt on seda kõige parem teha. Läks nii 10 seki mööda, sain miskisuguse pisikese hoo sisse ja vaata imet, nüüd keeras kõrvalteelt lammas nr 2 vasakpööret tegema. Uuesti pidurid põhja! Tänasin õnne, et taga liikuv kaubik oli aeglase taibuga ja sellele punasele masinale tagant sisse ei põrutanud.
Järgmine mõte oli see, et SEE masin tuleb kähku maha müüa. Ta on ohtlik, ma ütlen teile!
Mingi jama on. Miskid kahtlased jalakrambid on mind kimbutama kukkunud. Viimati mäletan sellist jama umbes 9-ndast klassis. Siis oli asi küll hullem ja läks ise üle. Vast läheb nüüd ka. Soovitavalt võimalikult kähku!

esmaspäev, juuli 25, 2005

Minna või mitte minna... Samas, ma olen seda juba mitu aastat plaaninud. Paar asja vaja jonksu saada ja kokku leppida. Siis vaja otsus ka ära teha. Nii paar nädalat on aega.
Nimi sai kirja!

pühapäev, juuli 24, 2005

Eilse päeva sisse mahtusid korduv hommikune ärkamine, kola transportimine, sünnipäev in the middle of nowhere (kus sai väga palju sellist rahvast näha, kellele polnud ikka mitu aastat pihta saanud), öine tagasisõit Tallinnasse ja Peeter Karli varvaste niisutamine Sakus.
Vat kui palju jõudsin :)
Pannkoogid jäid ainult seekord vahele - tuleb neid vist tagant järgi endale nüüd ise küpsetama hakata :P

laupäev, juuli 23, 2005

Avaldus

Pirts ja Ave otsivad massaazikursusele minekuks sponsoreid. RSVP 20. aug!!!
Don't miss it!
UPDATE! Kõige olulisema unustasin: toetused võib kanda sellisele Hansapanga kontole 1108034168
Tänan

reede, juuli 22, 2005

Mul on nüüd kodus üle miski hunnik poolikuid pudeleid. Mis puhul... kes teab - see teab. Igatahes neid on lubatud täiesti vabalt millaski edasi tarbida.
Ja järgmine nädal millaski võiks pannikaid kah teha :) On ju hea idee!

kolmapäev, juuli 20, 2005

Back to reality

Selleks korraks sai siis puhkus läbi. Tagasi tööpostil - õnneks on nädal suht kergelt alanud ja ei uputata mind kohe igasugustesse gemüüsedesse. Hommikune ärkamine on küll üsna vastunäidustatud, aga mis teha, tuleb ka sellega harjuda ja küll see väss ka ükskord pealt ära läheb.
Eile sai siis pika pausi järel uuesti sadulasse ka istutud. Läksin rahulikku trenni tegema, et kohe ihu ära ei ehmataks. Endalegi üllatusena läks päris kobedalt ja keskmine polnudki kõige hullem. Jaksu oleks rohkemgi olnud sõita, aga ei hakanud üle ka pingutama. Miskipäev Trummi suusaradadele minema... Vaja ju 30-ndaks ennast kuidagi 51km-se maastikumaratoni läbimiseks ette valmistada. Seda peab küll ütlema, et võrreldes eelmise aastaga on vorm küll tükk maad kehvem. Eks järgmine nädal paistab täpselt, kui palju kehvem.

esmaspäev, juuli 18, 2005

Väike järelkaja

10 meeletut päeva, täis hulganisti toredaid ja vahvaid parasemusi ja askeldamist. 10 hüpet, neist 7 juba sealt kõrgemalt :P (Just for the record: kast selle eest juba tuli!)
Hea posu positiivseid mälestusi ja teadmisi, mida järgmine kord teisiti teha. Tänud kõigile, kes selle nädala nii mõnusaks ja heaks elamuseks muutsid :) Naeratus mu suult ei kustu küll nii pea.
Järgmine aasta jälle!!!

reede, juuli 08, 2005

Alates homsest siis mina üritusel nimega Parasummer 2005. Kohale loodan jõuda juba täna :) Saab õhtul veel tsillida ja sauna ja ei pea hommikul liiga vara ärkama ja sõidu peale aega kulutama.
Paremad panid juba lõunast ajama, mina ootan veel õhtut.
Jooksvat infi ürituse kohta leiab Parasummeri blogist.
Järgmised nädal aega leiab mind Pärnu lennuväljalt.
Seniks tsau-pakaa!

Õllesummer

Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga lõpuks otsustasin kah läbi astuda sellelt ürituselt. Põhirõhk oli suunatud nö Beatle'te kontserdile, mis mõningate eranditega oli väga vahva. Sai igasugu vanu tuttavaid ja sõpru näha. Muidu oli rahvast nagu murdu ja ei mahtunud suurt ei istuma ega astuma.
Levist väljas oli suitsu pilgeni täis ja peale kadunud hinge üles leidmist, sai sammud Korea karaokesse sammud seatud. Võtsime ka viisijupi üles - ma olen küll suht kindel, et ega see eriti hästi ei kõlanud....
Koju jalutasin taksopargist koos tõusva päikesega :)

neljapäev, juuli 07, 2005

Ideaalne naine?

Keegi (naisterahvas) tuli Jahus lagedale sellise avaldusega:
Ideaalne naine: Gets naked and brings a beer.
Veel ideaalsem naine: Stays naked and brings another beer.
Võta näpust, kas see ikka on nii :D

teisipäev, juuli 05, 2005

Latern

Käisin eile eksprompt ja Ollika kaasabil Laulasmaal etendust vaatamas. Tätte "Latern".
No Tätte tegija, ei saanud kuidagi ei öelda. Vähe kiirustamiseks läks, aga olime kenasti enne etenduse algust kohal.
Etendus ise võlus oma lihtsusega. Kergesti jälgitav ja läbi huumori oli lihtsalt kogu point kätte mängitud.
Mõned meelde jäänud seigad ka:
"Tüdruk, mis liputad seal?"
"Jumal küsis näha"
***
"Mamma, kas Sul on ka nii, et tahad kogu aeg meest?"
"Mismoodi koguaeg?"
"No kui hommikul ärkad - siis, kui silmi pesed - siis, kui süüa teed - siis, kui sööd - siis..."
***
"Noh, hakkame nüüd seda tegema!"
...
"Kas ma koorin ka lahti?"
"Ei ole vaja."
...
"Mis see üldse on, mis me tegema hakkame?"
"No raha lugema loomulikult!"
Oi, pärle jagus seal küllaga :)

esmaspäev, juuli 04, 2005

Nädalavahetus läks jälle nagu ludinal.
Reedel Kuusikule sõites ei olnud absoluutselt mingit tunnet ka, et tahaks lennukisse ronida. Aitasin hoopis varjujärjekorda pidada ja olin niisama kaunis.
Laupäeval sama lugu. Panin kohe algusest peale rõhku varju järjekorra pidamisele (otsustasin, et olen nõus seda ka Parasummeril tegema.
Pühapäevaks olin plaaninud ühe hüppe, et terve nädalavahetus ikkagi vahele ei jääks. Tõenäoliselt laupäevasest paarist ebaõnnestumisest oli öösel lausa hirm nahavahel. Hommikuks oli see küll tagasi tõmmanud, aga lennukis oli ikka kerge kõhedus sees veel. Uksel õnneks oli see üle jäänud ja nii ma sealt välja vupsasin. Proovisin pöördeid teha, ei tulnud suurt midagi välja, ühtepidi sain pöörlema, aga enam pidama ei saanud.
Läksin tegin siis teise katse veel. Plaanisin kohe alguses rahulikult asja võtta ja mitte kiirustada. Asi pälvis sellega, et 360 kraadi tehtud, kõrgust 1000 meetrit ja tsau-pakaa teisipidi pööramine. Tuleb kiiremini ennast pöörata, nagu selgus. Ma olla ikka marurahulikult seda teinud.
Kiusatus oli veel küll kolmandale katsele minna, aga ei pannud ennast järjekorda ja kui lennuk oli tankima läinud, selgus, et see enam tagasi ei tulegi. Nii et kiusatus oli ka läinud koos lennukiga.

reede, juuli 01, 2005

Paunad paati ja kaome...
***
Mul on nüüd PUHKUS! Jehuuuuuuuuuuuuuuuuuu

neljapäev, juuni 30, 2005

Eile oli vahva... seltskond hea ja pannikad maitsesid ülihästi. Teinekordki ;)

kolmapäev, juuni 29, 2005

Pirts @ kokandusosakond

Et siis tuli ettepanek täna kooki teha.
Käpad püsti, kes huvitatud on!
Algus oleks ca 20:00.
Manifest meili või kommentaaride lahtrisse!

teisipäev, juuni 28, 2005

23 minutit

... sinna sisse kaks ikaldust kummiga... ja Tuukri must tibu oli kotis :)
Põhimõtteliselt võib töö tegemise labaselt maha kanda. Mõtted on igal pool mujal, kui töö juures. 3 päeva tuleb veel kuidagi tati ja tahtejõuga siin hakkama saada ja asist nägu teha. Siis on PUHKUS!
********************************
Ühe sõbrantsiga jõudsime arvamusele, et käes on möllu aeg. St et tuleb teha lihtsalt lollusi ja natuke meeletusi ja olla nats vallatu. Pidurid on soovitav maha võtta ja elu täiel rinnal elada... kaua Sa ikka ootad ja mõtled ja oled... Peaasi, et üle ei pinguta!
********************************
Lisaks on vajadus massaazi järele... Teab keegi kedagi soovitada või oskab ise seda pädevalt teha? Teeks ise, aga enda masseerimisega mina hakkama ei saa.
********************************
Hirmsasti tahaks praegu inimesi kallistada :P lihtsalt niisama... ilma igasuguse põhjuseta...

esmaspäev, juuni 27, 2005

Pikk nädalavahetus

Hakkas pihta kolmapäeva teise poolega. Kulmineerus see pannkookide küpsetamisega ja ohtra veini joomisega. Läks viimane alla nagu vesi.
Edasi Kuusikule, kus ma küll ühtegi hüpet ei teinud, aga olin niisama ilus. Sealt siis läbi Tallinna ja poetreti Võsu poole jaani pidama. Väga vahva... saun oli mega ja öine supelus veel ägedam. Pikkade varrukatega pluusiga -5 magamiskoti alla magama minek ei olnud päev või siis öö idee :)
Hommikul siis jalad selga ja Narva poole teele. Ilus autode rong oli. Lust vaadata kohe. Kohapeal tehti kaks An2 tõusu, milledest ühel tehit hädahüpe. Viimased tegelased said 900m peal vist alles välja. Kõik läks hästi, lennuki õliandur oli nats õhtal. Kuna nälg tahtis silmnägemise ära võtta, siis seadsime ennast kohalikku gurmaanlasse sööma, kus kõik söögid ripu-rada-pidi otsa said. Süüa nad siiski kõlbasid ja raha ka nii väga õnneks ei tahetud.
Õhtul siis koju tagasi, vahepeatuseks Viitna kõrts õhtusöögiks. Enamuse teest magasin lihtsalt maha, sest silmad ei suutnud lihtsalt lahti seista.
Hommikul Pärnu siht silme ette ja tuld! Alul pidin A. auto kohale viima, sest mees pidi ise EETN tõusu peal olema, mis küll tugeva tuule tõttu ära jäi. Sõitsin siis koos paari tegelasega siiski kaasa, mis sest et hüpata ei saanud. Vahepeal õppisin ralli käigu ära ja aeg läks nagu niuhti. Terve selle minu jaoks mitte hüpatava päeva jooksul jõudsin endale ühe murumütsi valmis heegeldada. (Nüüd peab süvenema, kas ma tahaks veel umbes 10-le inimesele sarnast käsitööd teha.)
Õhtul saun ja kämping Jõekäärus. Õhtumuinasjutuks olid kämpigus ööbijate wc-lood. Ma kui kõige mannetum, ei osanud peale prilllaua loo midagi rääkida. Kuulasin siis unesegaselt teisi, kuni üks hetk ära kukkusin.
Pühapäeval tuli Tallinnast kohale L410, vahva! Sain ennast varju järjekorda... Kusjuures vahepeal tundus, et minu needus, mitte leti pealt hüpatud saada, ei saa mitte ümber. Kui lennukit tankima taheti hakata, selgus, et tankimismasinal oli mingi jama ja see sõitis ennast remontima. Siiski mõningase aja pärast oli tankur tagasi ja lennukile söödeti kütus sisse. Pirts oli ka kenasti tõusul ja nii ma siis ka selle lennukiga lõpuks üles sain. Uksel tekkis küll kerge segadus, et kuidas ma siin ennast küll paika pean saama. Aga lõpuks sai kõik korda ja nii ma sealt ka välja hüppasin. Ilma saltota! Jee... kuigi ümber oma telje tegin küll tiiru ja pärast kõhuli olles ei saanud kuidagi pöördeid välja. 1000m peal avamine ja maa poole ajama.
Jõudsin kohe järgmisele tõusule ka ja sain 15 seki redelile kirja. Exit oli väga viis (lõpuks ometi!) ja loodetavasti jääbki nii. Avamine toimus alles 900m peal, ei saanud mina sellest altika näidust õieti aru... aga lõpuks oli kõik korras. Hüppe nr oli 13!
Õhtul MAM-i juurest saunast läbi ja kl 1 paiku öösel jõudsin õnneliku ja väsinuna koju :)

kolmapäev, juuni 22, 2005

Tarkusetera

Kui tühja kõhu peale veini juua, siis see hakkab üsna kiiresti pähe!

teisipäev, juuni 21, 2005

Asukoha rõõmud

Otsustasin mina eilse vaba õhtu lihtsalt kodus molutamise peale hakkama panna. Mõeldud-tehtud. Vaatasin üle mai-tea-kui-mitme-nädala telekat. Päris vahva oli, ootamatult hea film tuli. No varasest magama minekust ei tulnud tänu sellele suurt midagi välja. Pool 12 telekas kinni ja otsustasin lehte lugemata voodisse pugeda. Natuke vähkresin seal ja ootasin magama jäämist. Millaski peale 12 õnnestuski.
Kõik oli kaunis, kuni üks hetk nii ca kella 1 paiku otsustati tõenäoliselt sõjaväes, et aeg on öiseks õppuseks ja läks paukpadrunitega paugutamiseks lahti. No hallooo! Inimesed, te olete keset linna. Mingi hetk jäi vaikseks. Mõneks ajaks ja kogu jama hakkas otsast pihta. Ja nii umbes 3-4 tsüklit järjest. Uni oli nagu peoga pühitud ja nii ma siis jõllitasin tund aega lage, kuni uuesti magama jäin.
Siiani pole ma oma elamise lähedal asuvast sõjaväest midagi arvanud, aga öösel tekkis küll tahtmine minna nende väravasse ja käratada neile oma hingelt kõik, mis mind tollel hetkel häiris.
Järgmine kord vist teengi seda!

esmaspäev, juuni 20, 2005

Minu esimesed vabalangemised

Algas eelmine nädalahetus minu jaoks viimase HART-ga, läks nagu eelmisegagi. Exit oli lihtsalt jura, ma isegi hüppasin, aga painutust polnud ikkagi. Rõnga sain küll kenasti kätte.
Järgmiseks sai reede õhtul esimene 5 seki ette võetud. Jälle lennukisse. Peas vasardas kogu aeg, et hüppa tiiva poole ja pea kuklasse.... uksel olin, siis veel mõtlesin tiivast, aga metsa läks see exit ikkagi (peaks seda salvestust vist iga päev vaatama hakkama ehk võtab aju sellest koledusest õppust). No tegin oma salto ära, uuesti lennukit nähes tuli ka painutus ja siis oli mu 5 sekundit läbi. Avasin varju. Sain litaka vastu vasakut õlga - päris valus oli. Kirusin oma exitit maa põhja, samal ajal oli meeletult hea tunne sees. Värin, mis enne oli teadmatusest sees, muutus suud kõrvuni venitavaks naeratuseks. No igatahes vari lahti ja kruiisisin kaunikesti maa poole. Maandumine polnud ka kõige kaunim - fleerisin liiga hilja ja maa tuli oodatust tiba kiiremini vastu.
Laupäeval uuesti suund Kuusikule. Saabusin kenasti koos EETN tõusul olevate varjurite maandumisega. Panin ennast siis kohe varju järjekorda. Edasi arvati, et tuleb teise lennuvälja otsa kolida, muidu rikkume seadust. Lisaks võtsid õhuruumi veel purilennukid ja nad tegid seda nii tunni kaupa, mis tähendas tõusude vahelist pausi sama kauaks.
Niisiis leti (L410-e) pealt mina hüpata ei saanudki. Ma olen täitsa kindel, et kuskil keegi arvab, et An2 on minu jaoks, hoolimata sellest, et mul seal tihti peale paha tahab hakata.
No sain siis lõpuks esimese An2 tõusu peale kirja ennast. Kama selga ja nii 25-30 korda tegin exiti harjutust, ma nimetasin selle kaunilt lennukist-välja-hüppamise-tantsuks. Vahepeal läks lennuk veel huvireisi või midagi tegema, nii et oodata sai kaunikesti. Igatahes üks hetk sain jälle lennukisse ja ka uksele ja kõik kordus jälle uuesti: exit - salto - lennuk- painutus - avamine. Tee või tina, no ei saa kuidagi ennast kohe painutama. Ausalt öeldes oli ikka maru mannetu ja saamatu tunne peal. Maa peal ja mõttes tuli kogu krempel välja, aga kui asjaks läks, oli kõik peast pühitud.
Pühapäeval siis Pärnu ja An2. Kogenumad sellid said An28 pealt hüpata. Läksin mina siis uuele 5 seki ringile. Minu üllatuseks, ei tahtnudki Wolli teada, kas ma olen valmis või mitte. See ehmatas mu tiba ära. No kogusin siis tiba ennast ja välja mina sealt lennukist hüppasin... koos saltoga nagu tavaliselt. Ma olen varsti rock'n rolli tibi vist, et ilma saltota lennukist väljutud ei saa. Aga lennukit ja Wollit nähes võtsin kohe painutuse sisse ja aeg täis avasin varju. Maandumine oli hea, kuigi fleerisin liiga vara, maandusin püsti ja pehmelt.
Teisele hüppele ehk siis 10 sekundile sain ka veel sel päeval. Sain teise ringi esimeseks väljujaks. Sees hakkas kergelt kripeldama, et äkki hakkab paha või midagi. Õnneks ei hakanud. Uksel veel oli kõhklus sees... aga välja ma sealt sain koos oma tantsuga. Kui lennuk silme ees ringilt tulles, tuli ka painutus, box-asendi võtsin umbes 5 sekundil sisse... 5 sek-i tehes, ma ei saanudki nii väga sellest vabalangemisest aru, 10 seki andis ikka hoopis rohkem, ma lihtsalt nautisin seda, mis toimus. Horisont vajus silme ette, kõik oli meeletult ilus ümberringi. Oi, ma olin ikka rahul seal maa ja taeva vahel :) Üks hetk sai üheksasajast kümme ja aeg vari avada. Avamisasend oli nii minu kui ülevalt vaataja arvates kaunis ja vari avanes nagu kell. Ma lausa kilkasin seal varju all - nii hea oli kohe olla... Maandusin jälle jalgadele ja elu tundus maru ilus.
Järgmine kord lähen oma 15 sekundit tegema. Midagi peab oma mannetu exitiga ka peale hakkama...

neljapäev, juuni 16, 2005

Pirts kokkajaks!

Kui üks nädal sai kolmapäeva õhtul pannkooke küpsetatud, siis tänasemal päeval kl 22:55 keeras Pirts ahju kinni, et sealt rabarberikook välja võtta ja valminuks lugeda... ei tea, kas see süüa ka kõlbab. Isu nimelt hetkel pole, eks hommikul selgub...

kolmapäev, juuni 15, 2005

Juhe-dot-com

Tänane päev kuulub rubriiki mõistus pole ikka oma teha. Nimelt õnnestus mul täna hommikul uksest nii välja astuda, et võtmed jäid sisse poole. Selgus see muidugi õhtul kl 22 paiku alles.
Ajasin ühe sõbrantsi siis põhimõttelisel uinakut tegemast üles ja käisin korterikaaslasel Sakus külas tema võtmete järel. Ja näe, nüüd olen ka lõpuks mina õnnelikult toas soojas :)

teisipäev, juuni 14, 2005

Ja päeva plondi tiitel läheb...

... TSoomele, kes küsis täna demohüpet vaatama minnes: "Huvitav, kust need lennukid oma ringi alustavad?!" Õige vastus on: lennuväljalt! Palju õnne!
Minu väiksed tedretäpid ütlevad, et täna on üks kaunis päev! :)

esmaspäev, juuni 13, 2005

Teate, oma 6-ndamast hüppest ma ei hakka rääkimagi. Exit ja muu sarnane läks kõik kaunisse kohta. Ainuke asi, mis välja tuli, oli maandumine.

kolmapäev, juuni 08, 2005

22:50

kolmapäeva õhtul on kõige parem aeg pannkookide küpsetamiseks. Pirts teab, mis Pirts räägib ;)

Passipilt

Käisin mina eile endast pilti tegemas. KMA otsustas, et minu 4 aastat tagasi tehtud pilt ei kõlba mitte ja käskis uue saata. No läksin mina eile siis lähedal asuvasse ateljeesse. Istusin toolile. Tüüp vaatas hetkeks otsa ja ütles väga hea, nii hoida. Järgmine hetk kõlas lause, et valmis, tulge homme järgi. Vanasti ma mäletan ikka sätiti ja värki, tänapäeval nii vist enam ei käi see värk?! Igatahes järgmised X aastat näen mina nüüd oma dokumentidel (loe: passis ja ID-kaardil) välja selline.

teisipäev, juuni 07, 2005

Haugi mälu

Teate, mul tundub aina rohkem, et mul on haugi mälu. St et kestab 3 minutit või nii. Igasugused asjad, mis mul enese heaoluga või mõne põneva/huvitava asjaga ei seonud, kipub meelest minema....
Palun puhkust!

esmaspäev, juuni 06, 2005

Tegus nädal oli...

Eelmise nädala kohta võib öelda nii, et kaunis tegus oli teine. Pooled õhtud läksid pakkimise õppimise tähe all. Lisaks üks sünnipäev ja veepall ja tervisejooks Harku metsas. Hüppama ei pääsenud, aga pakkimiseksam sai tehtud.
Maraton jäi küll ära, ei julenud oma jalga sinna küll kiusama minna. Kahe nädala pärast see-eest võiks mingigi vorm olla, et Haanja küngastel vastu peaks.
Pühapäeva õhtuks olin paras laip. Pool päeva magasin lihtsalt maha. Traditsioonilisest pannkoogi õhtust ei tulnud ka selle tõttu mitte miskit välja (erinevatel põhjustel pole juba 3 nädalat seda toimunud).
Tundub, et ega see nädal oluliselt teistsugusem ei tule. Ma isegi ei suuda mõelda, mis ajal ma trenni tegema peaks või poes käima või süüa tegema.
Antagu rohkem päikest, mu patareid on siis ka rohkem täis ja tõenäoliselt pean ma need 3 nädalat, mis puhkuseni jäänud, ka vapralt vastu :)

esmaspäev, mai 30, 2005

Kiire on...

.... liiga kiire, võib isegi öelda, et sigakiire.
Üritan kähku reedese HART-i kirja panna. Hüpe nr 5 minu jadas. HART nr 2.
Reedel sai siis suund Kuusikule järjekordselt võetud, hoolimata sellest, et kehtis tuulehoiatus. No tuul oli kohale jõudes sobiv küll. Sai nats sebitud, tunked ja ranits selga aetud. Viskasin ennast matile kõhuli ja harjutasin tiba avamisliigutust. Siis kangastus, et HART-i tehes olen ma tegelikult püsti asendis ja käsi liigub hoopis teist moodi. Mõte selgeks mõeldud, painutasin ennast hoopis püsti (no nii enam-vähem välja hüppe painutust imiteerisin) ja haarasin siis rõngast.
Üks hetk kamandati siis lennukisse. AN-2 ei olnud too päev minu sõber. Süda läikis see ja üldse raputas ja loksutas ta liiga palju. Kõigele lisaks sain ma lennukist alles teisel ringil välja hüpata. Suurem tahtmine oli esimeste lõpus ka püsti karata ja ütelda, et visake palun mind ka välja. OK, tegelesin seal siis sisse-välja hingamisega, et süda puperdama ei hakkaks. Polnud minul aega mõelda, et mida ma seal lennukist väljas tegema peaks. Igatahes kästi meil üks hetk püsti tõusta. Ma vist olin ikka täitsa kaame näost selleks hetkeks. Ja ei-taha-tunne vasardas ainult peas. Õnneks rahustas mind BC naeratav nägu natuke maha ja ma ikka ukse poole liikusin. Lõpuks uksel, ei-taha-tunne möödas ja elu tundus jälle ilus. Hüppasin siis välja. Endal tundus, et hullult laperdasin. Mida ma täpselt tegin, ei tea, üks hetk oli mul rõngas peos, nägu naerul ja lennuk silme ees. Ju siis läks nii, nagu peab (Liisu ütles, et läks). Igatahes päeva idee tundus tollel hetkel olevat see lennukist väljumise mõte.
Noh, kenasti varju all olles avastasin, et ripun keset lennuvälja. Ei haisugi sellest, et meid oleks sellest tiba eemal välja loobitud. Rippusin siis seal paigal. Igav oli. No siis keerutasin. Ei aidanud suurt. Mida maale lähemale, seda rohkem tuul mind sealt lennuväljalt minema tahtis viia. Lõpuks viiski. No hakkasin siis maandumiskohta otsima. All mingid varemed, ei sinna ei lähe mitte. Seilasin minema, ühtlasi ka lennuväljast tiba eemale. No suutsin endale siis miskite metsatukkade ja niitude vahele ühe platsi välja valida ja jäin selle kohale rippuma. Ise palusin, et ma mitte kruusatee peale ei maanduks. Järgmine hetk oli see, et tee ääres olevasse kraavi ka nagu väga ei tahaks maanduda. Üks hetk sai selgeks, et teele ei maandu, jeiii.... Siis mõtlesin, et see muruplats võiks sileda pinnaga olla, jalga väga ära käkerdada ei tahaks. Fleer tuli vägagi õigel ajal. Esimest korda õnnestus mul maandudes täitsa püsti jääda :)
Hästi läks mu meelest see hüpe :)

neljapäev, mai 26, 2005

20Q.net

Leidsin sellise koha, kus tehisintellekt üritab 20 küsimusega ära arvata, millest Sina mõtled. Ma proovisin 5 korda, ainuke kord, kus see süsteem 20 küsimuse sisse jäi, oli siis, kui ma mõtlesin voodi peale. Teised panid ikka rõõmuga üle. Proovige ka!

kolmapäev, mai 25, 2005

Tervisesport

Ma tegin siis täna oma avastardi Tervisejooksu sarja raames. Toimus asi täna Trummi ringil. 4km distantsiks antud. Esialgne plaan nägi ette kiirkõndi, aga kohal olles otsustasin ikka jooksmist ka proovida. Mõeldud-tehtud. Võtsin oma jooksmist hästi vaikselt ja rahulikult, et endale liiga ei teeks. Sain hakkama ka, kuigi see vahva sillale langus tuli küll vaikselt marssides ette võtta, vastasel juhul oleks ma koledasti haiget saanud. Ja viimane tõus-langus läks ka jala. Muidu pidasin kerges sörgis kenasti vastu.
Jooksnud polnud oma 1,5 kuud. Ähkima-puhkima suurt ei võtnud, aga natuke siiski. Aja saab homme teada, eks siis paistab kui osav ma olin... ihhihihii...

teisipäev, mai 24, 2005

Tagasi spordi lainele

Eile sai siis peale mitmenädalast pausi jälle ratta selga ronitud. No mitte ei kannatanud enam vaadata seda ratast seal nurgas üksi seismas ja passimas. Võtsin asja rahulikult, et kes seda teab, mis see vasak jalg velomisest arvab. Üldiselt arvas hästi. Peale tallamine talle küll eriti ei meeldinud ja nii ma siis igasugu suuremat sorti tõuse üritasin vältida. Asfalt sobis ka, aga ca 20 meetri kruusa polnud ka veel väga hea - põrutamine ei tahtnud ka hästi istuda. Aga vaikselt sõites sain oma 35km-t lõpuks selle aasta skoorile juurde.
Järgmisel pühapäeval on Kõrves Tallinna maraton, kuhu Pirts oma ratta ja tagumiku üritab kohale vedada. Loodetavasti on mu jalg minuga nõus ja laseb selleks ajaks juba mööda maastikku ka rühkida. Mannetu oleks oma võistkonda teist etappi järjest alt vedada.
Mis veel sporti puudutab, siis homme otsustasin ka ennast tervisejooksule kohale vedada, palju ma seal jooksen või kõnnin, selgub tõenäoliselt koha peal. Pakin oma jala vahva toe sisse ja eks paistab, mis saama hakkab.
Tegelased, ma olen programmi järgi neljapäeval veepallis ka kohal!
Pöidlad pihku ja varbad krõnksu!

esmaspäev, mai 23, 2005

Igast värki

Algas see nädalavahetus mu jaoks juba neljapäeval. Plaanis oli kokata ja Eurovisiooni vaadata. Kokkamine tuli edevalt välja. See tähendab, et kui mina koju jõudsin, oli enamus kokkamisest selja taga ja nälgas inimesed said süüa. Eurovisiooni vaadati täpselt nii palju, et pilt oli ja hääl tuli R2-st, kus Juur ja Co asja kommenteerisid. Lauludest suurt ei mäleta, eestlaste esitusele hõiskasime kaasa ja naabritele see eriti ei meeldinud. Igatahes kulges see Eurovisiooni vaatamine mitte-Eurovisiooni-vaatamise tähe all, igasugused muud tegevused olid poole põnevamad. Nii palju siis sellest.
Reedel sai siis üles ärgatud koleda telefoni helina peale. Miski hetk oli mu takso maja ees ja suundusin mina laeva peale, et kihutada nii 400km põhja poole. Laevasõit ei kujunenudki nii koledaks, kui ma alul kartsin. Enamuse maanteesõidust magasin ma maha. Kui ükskord üles ärkasin oli elu jälle elamist väärt ja sõita jäänud ca 100km. Õhtuks jõudsime siis ööbimispaika ka kohale. Ilus koht oli - köki-möki asus 3 meetrit järvest, loodus ja linnulaul ümberringi. Aus koht ühesõnaga.
Laupäeval sai kohalike vaatamisväärsustega tutvutud ja õhtul üritusele, millel nimeks Miljoona Rock 2005, peaesinejaks Deep Purple. Miskid kohalikud soomekeelsed soojendusbändid olid ka. Kuigi mulle pigem tundus, et nad mängivad pille soojaks (mida peaesineja küll ei kasutanud), mitte ei kütnud rahvast üles. Kui üritus algas kl 18, siis DP otsustas lavale tulla nats peale 22:30. Aga oli ka ootamist väärt. Vanad rokipeerud andsid endast kõik. Hetkekski ei tekkinud tunnet, et vanad on mütsiga lööma tulnud. Ma ikka röökisin täiega kaasa ja rokkisin nii palju kui jalg lubas. Igatahes need vanad on tegijad :P Soovitan kõigile.
Mina jäin oma otsusega rahule, et minna otsustasin. Nagu reedel selgus, poleks hüppamisest ka memmegi välja tulnud.

esmaspäev, mai 16, 2005

Mulgi rattamaraton 2005

Ei - mina oma jalaga sinna sõitma ei läinud. Ei kannata joosta ka veel teisega, kahjuks.
Aga sain eile õhtul siis teada, et sõit toimus. Kõik ilus-kena. Ainuke mure oli see, et keegid pahatahtlikud pealtvaatajad olid oma käed raja märgistuse külge pannud (loe: eemaldanud) ning selle tagajärjena tolle sõidu tulemused Elioni sarja arvestusse ei lähe. Nossu neile. Kahju sõitjatest, tõenäoliselt oli seal küllalt tegelasi, kes kohta ja aega läksid kirja saama. Ise tänasin enda oidu, et oma jalaga sinna ennast pungestama ei läinud.
Niisiis, tegelinskid: Kõrves näeme :)

pühapäev, mai 15, 2005

Ma hüppasin jälle

Paar nädalat sai lennuväljal niisama käidud, teistele kaasa elatud ja ilma nauditud. Kõige imelikum oli see, et lennuväljal teisi vaadates ei haaranud mind hetkekski ei kadedus ega muud sarnast, et a la tahan ka või miks mina ei saa.
Eile siis otsustasin vaatamata oma mitte-täielikult-paranenud-jalale ka ennast varju järjekorda kirja panna. Kui ükskord mõistusesse kohale jõudis, et ma nüüd lähengi hüppama, tekkis minu ajus reaktsioon: MA EI TAHA! Tee või tina, ei taha noh. Ajasin siiski endale kombe selga, otsisin prillid, kiivri ja kõrgusemõõtja ka ligi. Ise pidasin sisemist võitlust samal ajal. Ranits ka selga ja üks hetk rivistusele. Kõik asjad kontrollitud ja lennukisse.
An-2 ei olnud mitte leebe seekord (tõenäoliselt oli oma süü ikka tuulel ka), raputas nõmedalt ja kohati oli tunne, et hõikaks: avage uks, ma tahan väljuda. Üritasin aknast lennuvälja ka näha, ei näinud - no küll välja hüpates näen. Üks hetk olime siis ka õigel kõrgusel ja kästi püsti tõusta ja meduusid kätte võtta. Tõusin püsti ja ütlesin veel siis ka kõva häälega, et ma ei taha. TSoome veel lohutas, et pole hullu midagi. Jõudsin siis uksele, peas vasardas ainult mõte, et pea tuleb kuklasse ajada, et asend OK oleks. Uksel olles mäletan ainult käe paika panekut ja oma vastust JAH ja välja ma hüppasingi. Nii kui väljas, oli tunne ei-taha möödas. Nägin lennukit ja lennukist lehvitavat instruktorit ja elu oli jälle ilus :) Seilasin siis lennuvälja otsa kohal, miskipärast kartsin, et kui ma pärituult lendan, siis see kannab mu üle lennuvälja ja hoidsin ennast enamasti vastu tuult. Ja nii ma ka maandusin pakkimisplatsist ikka päris kaugele. Aga maandumine oli ilus (minu arvates vähemalt, keegi teine seda ei näinud ju). Fleeri tõmbasin omaarust väga õigel ajal ja maandumine oli nii pehme, et poleks aru saanudki, kui vari mind peale maandumist maha poleks tõmmanud. Igatahes oli tunne väga hea ja tahtsin kohe sinna üles tagasi.
Sellega said siis minu IAD hüpped ühele poole. Pika ootamise peale sain õhtul oma esimest HART-i tegema minna. Varju sain suht ootamatult, kui ülejäänud tõusul olijatest juba varjud seljas ja kontrolliks valmis olid. Pakkisin ennast ka kähku kokku. Peale varju kontrolli sain veel hetkeks kohale visatud, et natukenegi harjutada. Lennukis katsusin veel ka korduvalt kus see avamisrõngas täpselt asub. Lennukist välja hüpates oli pea pulki täis ja kahel esimesel katsel ma rõngast kätte ei saanud, kolmas kord ma lihtsalt vaatasin, et kus see siis nüüd on ja kätte sain. Selle taidlemise peale suutsin tropikeerud saada, aga nendest sai kähku lahti :) Vari korras, vasakpoolne äärmine toru kinni, nagu tavaliselt (mul on kuri kahtlus, et mu vasak pool on kergem, kui parem, sest mu puhul on see kinnine toru mu meelest permanentne nähtus). Vari juhitav ja seilasin edasi. Seekord otsustasin ennast siis maas olevale seltskonnale lähemale tüürida. Tüürisingi, täpselt nii, et maandusin pakkimismattide kõrvale. Endal oli küll kohati tunne, et nüüd ma keset matti maha tulen, aga läks hästi seekord :) Fleeri tegin liiga hilja, aga polnud hullu, jalg ka haiget mitte ei saanud.
Järgmine kord tuleb üritada lennukist välja hüppel ennast tiba rahulikumaks sundida. Eks paistab. See nädalavahetus jääb mul küll vahele.

pühapäev, mai 08, 2005

Minu esimesed triibulised

Sain siis mina ka lõpuks hakkama. No ei ole uhke, ausõna. Aga eellugu kõigepealt:
Marsruudiks Kuusiku-Tallinn (ei hüpanud, käisin lihtsalt vaatamas). No tulin mõõduka kiirusega, kui miski punase Opeli roju jalgu jäi. Aitäh selle auto juht! Ma oleks ilma Teieta raudselt radarisse sõitnud ja oma elu esimese trahvi või fikseeritud kiiruse ületuse kirja saanud. Noh, meel rõõmus ja peaaegu Tallinnani välja tiksusin selle sama Opeli sabas.
Niisiis kenasti Tallinnas kohal ja poodi jäätise järgi. Tee peal tuli isu :P Noh, kes teab, kes ei tea: Mina olengi parkimisgeenius. Seekord sain siis ikka lõpuni hakkama. Üritasin mina ennast kahe auto vahele tagurdada, kui üks hetk tundus, et nii see asi päris ei käi. Teine auto oli liiga lähedal üks hetk ja mõtlesin, et ma sellesse kohta parkimisega küll hakkama ei saa ja parkisin auto siis mujale. Nats eemale parkides selgus, et suutsin hr. T autole triibulised tekitada. Triibud ei teinud mitte hr. T autot kaunimaks (kui keegi arvas, et teeb). No poodi jätsi järele, eelnevalt otsustasime ka teise auto üle vaadata. Ei märganud küll, et seal midagi valesti oleks olnud.
Saime siis poes käidud, kui tagasi auto juurde minnes üks tädi ligi kargas ja pärima: "Kas teie mõlkisite me auto ära? Meil on tunnistajad ka olemas" Endal tundus küll, et mis mõlk, ma ei näinud midagi. Siis kargasid kaks pealtnägijat soomlast ka juurde, et eestlased on nii pahad ja koledad ja põgenevad kuriteo sündmuskohalt. No läksime siis seda mõlgitud masinat vaatama. Nojah, kui poole meetri kaugusel seista siis tõesti oli miski pisike mõlk sees ja paar kriimu ka muude poriplekkide vahel. Tüübid olid vahepeal politseisse ka helistanud. Soomlased kriiskasid veel natuke ja siis loobusid. Aga nad olid marurahul, et said kuriteo takistamisele kaasa aidata.
Niisiis, siit moraal: Ära hõiska enne õhtut!
Teiseks: Pirts, õpi parkima! Küljepeeglid on ka olemas! (Mul nimelt miskipärast harjumus ennast tagurdamisel kahe korra keerata ja taga aknast välja vaadates operatsiooni juhtida.)

reede, mai 06, 2005

Hommikune arstivisiit

Traumapunkti tädi käskis mul esmaspäeval reedel ehk siis täna, ennast jälle näitama minna. Läksin siis kohale. Seal tuleb registratuuris endale number võtta, nagu suuremates kaubanduskeskustes vorsti järjekorraski. Vaatan, et ma järgmine, ei hakanud maha istumagi. Heliseb siis kelluke. Jeii, ma pean saali kõige kaugemasse otsa koperdama. Saan seal oma paberid korda, juhatatakse mind kenasti teise maja otsa ortopeedia keskusesse vms. Jõuan siis lõpuks kohale, teen ukse lahti - hullem mass rahvast vaatab vastu. Õnneks leidsin ühe vaba koha, kuhu istuda. Jalg juba ikka valutas selle seikluse peale. Koht sattus mul kenasti ukse alla, nii et sain harjutusi sabale päris jupp aega teha.
Lõpuks kutsus arstitädi siis ka mind oma kabinetti. Istun kenasti sinna maha, kui täts küsib: "Teie olete see neiu, kellele hobune peale astus jah?" Ma jäin siis mokk töllakil vahtima, et ma ei tea hobustest midagi. Selle peale täts, haa, siis te olete see langevarjur jah? Langevarjuga hüppamine on vist väga ohtlik spordiala? Ma siis vastu, et ei ole midagi.
Siis kästi mu hüppeliiges paljaks võtta ja side maha koorida. Vaatab seda arstitädi siis mõtliku näoga ja hakkab katsumise meetodil uurima, kust valus, kust mitte. Kui üks hetk valusa koha peale jõudis, röögatasin mina kenasti üle terve kabineti (no oli selline tunne, et tahtis terve oma näpu läbi mu jala torgata). Tädi vaatab mulle otsa ja lausub: "Ega siis sellepärast teisi ehmatama veel pea". Ei no, tere-tere. Ootamatult valus oli ju!
Noh, igatahes pikendati mu haiguslehte veel nädala võrra ja soolavee vanne leige veega lubati tegema hakata. Kõndida ei ole eriti soovitav. Ei ole my ass - ma pidin tagasi autoni ka ju komberdama teise maja otsa ja siis õues ka veel.
Programm näeb ette, et teisipäeval võiks mu jalg jälle tegudevalmis olla. Eks paistab. Piinama ennast ka ei hakka.
Siinkohal tahaks tänada M.-i, kes mul nii kenasti terve nädala invataksot on teinud. TSoomet kargu ja hommikuse transa eest ja kõiki teisi, kes abiks olnud :)

kolmapäev, mai 04, 2005

Pirts @ inva-office


Originally uploaded by Pirts.

Minu inva kontor, juba kolmandat päeva :)

esmaspäev, mai 02, 2005

Minu esimesed hüpped

Eile siis 1. mail päästeti meid lõpuks ka lennuväljale ja ka hüppama. Tunne oli tugev, imekombel isegi ei kartnud. Niisiis sai ennast tõusule kirja pandud, tunked ja ranits selga tõmmatud. Omavahel segunesid nii ärevus, kui uudishimu.
Üks hetk siis kamandati meid rivvi, kontrolliti varustus üle ja marss lennukisse. Väljahüppe järjekorras olin mudilastest eelviimane (jumal tänatud, esimesena poleks tõenäoliselt välja tahtnud hüpata). Niisiis kõik ükshaaval sealt välja puistati, endale meenus kõhtsada jne luuletus veel enne hüpet :) Üks hetk olin siis ise ukse peal, pilv all - tänasin õnne, et maad ei näe. Siis tuli küsimus valmis? Minul peas vasardas mõte, et ei ole... aga ütlesin ikka VALMIS! (No ma ei saanud ju teistest kehvem olla.) Ma siis kuidagi väljusin sealt lennukist, tõenäoliselt ikka hüppasin, aga mingist kujundist ei olnud küll suurt haisugi, kuni mulle meenus, et hee, painutada tuleb ka. Aga painutasin käed üles, mitte alla. Selle tulemusena sain varju kaenlasse, aga õnneks see takistus lahenes koheselt. Hakkan siis varju katsuma, tropikeerud - poole keeruga sai õnneks lahti :) Niisiis lõpuks märkasin ka varju kaeda, et mismoodi see üldse peakohal välja näeb, vari olemas, ühelt poolt toru kinni. Pumpasin - ei midagi! Kontrollisin juhitavust, keeras-pööras küll ja pidurdas ka. Sellega siis korras.
Noh, edasi siis leidsin ka mahti vaadata, mis ümberringi toimub, teised olid must kaugel - kaugel. Lennuvälja leidsin kohe üles, tuule suunaga sain ka koheselt sina-peale. Miski pärast ma arvasin, et tuleb ennast kogu aeg vastutuult hoida... tegelikult oleks saanud tiba pärituules sõites rohkem maandumisala keskele seilata, aga see selleks. No miski hetk oli siis aeg ka lõpuks maandumiskujundiks. See läks küll nagu ludinal, kui maandumine ise välja arvata. Fleeri tegin liiga kõrgel ja tõenäoliselt ei maandunud ma siiski kahe jala peal, kuigi ma küll omaarust üritasin neid jalgu koos hoida. Igatahes maandumise tagajärjel sain mina oma vasaku jala hüppeliigese tiba valusaks. Mätsisin oma varju kokku ja marssisin teiste juurde tagasi.
Pika mõtlemise peale otsustasin siiski ka teisele hüppele minna. Teisel tõusul oli alul nägu naerul, aga siis hakkas tiba kripeldama, et mis siis kui vari ei avane jne... esimesel tõusul polnud isegi mahti sellistele asjadele mõelda. Igatahes olin üks hetk uksel ja vastasin jälle valmis ja seekord ma siis painutasin kohe - omaarust vähemalt :) Tropikeerusi ei saanud, küll olid mõlema ääre torud kinni, aga sellest sai paari korra pumpamisega kohe jagu. Varju lennuvõimed kontrollitud, avastasin ennast metsa kohalt. Seilasin siis vaikselt lennuvälja kohale tagasi, kui üks hetk end maandumisraja kohalt leidsin. Ja otse mu all ka miski lennuk terendas. Õnneks oli kõrgus suht ok, nii et reegleid ma mu arust ei rikkunud. Rihtisin ennast sealt siis kuidagi minema. Näed sa ja oligi jälle maandumise aeg. Pärituule osa jäi küll väga napiks, sest maandumisraja kohale enam ronima ei kippunud. Aga muidu oli ok. Ja oi kui hea motivatsioon oli see tiba valutav jalg selleks, et jalad koos seekord maha tulla. Hakkama sain :)
Siinkohal suured tänud Siilile ja Wollile, kes mind talvel seebitasid ja vahvaid videosi näitasid. Ühesõnaga tänud pisiku eest :)
P.S. Käisin täna traumapunktis. Luud terved! Tuleb nüüd paar päeva oma jalga külmetada ja varsti olen lennuväljal tagasi :)

teisipäev, aprill 26, 2005

Mina olengi sportlane

Kes kunagi ütles, et sinna, kus on, tuleb alati juurde?
Ühesõnaga selgus täna, et meie armas tööandja otsustas natuke meie püha üritust ehk siis tervisejooksu sarjast osavõttu sponsoreerida. Noh osa oleks me võtnud sellest niikuinii :)
Siis teatas minu sõber mulle, et üks ettevõte oli otsustanud lõpuks (otsus pidi tehtama juba eelmine esmaspäev), et Elioni rattamaratoni sarja pannakse tiim välja. Ei no põnev, ma olin selle juba maha kandnud.
Niisiis võib mind nüüd kolmapäeviti näha Hansapanga Tervisejooksul ringi lippamas näha ja Elioni etappidel tunneb mind ära helesinise ühe ettevõtte logodega särgi, valge kiivri ja tumesinise Schwinn-i järgi.
Ma juba tunnen, kuidas ma sügiseks ull sportlane valmis olen :D

pühapäev, aprill 24, 2005

Käisin eile Vääna-Jõesuus randa kaemas ja grillimas. Maru ilus päikseloojang oli. Ma olin kohe lummatud. Kahju, et fotokat polnud, millega seda jäädvustada, muidu näitaks teilegi :)

reede, aprill 22, 2005

Ühistransport imeb

Üritasin mina siis täna oma kallitele sugulastele üllatust teha. Nimelt toimub täna õhtul üritus, kuhu ma esialgsete plaanide kohaselt kuidagi jõudnud poleks. Suutsin oma plaanid ümber mängida ja otsustasin tänase trenni ka veel vahele jätta.
Üritus toimub Sakus, sinna saab teatavasti "kutsikatega" ehk siis marsaga. Mõeldud-tehtud, sokutasin oma ägeda motosportlase kostüümi töökaaslase autosse, et seda mitte endaga igale poole kaasa vedada ning jalutasin Kalevisse marsat ootama. Eh-hee, mis te arvate, kas sealt on võimalik 18:45 marsa peale saada? Ei ole. Ei ole ka võimalik 19:00 ja 19:15-se marsa peale. Edasi mina passida ei tahtnud, mu vaene väike tagumik oli läbi külmenud ja võtsin mina suuna kodu poole. Selle 4km-e kiirkõnni peale ei saanud ka sooja sisse.
Pole siis imestada, miks ma igal pool jala käin või ei käi siis üldse.

neljapäev, aprill 21, 2005

Keelekümblus:

Three witches watch three Swatch watches. Which witch watch which Swatch watch?

Teistmoodi tegelane

"Sa oled teistmoodi naisterahvas, kui enamus." Kompliment? Ei. Mul pidavat liiga ebanaiselikud huvialad olema. Selle all mõeldi siis lumelauaga müttamist, metsas mööda kive-kände velomist ja viimasena ka langevarjuga hüppamist (milleni ma küll hetkel jõudnud pole, aga idee pidavat juba inaff olema) ja kes teab, mida kõike veel.
Kudumine ja heegeldamine pidavat naiselikud hobid olema. Noh, ma saan ka nendega hakkama. Sellele avaldusele järgnes jupp vaikust ja märkus, et ei paista välja. Ekstreemsem pool pidavat rohkem silma torkama.
Ei tea kas peaks hakkama tviid-kostüümis (oli selline olemas vist?) käima või... unustage ära!!!

kolmapäev, aprill 20, 2005

Käisin eile velomas. Nagu esimest korda oleks ratta selgas olnud. Võib ju ohjeldamatult vastutuult ja külma ilma süüdistada. Tegelikult olen ikkagi mina nõrk. Õnneks sadula maitset vähemalt ei tundnud ja siiani ei tunne :)

pühapäev, aprill 17, 2005

Klubid ikka ei ole koht minu jaoks. Eile mul meenus veelkord, miks mulle sellistes kohtades eriti ei meeldi käia. See muusika lihtsalt sakib, kuigi peab ütlema, et kohati oli ka helgeid momente ja Pändi nägin ma ka ära - see osa sai meie seltskonna poolt igatahes kõrgeid punkte :)

reede, aprill 15, 2005

Ta liigub siiski...

Hoolimata igasugustest takistustest, katkistest kummides, sain ma see aasta ka lõpuks ratta seljas jala valgeks. Järgmine kord tuleks ainult soojemalt riidesse ennast panna. Ihu võiks ka tiba kaasa aidata ja mitte kuskilt valutama hakata.
Ilusa ilma korral varsti jälle :)

teisipäev, aprill 12, 2005

Oskab keegi soovitada, millist üritust võiks korraldada ca 15-20 liikmelisele seltskonnale, kus enamus tegelasi on naisterahvad vanuses 40-50?
Vaimuvaesus on mind tabanud :S
Mul ei ole mitte midagi öelda, juba mitmendat päeva.
Vsjo!

neljapäev, aprill 07, 2005

Ära maksin. Nüüd vist taganemisteed enam ei ole?!

kolmapäev, aprill 06, 2005

Võtsin mina eile plaani, et tuleb oma ratas talvereziimilt suvereziimile tõsta. Mõeldud-tehtud. Leidsin sõber-seltsimehe ka, kellega koos esimene ring teha.
Pani siis Pirts oma seksika sooja pesu selga, ratas õlale ja õue. Ratas jupp aega seisnud, otsustasin siis kummidesse õhku juurde lüüa. Esimene ratas, enam-vähem. Võtan tagumise ratta ette... Suss, kumm vajus tühjaks. No mis siis ikka, tuleb rohkem pumbata. Tee või tina, õhku kumm sisse ei võta.
Miski hetk sai rohkem kui küll. Võtsin ratta kaenlasse ja marssisin tuppa tagasi. Kutsusin sõber-seltsimehe kah appi. Kahekesi vangutasime pead, kratsisime kukalt. Üks hetk väänasime siis kummi ja oh sa ime, põhjus selge. Sisekumm oli kohe ventiili juurest katki. Ime ka, kui kuidagi täis pumbata ei õnnestu.
Järgmine 15 minutit läks uue sisekummi otsimisele. Kui see käes, sai ka kumm ära vahetatud ja täis pumbatud.
Samas oli kell nii palju, et kummastki meist enam velojat ei olnud ja väljas tuli vihma ka. Saatsin sõber-seltsimehe minema ja kobisin ise teleka ette.
Selline rattasõit siis.
P.S. Eilseks õhtuks oli esimese ratta sisekumm ka õhtale omadega jõudnud.

laupäev, aprill 02, 2005

1. aprill

Möödus nii, et ma ei teinudki kellegile aprilli nalja - no olgem ausad, mu tavalist juttu ei võetagi tavaliselt tõe pähe :D Veel vähem oleks see eile siis õnnestunud.
Paar korda üritati mulle ka ära teha - ei läinud õnge :)

reede, aprill 01, 2005

Käesolev kaart lõpetab kehtivuse selle kuu lõpus. Uue kaardi saate kätte Viljandi Hansapanga kontorist.
Sellise teate andis mulle täna hommikul Hansapanga automaat. No saab läbi jah, aga miks ma sellele Viljandisse järgi pean minema???? Miski aprillinali või mis.

neljapäev, märts 31, 2005

Olen haldjas, olen pabernukk, olen koomiks,
olen reibas, rõõmus, kõigile tasuta.
Kui astun sisse, lööb tuba särama.
Olen värvi-mind-õnnelikuks tüdruk,
preili Ela Ja Lase Teistel Elada.
Ja kui janunetakse vere järele,
annan seda alati.
/Ani DiFranco/

kolmapäev, märts 30, 2005

Jääronimine

Eile, peale tööd. Või noh, napilt tööajal, võtsime suunaks Rannamõisa panga ja jääronimise. Kuna ma kunagi laskunud olen, tundus too üritus ka kutsuv. Seda oli ka ja köiega laskumisega tal küll suurt ühist ei olnud - alla tulles nö 'kiikuda' ei tohtinud.
AGA üritusest endast. Ronimine toimus kas kirkade või konksudega. Võtsin mina ette kohe raskema raja (kahe vahel sai valida), tegin esimesed kaks sammu, kui ma juba KUKUN sain karjuda. Esimene üritus oli selline poolkõva, poole tõusu peal sain alles nipu kätte, kuidas edevamalt edasi liikuda. Teisel korral alistus püstloodis sein päris käppelt. Allatulek olla mul perfektne olnud juba esimesel korral. Kuigi see võis ka instruktori meelitus vms olla.
Kui ma siis lõpuks otsustasin ka kergema raja ette võtta ja koos konksudega (raskemal rajal turnisin kirkadega üles), siis osutus see sõna otseses mõttes katsumuste rajaks. Ei mina nende konksudega ümber käia osanud. Haagid teise küll seina külge, aga nii kui raskuse ühele jalale andsin, nii see konks ka järgi andis. Ühesõnaga sai allolev rahvas kõhutäie naerda. Enda lohutuseks võib öelda, et enamuste teiste üle sain ise täpselt sama targalt itsitada.
Tulemuseks oli ääretult hea tuju ja üks õnnetu sinine põlv, aga see paraneb ära!

esmaspäev, märts 28, 2005

Motivatsiooni nappus...

... on mind hetkel tabanud. Mind nimetati ulluks sporditibiks hetk tagasi. 2-3 korda nädalas trenni teha - hull või mitte, vahet pole. Ahjaa, see pidi ka müstika olema, kuidas ma jala tööle viitsin käia. Täna läksin jala trenni ka ja sealt tipa-tapa ka kodu poole marssisin.
Aga nüüd poindi juurde ka. Teen mina trenni. Vahva, mul meeldib ennast liigutada, aga hetkel ei tundu miskipärast ühtki eesmärki olevat, miks seda teha. Et mitte valesti aru saada, siis ma teen trenni enda, mitte teiste jaoks, aga sellega võiks kaasas ka miskit käia. Talvel sai selle nimel rühitud, et mägedes luud-ja-lihased kanged poleks. Ei olnud :) Vahva!
Aga praegusel hetkel ei leia suurt sihti küll. OK, ratta hooaeg on algamas. Kui aus olla, ei oska ma sellega seoses küll miskeid märke maha panna. Võin ju suure hurraaga Elioni sarja sõitma minna. Jälle AGA arvestades seda, et mul endal transporti pole, mis mind mööda Eestit liikuda aitaks, siis ma olen suhteliselt kindel, et lõpptulemus sarnaneb suurelt eelmise aasta omale. Kohale jõuan ma ikka miskile 3-le etapile. Mis teeb mõttetuks ka eelregistreerimise, sest see on 1000 raha per nägu ja mina selle maksmises suurt pointi ei näe, eriti, kui meil puudub neljas liige ka veel. Eelmine aasta oli hea tõdeda, et well I did it! Noh, eelmine aasta juba sain hakkama, mis siis nüüd???
Mõõn vist?!

laupäev, märts 26, 2005

R.I.F.F. ja Second Chance

Nagu eile räägitud, nii ka korda saadetud. Kuna üritus oli välja kuulutatud stiili peona, ajasid Õed Tihedad endale võistlusdressi selga ja seadsid sammud kesklinnas asuva klubi poole. Ukse peal teavitas turvamees, et dressides sisse ei lasta. Möh? Ühesõnaga tüüp ei teadnud stiilipeost memmegi. Baarman teavitas, et tema loeb tavaliselt lehest, mis üritused neil toimuvad, et keegi kohalik küll infi ei jaga. Aga kostüümi eest saime tasuta arbuusikoksi. Parima kostüümi auhinda kella 2-st veel välja jagatud polnud. Meil käis tihe rebimine, sest selgus, et meie olümpia esindus oligi peol ainuke. Muidu oli vahva. Mõned pildid Õdede Tihedate seiklustest leiab siit.
P.S. Kas anda Riffile teine võimalus... selles ma küll kahtlen.