Päike-päike-päike

Hommik on kohe, hmmm, päikselisem, kui natuke rohkem kui udust valgust sealt teava poolt näidatakse :)
*
Pesa ehitamine liigub kah natuke. Eile ilmus mu elamisse kummut ja kardinakangaid käisin kah juba vaatamas.
*
Tervisega on täpselt sellised lood, et enesetunne on ok. Aga see nohu ei lähe kuidagi ära. Hingata saab, õhk käib läbi, aga nohu on :(
*
Ja kui eelmises lõigus mainitu lubab, siis homsest hakkab ehk uus treeningtsükkel. Ma seekord lubadusi ei anna. Ehk peab nii kauem vastu :)

Mul on peas palju mõtteid. Enamus neist tahaks ka teoks teha. Vot!

Veepall

... avas oma uksed minu jaoks sel nädalal.
Suvel on ikka asi rooste läinud. Need lihased, mis reie sisekülgedel on - noh, neid ei ole. Peale 20-minutilist soojendust tekkis küsimus, milliste jõuvarudega veel mängima peaks hakkama?!
Spurtimisvõime oli null! Viimase veerandi tunniajasest trennist veetsin väravas.

Aga sügisel pidavatki raske olema. Mitte, et see minu saamatust kuidagi vabandama peaks. Kevadel aga tundus kogu see vees rapsimise värk kergem olevat.

Aga ma olen visa ja olen järgmine nädal jälle vees :)

Ei jäksa...

Esimene ei jäksa on selline proosalisem. Nimelt on mul nädalavahetuseks kasutada vanemat tüüpi Isuzu Trooper. Millega sõitmine on omaette trenn. Nii et tööle jõudes oli küll selline tunne, et tänaseks on trenn tehtud. Eks paistab, mis ma õhtul sellest arvan :)
Teine ei jäksa on ?-ga. Kuskilt jäi kunagi kõrvu, et kui hakkad unes tööd nägema, siis see on esimene märk tööstressist? Vot ma see nädal juba mitu korda näinud.
P.S. Ma tean küll, et tegelikult on jaksa... aga ä-ga on nagu pehmem ja ei kõla nii virilana!