Hääd lõpetamist!

Lumiiii

... tuli maha. Jah, siin Hollandis ikka. Prognoosi järgi peaks teda vähemalt nädalaks siin jätkuma. Jeiii!

Paha lugu on muidugi see, et ega need hollandlased sellise ilmaga auto juhtimises eriti tugevad käpikud pole. Täna oli siin 20 km-seid ummikuid :S

Õnneks ma õppisin eelmise aasta kogemusest ja tulin tööle bussiga :) Taibukas, eks!

TÄIENDUS! Eilse lumesaju jätkuks. Noh, et hollandlased lund nähes lolliks lähevad, pole miski uudis. Aga... eile kell 2 päeval jäi kogu bussiliiklus seisma, mitte ühtegi bussi mitte üheski suunas. Rongiliiklus oli häiritud. Pool 3 saadeti meid koju ära, et ehk me suudame ikka miskil normaalsel ajal koju jõuda. Ma kõndisin 5km M. töö juurde. Ta oli hommikul otsustanud ikka auto võtta. Kuna me kodutee kulgeb läbi paari väikse linna, siis tiksusime 40 mintsaga kohale. Mis oli väga hea saavutus.

Eile oli Hollandi põhja osas kogu ummikute pikkus rohkem kui 400km. Töökaaslased istusid Schipholis vähemalt 4 tundi, sest rongid ei sõitnud. Üks tuttav tuli Amsterdamist Haarlemisse (28km) 3,5 tundi.

Prognoosi järgi peaks siin teisipäeval jälle suuremat sorti lumsadu oodata olema. Eks paistab.

Niih, nüüd peaks aasta algusesse lähima lumise künka otsa miski pika nädalavahe orgunnima.

NYC 14. päev

Kiire hommikune meeneshoping.
Pakkimine.
Kiire eine.
Seiklemine lennujaama.
Tagasilend. Iga kord, kui magama tahtsin jääda, hakkas raputama. Üsna vastikult.
Spurt Arlandas, kotid välja, uus check in.
Neljapäeva hommikul kl 10:40 maandusime lumises Tallinnas.
USA reis on läbi.
*
Veel tähelepanekuid:
Liiklus on meeletult kaootiline. Read on küll read ja neist peetakse. Iga mees aga kihutab või pidurdab täpselt selles reas, kus neile endile meeldib. Liiklusmärgid ei ole märgid, vaid sildid lausetega, mis järgmiseks teha tuleb, tohib või mitte.
SF-s oli 10-15 kraadi. Yosemite's ja Seqouia's 0 ümber kui mitte päris miinus. LA-s 20. NYC-s jälle 0 ümber.
Loodus on seal mandril lihtsalt super ja me nägime sellest ainult väikest killukest.
Kohalikud teadsid Eesti asukohta üllatavalt rohkem, kui ma arvasin. Kuigi, oli ka selliseid, kellele ei öelnud ka Soome mitte kui muhvigi. Euroopa peale öeldi sel juhul ainult, mhm.
Jah, ma läheks sinna tagasigi. Rohkem siiski matkama vms. Suurlinnad mind pikemaks kui paariks päevaks eriti ei köida.

NYC 13. päev

Eelviimane päev selles riigis ja linnas.
Plaanisime palju teha, aga hommikul ei tahtnud silm kella helina peale mitte lahti tulla. Miski hetk enne lõunat saime ikka kargud alla ja tegudele.
Ground zero. Seal käib tõsine ehitustöö, nii et peale tellingute suurt miskit näha polegi.
Memorial Office's nägime visandid ära, et mis ja kus olema hakkab. Järgmise aasta septembris peaks avatama park, kus kaks suurt basseini kaksiktornide vundamentide asukohas.
Väike jalutuskäik Financial Centeri majade ümbruses.
Lõuna meie lemmikuks osutunud Dallas BBQ-s.
Väike powernap.
Õhtul ikka muusikal Broadwayl: Green Day "American Idiot". Soovitan. Oli väga hea. Kui jaanuaris sealkandis peaks keegi olema, siis Billy Joe Armstrong astub sel ajal ise ka lavale.

NYC 12. päev

Üks tehtud kala vajas parandamist. Nimelt soetasime euro-us adapteri, et oma elektroonilisi vidinaid saaks laadida.

Hommikusöögile jõudsime kah hilja: 12 paiku. Mis siin linnas on juba lõuna. Kalifornias sai hommikusööki tellida rõõmsalt kella 2-ni pealelõunal.

Külastuskäik väidetavalt maailma parimasse foto- ja videopoodi. Oli küll suur jah. Mitu korrust ja silme eest võttis kirjuks.

Empire State Building. Mida me küll ainult alt poolt vaatlesime.

Top of the Rock. Sinna ronisime üles ka ja vaatasime eelmist atraktsiooni distantsilt ja tuledes ja nii 70. korruse kõrguselt. Ilus tuledes linn oli. Ja külm.

Väiksed dringid Hard Rock Cafe's.

NYC 11. päev

Ega miskit suurt ei toimunudki. Enamus päeva läks läänerannikult idarannikule lendamiseks. Pluss kolmetunnine ajavahe ka veel.

Õhtusöök Dallas BBQ-s, kus kõik oli suur. Noh, ma teadsin enne ka, et siin kõik on suur, aga ikkagi. Pina Colada saime kah Texase suuruse. Sõna otseses mõttes.

If you wanna do it big, New York is the place to be. Niivõrd-kuivõrd.

Väike muusikaline vahepala kah:

SF 10. päev

Tänane päev on läinud tsillimise tähe all.

Tagastasime oma rendiratsu.

Hommikusöögiks pannkoogid. Jah, lõpuks ometi :)

Soetasime ühe lisakoti, sest asjad ei taha kaasa võetud backpacki enam hästi ära mahtuda. Mitte, et neid juurde oleks tekkinud nii väga, aga noh, enamus asjad on kantud ja kipuvad miskipärast rohkem ruumi võtma.

Praegu mekime kohalikku õllelurri Budweiserit.

Ilmselt tuleb täna rahulik õhtu ja asjad peaks lennukõlblikuks pakkima.

Homme ootab ees 6 tundi lendu NYC-i.

SF 9. päev

Jah, oleme tagasi SF-s.

Pikk-pikk sõit mööda 1-st maanteed ja mööda kurvilist teed, kus ühel pool mägi ja teisel poole järsak, mille lõpus ookean. Meeletult ilusad vaatepildid.

Monteray's üritasime ka üht dropzoni kaeda, aga sel lennuväljal oli üleüldine vaikus ja miskit ei toimunud.

Monteray's tegime ka lõunasöögi, mis küll mitu tundi hiljem osutus oluliselt kehvemaks, kui ta oli seda manustamise käigus.

Tervis jõudis aga taastuda ning õhtu veetsime tantsulkatades ööklubis nimega Ruby Skye. Seal astus üles Björn Niclas, keda ma küll alul arvasin kohalik van Buuren tüüpi DJ olema. Google ütleb aga, et tegu on hoopis rootslasega.

Morro Bay 8. päev

Täna hakkasime tagasi SF-i poole liikuma, et homme õhtuks sinna tagasi jõuda.

Peatuspaigaks valisime väikse ookeaniäärse linnakese: Morro Bay.

Sõit on siin imeline: maalilised vaated igal pool:

Miilide viisi viinamarja istandusi

Windowsi mäed. Teate küll seda desktopi pilti. Sellised mäed on päriselt kah olemas!

Kaktused, mida ma üldse siinkandis näha ei oodanud.

Morro Rock

Surfarid

Matk Cerro Cabrillo tippu (ca 278 meetrit tõusu) ning vaated sealt. Hingematvalt ilus :)

Nüüd aga siirdume õhtusöögile. Tänane eelistus on mereannid.

LA 7. päev

Santa Monica Beach ja Pier

Venice Beach

LA downtown, Nokia Theater, Staples Center

Eriti lahke bussijuht, kes meid õigesse kohta sõidutas ja kaardi joonistas

Metroo - tekkis mulje, et metrooga sõidavad ainult dressinimesed, üliõpilased ning mehhiklased

Stand up koomikute võistlus

Soe :) 20 kraadi või nii!

Sequoia rahvuspark ja LA 6. päev

Eile hommikul üles tõustes ei olnudki meil mitte mingit plaani, et mis edasi või õigemini kuhu edasi.

Selle otsustasime ära, et surmaorgu me ei jõua, liiga palju sõitu ja liiga palju aega autos. Sügasime nats kukalt ja otsustasime, et võtame suuna Los Angelesele.

Enne aga kinnitasime keha tugeva hommikusöögiga kohalikus diner'is. No täpselt sellises nagu filmides näha saab.

Hüppasime veel läbi infopunktist ja sealse töötaja soovitusel otsustasime veel peaaegu teele jäävat (no nii kahetunnine ring) Sequoia rahvusparki külastada.

Nii nägimegi ära sekvoiad, mis meil Yosemite's lume tõttu nägemata jäid.

LA-sse jõudsime veel valges!

Õhtusöögi tegime juba Hollywood Boulevardil olevas japside söögikohas. Nämm! Teel sinna kalpsasime mööda Walk of Fame'i ning nägime miskit meile teadmata kuulsust red-carpet üritusele sisenevat.

Täna paistab päike ja lubatakse 20 kraadi sooja. Lähme linna peale kondama.

Yosemite rahvuspark 5. päev

Yosemite's oli tõeline talv. Lumi maas ja miinuskraadid. Nii et saabaste ost läks väga asja ette.

Tänu lumele olid aga paljud matkarajad kinni, nii valisimegi ainsa pikema, mis avatud oli.

Rada Columbia Rockile. Aega kulus tsipa alla kolme tunni.

Pikk tõus metsavahel.

Hingematvad vaated, mida sõnades ei oskagi kirjeldada.

Org oli kui peopesal.

Täiesti tavaline ameerika koopajänes.

Joad: kõrgem Yosemite juga üllatas sellega, et kui ülevalt hakkas laskuma vett, siis alla joa jalamile jõudis lumi!

Mm, ja see mõnus metsa vaikus!

Veel jäi meie pilkude ette Half Dome ning loomulikult oru kõrgeim tipp El Capitan.

Õhtuks jõudsime rahvuspargi ääres olevasse kohalikku küla-linna Mariposa, kust võtsime toa esimesse ettejuhtuvasse Inni.

Uni tuli magus.