Seekord läks aga just niipidi.
Varu oli just värskelt pakitud ja dropzone'i oli niikuinii asja. Hirm oli sees ja ma tõusule kirja panema ennast väga ikka ei kippunud. Aga... ilm oli nii ilus, 14 kraadi sooja ja kripeldas sees. Võtsin natuke hoogu ja panin end lõpuks eelviimasele tõusule kirja. Peale seda ikka käed värisesid, kui automaati sisse lülitasin ja enda asju valmis seadsin. Lennukis läks aga suurem hirm üle ja kui uksele sain, siis olin juba vana rahu ise.
Maha tulles oli peaagu sama hea tunne, kui esimeselt 4km hüppelt tulles.
Hüpata on ikka hea :)
Nädala pärast siis Alpidesse!
