Veidrad hollandlased

Hollandlaste käitumises on mulle järjekordne veidrus silma hakanud.
Nimelt ma julgen väita, et 90% juhtudest, kui mina kinno lähen, leian kellegi oma koha peal istumas. No pole vahet kas tegu on noorte tüdrukute või 60+ vanapaariga.
Täiesti mõistetamatu minu jaoks.
Olgu öeldud, et ma tavaliselt kalpsan kinno üsna viimasel minutil ja valin tavaliselt koha, kus kedagi eesreas istumas pole ja kui võimalik, siis kõrval ka mitte.
Ja kui ma siis seal poolpimedas ruumis oma kohta otsin, siis oh-sa-ime, keegi on juba seal ees.
No kas tõesti on jube raske piletit ostes valida endale koht, kus tegelikult ka istuda soovid?
Möh?

Kevad on käes!

Lõpuks ometi :P
Kohe nii käes on, et käisin pühapäeval lausa rannas seda imet oma silmaga kaemas. Paljaks päris ei kiskunud ennast, aga tennised ja sokid kraapisin küll jalast. Ühe õlle libistasin ka.
Randa minnes aga tabas mind tohutu jooksuigatsus. Kõik mu jooksurajad jäid teele või siis napilt kõrvale ja no kihk on ikka suur.
Jätkuks nüüd seda kannatust mitte liiga vara rajale ronida ja põlvele liiga teha :P

Eile õhtul käisin kõndimas. 30 minutit. Põlv andis ainult tiba tunda. Täna lähen proovin koormuseta crosstrainerit. Kui ei kannata, siis vehin nats hantlitega. Vaja ju kätele ka trenni teha :) Muidu muutuvad teised tunnelis kiirelt makaroniks. Hahahaaa!

Ohh-ja-Ahh-matkal

Kohati mulle tundub, et Eestis tööd leida on sama hea või vaat et hullemgi, kui heinakuhjast nõela otsida.

Ega väga palju pole ka midagi, kui just suitsujuustu suitsutajaks või triikijaks ei taha hakata.

Ja kui leiadki koha, mis tundub põnev ja mille tingimustele vastad, siis tuleb tunnistada, et päris paljudel juhtudel on tagasiside ikka niru tulema. Eriti "meeldiv" suhtumine, kas pole?!

Welcome to Estonia!

Täna on virisemise päev. Mul vähemalt.

Selle nädala saavutus

Ma saan treppidest üles-alla käia. Noh, nii nagu tavaline inimene seda teeb. Rahulikult ja ettevaatlikult, aga ma saan!
Oi, küll on hea tunne :)