reede, november 13, 2015

***

Mu viimase aja treenimisprogramm on suht-koht olematu. Pole nagu seda mojot ega motivatsiooni, mis enda tagumikku liigutama ajaks.
Ma olen küll kord-kaks, ok pigem kord, nädalas jooksmas käinud, aga see on ka kõik.
Paar nädalat tagasi potsatas aga tööl olles postkasti meil, et töökoha jõusaalis on tulekul Basics of gym kursus. Peale kiiret jah-ei kaalumist, otsustasin end kirja panna. Noh, mitte et ma just ei teaks, mida nende hantlite ja kangidega peale hakata, pigem just et oleks miski ora, mis seda va tagumikku liigutama ajaks,
Eile oligi esimene kord. Kui algselt öeldi grupi suuruseks olevat 8 inimest, siis lõpuks oli vist meid 10-11 seal. Kohale oli tulnud igasugu tegelasi alates tagasihoidlikust IT-poisist kuni marketingi provvani välja. Õnneks mitte kellelgi, va treeneril, miskit erilist vormi ei paistnud olevat. Nii tundsin minagi end +4kg kaaluga suht koduselt seal. Mitte, et ma nende +4kg üle nüüd teab mis uhke või õnnelik oleks.
Aga noh, tagasi programmi juurde. Eila siis tehti puust ja punasest selgeks, kuidas on õige igatsugu kükke teha ja rinnalt kangiga taeva poole vehkida. Ma olen oma füsioteraapia perioodi jooksul neid kükke teinud niiiii palju. Aga füsioteraapiast on vaat et aasta nüüd möödas. 
Tuleb tunnistada, et polnud miskit rasket. Erilisi raskusi kangile peale ei pannud ning kükid läksid siuh ja siuh.
Aga vot täna. Mitte miski pole siuh-siuh. Mu kann on kange nagu külmetunud pardil. Nüüd "kulgengi" nagu miski lastud vares siin ohvissis ringi, Õnneks tundus marketingi provval sama probleem olevat, nii et ma pole päris üksi. Peab vist kodus ikka selle va harjutuspalli täis pumpama ja rohkem rõhku oma lihaste treenimisele panema.
Kui vaid see mojo tee mu juurde üles leiaks.

Järgmine neljapäev jälle.