Minnes sai 48 tunni sees ca tundi magada ja seda ka erinevatel aegadel ca 2 tunni kaupa. Tunnelis lendamise hetkeks olingi oma 40 tundi üleval olnud ja noh, tuleb tunnistada, et ega vaim värske küll ei olnud. Füüsis kah mitte, aga see on niikuinii suht nõrk koht hetkel.
Aga lendasime-lendasime-lendasime ja asjad hakkasid välja tulema. Spetsiaalteade Tuukrile: suutsin tunnelis hellasti kontakti võtta (kõhuli siis). Eks muidu päris õhus ole see värk tiba teistmoodi, aga loodetavasti olen ma nüüd ikka osavam ses osakonnas.
Selili osakonnas olid kah sellised arengud, et koha peal kõrgust kaotamata suudan transitioneid kõhuli-selili teha ja mööda tunnelit coachi taga ajada ning samuti väga easysti kontakti võtta.
Ainus asi mida mina ei taipa, on see, et kuidas moodi mul parema käega on igast asendist võimalik kontakti võtta, aga vasak käsi on nagu ühte asendisse liimitud ja ei miskit.
Tegelikult aga oli asjast ikka väga palju kasu. Ma sain oma keha kontrollimise ikka enam-vähem käppa :)
Muidu oli lahedaid juhtumisi ka. Nt kui ma vahepeal coachile sülle kargasin ja kui Väints coachile jalaga "munadesse" andis ning Mati coachile jalaga virutas. Ja muidugi meeldis meestele üllatavalt palju coachi kallistada :P
Note to self: kui tahad Moskvas klubbi minna, siis tuleb ikka peen riietus, kontsade ja kleidi näol, ühes võtta!
