Illustreerimaks tänast kaunist talveilma

Pildi pätsasin sõbra FB seinalt.

Täna sajab lumi rohkem horisontaalselt kui vertikaalselt.
Ja praeguseks hetkeks on maa ka juba valge.

Veidrad hollandlased

No see, et ma hollandlastega erilist klappi ei leia, pole mingi saladus. Aga see on pigem mu isiklik tragöödia.

Aga no järjekordsed veidrused, mis mul siin viimasel ajal (jälle) silma on hakanud:

1. kui kohalikud näevad taevast mõnda lumehelvest langevat, arvatakse, et üle 30 km/h sõita pole mitte mingil juhul tark. Hoolimata sellest, et sõiduteed on täiesti kuivad ja soolatud. Nii ma ülbelt oma rolleriga täna autodest mööda kimmisingi.

2. kui kohalikud näevad päikest, siis on täiesti mõistlik otsus välja jooksma minna shortsides. Isegi kui väljas on miinuskraadid ja lumi maas. Brrr!

Go figure!

Amsterdam Light Festival 2012

Käisin eile tulede jahil ja tulemus on allpool näha :)

***

Võib-olla ma tulistan nüüd puusalt ja puhtalt emotsioonide pealt, aga... Kass on peal.
Esimest korda tuli see siis kui Parasummer läbi sai. Minu onni kaaslased olid kõik juba lahkunud ja istusin seal Jõekääru kämpingu trepi peal ja kõlgutasin jalgu. Selle kolme aasta jooksul esimest korda tuli siis tunne peale, et ma ei taha. Et ma ei taha tagasi minna. Lennujaamas lendu oodates poetasin paar pisaratki.
Nüüd on täpselt sama lugu.
Kord üks sõber küsis, et Pirts oled sa siin Hollandis õnnelik? No ei ole noh. Tõsiselt kohe ei ole. Poleks E-d siin, siis ma ei tea, mul polekski siin muhvigi.
Ja siis ma käin ja vaatan töökuulutusi ja veel suurem kassiahastus tuleb peale.

Noh, nagu öeldud, võib-olla ma kirjutan siin praegu puhtalt emotsioonide pealt. Ja võib-olla teeb teadmine, et ma istun siin nüüd vähemalt kaks-kolm kuud mitte midagi oodates paigal, asja kah hullemaks. Aga no ma tõesti ei taha enam.

Väikesed asjad, mis teevad rõõmu

Naistekad!