Haarlem

Tähelepanek

Bensiinituli vilgub öösiti vilkuvate kollaste foorituledega samas rütmis.

Väänatud jala saaga

Noh ega pealtnäha miskit katki polegi. Mis on iseenesest hää. AGA sporti üldse teha ei saa, kohe valutama. Põlv siis. Või õigemini põlve õnnal.
Kust sain? Alpide reisi viimasel päeval väänasin. Oli vaja esinema hakata ju! Nüüd on tulemus käes. Olen nüüd mitu korda arstil käinud ja kolmapäeval tehakse magnetuuring. Loodetavasti on see kiirituse hulk nii väike, et see kuidagi muud moodi ei mõju :)
Vot tebe sporti ja asju!

Protsess

Kõike... segamini - ehk mida kõike nädalavahetusel juhtuda võib

Lähiajaloos on olnud palju sündmusi: jõulupeod, muidu peod, aastavahetus, mitmed lauareisid, mõningad külaskäigud jne. Selle kõige tulemusena olen nüüd eesmärgiks võtnud oma alkotarbimist vähendada. Seetõttu olen hakanud igal pool üritustel autoga käima, et ei tekiks lihtsalt kiusatust eks.
Eelmine nädal läks üldiselt hästi. Amööb-pannkookide taustal jõin ära ainult klaasi veini ning reedesel kamraadide sünnipäeval ainult ühe Ice'i. Piisavalt vähe, et hiljem autosõit seadusekohane oleks.
Laupäeval aga nii hästi ei läinud. Eelmises peatükis mainitud koroonaturniirile sõitsin autoga õndsas teadmises, et ega peoks ei lähe ja alkovaba õlu sauna kõrvale kärab küll. Saun ja turniir läksid täiesti plaanipäraselt, kui minu hale kaotus välja arvata. Aga see selleks.
Peale sauna tekkis parasemudel hea plaan minna Clazzi väärt muusikat nautima. Mõtlesin, et mis seal ikka: sõidan linna, kuulan hääd mussi ja kesköö paiku vuran rahuliku südamega koju. Siin aga olid saatusel omad plaanid. Nimelt arvas ülejäänud seltskond, et ega pole ikka viisakas, kui ma üksi seltskonnas kainena püsin ja kuna ma olen suuteline kuradile suht kergelt käe andma, siis sinna minu kainus lõppes. Järgnesid Sambuca, Mojito, B52, Classical Woman, B52, Cosmopolitan, vist veel üks B52?, Cosmopolitan... vahele kõvasti naeru ja lõppeks ühe parasemu külastus, kus oli veel vaja igaks juhuks kruvikeerajat tarbida ja pokkerit mängida.
Hommikul 6-7 vahel seisin ma täiesti enda jaoks teadaoleval tänaval nimega Tuulema ja üritasin aru saada, kuhu poole ma marssima peaks hakkama. Ei saanud. Võtsin takso.
Autole julgesin pühapäeval kell 17 juba järgi minema hakata.
Lõpetuseks võin öelda, et laupäeva öösel kasutusel olnud kontseptsiooni "Joon kõike ja segamini" ma üle paari korra aastas ei kavatse harrastada. Mitte, et ma sellist joomingut üldse ette planeeriks ja et meil lõbus poleks olnud või et mul järgmine päev jube paha oleks olnud, aga ma kardan, et see ei mõju mu tervisele ja hallollusele eriti heasti.