***

Reedel tehti põlvele igasugu kiirus-, jõu-, vastupidamis- ja liikuvusteste.

Numbreid nägin juba kohe. Mõned olid head ja mõned mitte nii head.

Täna seletati siis pikemalt. Midagi toolilt rõõmust püstikargama panevat polnud. Pigem vastupidi. Kui kiirus ja jõud on ok võrreldes vasaku jalaga, siis vastupidavus ja liikuvus on kaugel sellest. Istun siin nagu hunnik õnnetust ja teagi, mis peale hakata.

Ühesõnaga, kui hüpata, langevarjutada (st korralikult maanduda) ja pikemat maad joosta tahta, siis peaks laskma teise opi ka teha. Eesmine ristside on lihtsalt nii veninud :S

Teine op tähendab aga 9 kuud ei mingit hüppamist-kargamist, rääkimata jooksmisest. Mitte midagi, mis mõistuse vähegi kodus hoiaks või paika tagasi loksutaks, teha ei või. 

Ma saan ka sellest aru, et pikas perspektiivis on see kasulik ja bla-bla-bla.. aga... oehhh! Ma olen sel aastal enam-vähem 9 kuud juba niigi vigane olnud ja... Ma kohe tunnen, kuidas mu stressi-level kõrgustesse tõuseb! Ma ei oskagi muud teha kui ohata praegu.

***

"Suhted on lahing. Suhted on nagu malemäng. Ja mida tegin mina? Ma lihtsalt viskasin kõik oma malenupud korraga lauale ja ütlesin: "Näe! Võta kõik!""*

Smartass!

*Vabatõlge Sophie Kinsella raamatust "Can You Keep a Secret?"

MTV EMA 2013

Noh, tuleb tõdeda, et vahel juhtub minuga ikka paremaid asju ka. Mul tavaliselt loterii-allegriiga ikka suurt ei vea. Ilmselgelt pole mul just maailma õnnelikum käsi ses valdkonnas.
Mõnda aega tagasi aga potsatas mu meilikasti kiri, kus teatati, et olen võitnud 2 piletit MTV Euroopa muusikaauhindade jagamisele Amsterdamis. (Olgu öeldud, et ma siiani ei tea, mis tõstis mu kätt üldse ses loosimises osalema?!)
Ma olin ikka pikalt suht uskmatu, et see nii tõesti on.
Eniveis, peale mõningaid telefonikõnesid, veel paari meili, lennupiletite ümbersättimist ja sellist tipp-tipp jooksu lennujaamas, ma sellele üritusele ka jõudsin.
Ütleme nii, et päris tore oli näha, kuidas üht sellist teleshowd kokku pannakse. Mõnda kuulsamat tegelast nägin üsna lähedalt ka. Katsuda siiski ei antud :)
Noh ja lõpuks tegin oma telefoniga paar udust pilti kah:

Ürituse-eelne möll:

Katy saba lehvitamas:

The Killers (oli hää küll!)

Bruno Mars:

Kings of Leon:

Wiggle-wiggle-wiggle-I'm-sexy-and-I-know-it-mees

Hea aasta 2013...

... have some mercy!
Mul on juba villand nendest vigastusest, õnnetustest ja muudest napikatest.
Eile jõudsin ühe nolgi tõttu, kes kaugtulesid ei mõistnud maha võtta ja mujal, kui keset teed ei mahtunud sõitma, paari sinika võrra "rikkamana" koju. No ma tänan, mul olid need täpselt veel puudu!

***

Uskumatu, kui palju on ikka inimese peas kinni.
Eile. Füsios.
Mu füsioterapeut ütleb mulle, et nüüd hakkame hüppama ja näitab harjutust ette. Ma küll ise ennast ei näinud, aga ilmselt oli mu näos üks suur küsimärk ja peas vasardas mõte, et mu terapeut on lihtsalt lolliks läinud.
Mina ja hüppama, nüüd ja praegu? Lollakas!
Hirm oli.
Ja kui siis hakkasin arglikult hüppama, siis polnud valu ega midagi. Jalga tuli lihtsalt kontrollida ja kõik oli ok.

Olgu öeldud, et päris kaugust ma ikka hetkel ei hüppa. Veel. Pigem oli tegu kohapeal kerge põrkamisega :) Aga rõõmu tulebki tunda ka väikeste saavutuste üle!