Hundilaut

No erikrdi külmaks on meil siin kõik läinud... Tööl siis, mitte kodus - seal on mõnusalt soe:P
Aga nüüd, istun mina laua taga. Laud on nii külm, et on tunne, et hakkab kohe jäätuma. Sama jõuab ka teha kakao tass, kui ta kauemaks kui pooleks minutiks käest ära panna. Nüüd ma siis istun siin: suur oranz sall ümber mässitud, vahelduva eduga trükin läbi salli, kohati läbi käpikute. Saapaid pole ka raatsinud jalast ära võtta, varbad kipuvad niisamagi külmetama. Nina on ka jääs juba, varsti võib tekkida tõsine oht, et kukub küljest ära suurest külmast.
Telefoniga ei taha ka üldse mitte rääkida. Kui toru kõrva äärde panna, võib kõrv heasti ära külmetuda.
Rahvas on ka siin tööl juba külmast lolliks läinud. Teeb igasugu lollusi ja inimesed istuvad välisriietes arvuti taga. Hei-hallo, see ei ole normaalne värk!!!
*
Nüüd veel nii palju, et leidsime ühe radika (selle sama, mille ma siit ükskord koju kaasa laenasin). Hetkel on toas juba 19 kraadi sooja.

Nädalavahetuse lätlaste juures...

Jurmala.

Veekeskus oli üle ootuste vahva koht. Kõik 4 tundi sai seal probleemita mööda saadetud. Sai liugu lastud, tsillitud ja nats saunagi katsutud - kuigi, viimane polnud just eriline saavutus, aga ega me sinna sauna ei läinudki :)

Hotell oli kah üks täitsa ok koht. Toad saime kõige kõrgemale 9-ndale korrusele, kust oleks vist vaade linnale olnud? aga udu oli ees. Muidu nagu uusehitised ikka.

Hotell asus jalakäijate tänaval, mis oli otsast otsani asutusi täis. Aga ühe normaalse söögikoha suutsime sealt leida. Ju olid ülejäänud tänava nime kohaselt (Jomas iela) asju toimetamas.

Sigulda.

Tuuletunnel. Ma ei osanud suurt midagi oodata. Meeletuid emotsioone ei tekitanud, nii väga ei pettunud ka. 4 mintsa rassimist, mille jooksul sain nii mõnedki korrad stabiilseks ja ise sain ennast sinna õhuvoo peale ka :) Aga maru harjumatu oli kogu aeg 'kassi panna', eriti kui tavaliselt pean ennast hoopis maruväikseks tegema. Enda suurena hoidmine ununes kohati ära. Võrreldes nendega, kes enne meid seal käisid, oli meie punt ikka kõvasti edevam.

Aga kokkuvõttes oli lahe tripp lahedate inimestega.

Järgmise korrani :)

Osalesin eile külalisesinejana sulgpalli mängus... Lühidalt võiks öelda nii: ega kord poolaastas sulgpalli mängides tsempionit minust küll ei saa :)

Niih, nüüd on selline värk, et lumi võiks küll kiiremas korras maha tulla. Mul on sest kaamosest pehmelt öeldes villand juba.

Ma tahan juba lumesõda mängida ja lumememme teha või siis lumeingleid :P Liugu lasta oleks ka päris vahva ja laua paneks ka alla :P

Igasugu vahvaid asju tahan ju teha... andke ainult lund!

Seda tahtsin öelda, et.... Laupäeval (19.11.05) - Rock Cafe - The SUN!

Meie oleme kohal :)

Eile õhtul töölt koju jalutades...

Üks hetk kuskil põiktänava ristis vaatan, väiksed lapsed tantsivad kaerajaani... ja siis meenuski, et ah-jaa marti joostakse. Tänapäeval on aiad lukus ja aedade taga kurjad koerad - nii lapsed tantsisidki värava taga, koer lärmas aias ja peremees või oli see naine lähenes väravale. Edasist ei näinud, sest mina jalutasin edasi, mitte ei jäänud mokk töllakil vahtima.

Sain mõnikümment meetrit edasi, kui miski muusika kõrvu kostis. Lastel makk kindlasti kaasas, mõtlesin. Aga ei olnud - muusika oli liikuv. Üks hetk sai uudishimu võitu ja pöörasin ümber. Balbiino auto hoopis sõitis väikseid tänavaid pidi tilu-lilu kaasas mängimas. Kas ka jäätist jagati, seda jällegi ei näinud.

Mulle hakkab aina rohkem tunduma, et varsti on mul jõuludeni iga nädalavahetus bukitud.... Ei teagi, on see nüüd siis halb või hea... pigem hea, ma arvan :)

Mul on kirjutamise kriis... Või siis tegelikult, kui on mingi idee ja tahtmine midagi kirja panna, siis juhtub just 110 asja käsil olema ja ei ole aega kirjutada... ja siis kui aega nagu oleks, siis on vaim pealt läinud....

Ma jään nüüd siis vaimu ootama :)

Ütleks, et.... ja kuidas... aga ei hakka siin virisema. Käisin eile jõutrenni tegemas. Viimati sai sellist trenni tehtud hmm.... kevadel!

Homme õnnestub ehk ujuma minna ja siis pole häda enam midagi ja reedel liigun jälle nii ehk naa :)