Pühad on siis selleks korraks läbi. Algasid teised MLE traditsioonilise jõulupeoga, kus seekord palju kikilipse ja vähem paljast selga (naisterahvaste omi ikka) näha sai. Pidu ise oli suht viks ja viisakas: kuulati Bondi laule Gerli Padari esituses, esitleti kikilipsu sidumise ja püstolist tulistamise ning pesumasinale peedist trumli valmistamise oskust. Tantsida sai ka.
Sellele järgnes Illustraatori plaadiesitluskontsert, mis võib öelda, oli nende seniajani parim etteaste üldse. Keerulised näod laval on kah juba peaaegu et kadunud.
Kui nende kahe ürituse sisuks ei olnud söömine, siis selle eest pühade aegu sõitsime M-ga pool Eestit läbi ja üks söök ajas teist taga. Õnneks sai vahepeal uue lauaga lumele triibud tõmmatud (võrreldes vanaga on ikka oluliselt kergem ja painduvam see laud) ning eilne päev päädis sellega, et vehklesime R-ga teleka ees Riina Suhhotskaja aeroobika VHS-i saatel. Tulemus oli see, et kaalul olev näit täna hommikul väga ära ei ehmatanudki ;)
Nüüd saab veel täna-homme trenni ja siis ootab meid Amsterdam ja nieuwe jarenvooravond :)

On the red carpet

Jõõl

No pole sel aastal küll üldse mitte seda tunnet, et nüüd kohe pühad ja värgid. Pole ka ühelgi jõõlashopingul see aasta käinud. Teades, kui palju rahvast praegu ringi sebib, ei teki tahtmistki mitte.
Gemüüsetasime igasugu sõidugraafikud ka mööda Eestit paika. Oma lähedasi ja pere on ikka hää näha. Äkki homme verivorsti ja kapsataldriku ääres tuleb tunne ka. Mine Sa tea.
Ma mõtlen, et õhtul panen ikka küünla põlema, nagu peaaegu igal õhtul. Miskit tilu-lilu mul sinna juurde panna just pole, et oleks rohkem jõõl või nii. (Oi ja ma pean ütlema, et need kolmnurksed elektriküünlad, mis paljudel akende peal on, need on ikka täitsa koledad.) Aga noh, küünlavalgel kaissu pugeda on ikka vägagi meeldiv tunne, olgu siis jõõl või miski muu aeg :)
Vanale palveks: palun paks kohev kiht lund. Aitäh!

Tule Laaxi

Juhtus nii, et üks semu ei saa ootamatutel asjaoludel meiega reisile tulla. Ehk et vabanes koht reisile Laaxi 10.-17. jaanuaril.
Minek lennukiga Münchenisse ja sealt rendikatega sihtkohta. Kokku 6 mäepäeva. Samal ajal toimub ka Burton European Open, mille raames saab ka asjatundjaid trikke tegemas näha.
Reisikulud ca 11K + söök-jook.
Tahad ka tulla? Anna endast märku :)

Stagg

Haigeks olemist teeb tiba rõõmsamaks see, et mul on nüüd kodus uus pill: Stagg EVN. Kui tervis kannatab lõpuks ka välja minna, siis on vaja ainult juurde õlatuge ja korralikke keeli ning saangi kääksutama hakata. Välja näeb ta selline:

Ridiküli seiklused

Millaski kui meil ELaKi hooajalõpupidu oli, siis enne veel seda sai kaubandust kammitud ja kleidi juurde sobivat ridiküli otsitud. Pika otsimise peale leidsin ka.
Aga siis kui peo päev käes oli ja ma asju oma kaunisse kotikesse panema hakkasin, selgus, et tegu pole just mitte kõige tervema eksemplariga ja nii pidi vana õlakott tookord asja ära ajama.
Nädal tagasi jõudsin lõpuks sinnamaale, et viisin selle va praagi koti poodi tagas. Eile käisin uue vastu vahetamas. Uskuge või mitte, järgmine eksemplar omas sama häda. Õnneks kaevas müüjatädi kuskilt sügavalt laoruumist veel ühe eksemplari ja nii palju kui me seda kahekesi näppisime, tundus terve olevat.
Nüüd on varbad ja sõrmed ristis, et ta täna stiletside ja pitside kõrval ikka terve õhtu vastu peaks.

Kraaks-kraaks

Käisin täna proua Eda Zahharovi juures laulutunnis. Kiitvaid sõnu jätkub õpetaja suunal ohtralt. Endale oli tund huvitav, isegi naljakas. Arendav oleks selle aja kohta nats narr öelda. Kompav oleks vast see sõna, millega ennast seal tunnis kirjeldada.

Täna võib aga töövõitu tähistada!

Ma ei taha küll veel hõisata, aga homsega saab SEE suur maraton läbi, mis viimased kaks kuud kestnud on. See tähendab, et suur osa on tehtud, homne on ainult pajale kaane peale panek.
Veel toredam on muidugi see, et selle maratoni käigus saab 4100 inimest rõõmsamaks (ma vähemalt loodan, et meediakära tehakse ikka suht tühjast kohast). Mastaabi (võttes arvesse riigi elanikearvu ja koguse) mõttes on see ikka üks Euroopa suurimaid projekte, mis teadaolevalt tehtud.
Siinkohal pean veel tänama neid, kes mu stressihood ära talusid ja inimesena aitasid püsida. Musikallipai kõigile selle eest!