Millaski kui meil ELaKi hooajalõpupidu oli, siis enne veel seda sai kaubandust kammitud ja kleidi juurde sobivat ridiküli otsitud. Pika otsimise peale leidsin ka.
Aga siis kui peo päev käes oli ja ma asju oma kaunisse kotikesse panema hakkasin, selgus, et tegu pole just mitte kõige tervema eksemplariga ja nii pidi vana õlakott tookord asja ära ajama.
Nädal tagasi jõudsin lõpuks sinnamaale, et viisin selle va praagi koti poodi tagas. Eile käisin uue vastu vahetamas. Uskuge või mitte, järgmine eksemplar omas sama häda. Õnneks kaevas müüjatädi kuskilt sügavalt laoruumist veel ühe eksemplari ja nii palju kui me seda kahekesi näppisime, tundus terve olevat.
Nüüd on varbad ja sõrmed ristis, et ta täna stiletside ja pitside kõrval ikka terve õhtu vastu peaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar