Teuge DZ oli kolmest külastatust kõige muhedam. Seda seetõttu, et seal oli ikka langevarjutamise hõngu kõige rohkem. Kuigi ka seal lokkas tandembisness mõnusasti, olid inimesed ise need, mis olemise mõnusaks tegid. Olemas oli baar, kus sai süüa ja juua, lisaks veel mõnus bunkhouse otse angaari kohal.
Klubil on 2 Grand Caravani Jump (PH-JMP) ja Swoop (PH-SWP, üle-eelmise posti pildil), millest viimane on veel cargo eksemplar. Me täristasime Swoopi pealt, mis läks väga nobedasti üles.
Üldisel on Hollandis mõnus hüpata, tandemid aetakse 3km-i peal välja ja siis on mõnusalt ruumi kõrgele minna ja jumprun ei veni väga pikaks.
Päeva lõpuks esines meile eelmises postis näidatud bänd, mis tegi päris toredat ja kuulatavat mussi. Kahjuks pidime küll enne esinemise lõppu lahkuma.
Tagasi tuleb sinna vist kastiga minna, sest seal oldi väga agarad seda nõutama.
pühapäev, juuni 28, 2009
laupäev, juuni 27, 2009
reede, juuni 26, 2009
kolmapäev, juuni 24, 2009
Texel
Jah, nüüd oleme ka Texelis hüpanud. Kuigi sinna minek võttis maa ja ilm aega (mitte et vahemaa suur oleks olnud, aga 8 inimese liikuma saamine on ikka paras ettevõtmine). Nii jõudsimegi lennuväljale alles sügaval pärastlõunal ja rohkem kui ühe hüppe me ei teinudki.
Selle eest oli aga alles ilus hüpe! Kõrgust anti nats üle 4200m ja milline vaade sealt ülevalt avanes. Super ilus ja meeletult nauditav! Lisaks oli õhk üleval soe, hoolimata sellest, et maa peal näitas termomeeter 15 soojakraadi. Meie 2-way plaan töötas kuni teise punktini, mil me teineteisest enam heasti aru ei saanud ja mina nägu naerul lihtsalt vaadet ja lendamist nautisin, unustades esialgse plaani üldse ära.
Ma soovitan igatahes siiakanti sattudes kindlasti Texelis ka ära käia. Mõnus! Ma lähen ka veel, kui mahti saan.
Selle eest oli aga alles ilus hüpe! Kõrgust anti nats üle 4200m ja milline vaade sealt ülevalt avanes. Super ilus ja meeletult nauditav! Lisaks oli õhk üleval soe, hoolimata sellest, et maa peal näitas termomeeter 15 soojakraadi. Meie 2-way plaan töötas kuni teise punktini, mil me teineteisest enam heasti aru ei saanud ja mina nägu naerul lihtsalt vaadet ja lendamist nautisin, unustades esialgse plaani üldse ära.
Ma soovitan igatahes siiakanti sattudes kindlasti Texelis ka ära käia. Mõnus! Ma lähen ka veel, kui mahti saan.
pühapäev, juuni 21, 2009
Hüppasime. Maubeuge's.
Alul oli meil küll plaan Belgiasse minna, aga kuna sinna lubas suht kehva suusailma, siis otsustasime hoopis Prantsusmaa kasuks. Väljavalituks osutus Maubeuge, puhtalt sellepärast, et sealt vastati meie meilidele.
Kihutasime reede õhtul kohale. Planeeritud 3 tunni asemel kulgesime sinna hoopis 5 tundi. Reedesed ummikud.
Tom-tom oli osav ja juhatas meid probleemideta kohale. Kohapeal ootas meid eelmisel aastal valminud bunkhouse, mis oli peaaegu tühi. Infra koha pealt on see DZ hindele 5-. Isegi kohalik Yip oli olemas, keda küll miskipärast Theoks kutsuti. Mida seal polnud oli nö common area ja miskit õhtust öbisemist suurt ei toimunud. Ilmselgelt oli puudus kaasmaalastest. Aga hea riesling ning koledasti haisev juust ajasid meil kah parema puudumisel asja ära.
Üles-alla sõidutas meid uhiuus (2-kuune) Grand Caravan. Hüppamine ise tundus meie jaoks nats nagu kauboi-bisnessina. Olemas oli ground ja ka täitsa pädevad piloodid. Ainuke asi, mida polnud, oli loadmaster ja vähemalt meie silmade järgi kõndisid kõik suvalises järjekorras lennukisse. Järgi uurides selgus, et need vennad seal kõik teavad teineteist ja teavad, mida nad tegema lähevad... huvitav oli see, et meie tegevuse kohta keegi suurt huvi ei tundnud. Täna siiski tundsime ise asja vastu huvi, sest plaanisime kõhuli-selili transitioneid teha ja arvasime, et sellest võiks ikka kohalikke ka teavitada, nii me viimasena lennukist väljusimegi.
Eredamate momentidena jäävad meelde üks hüppelennukiga maandumine kehva ilma tõttu ning viimane hüpe, kus põhimõtteliselt exitist avamiseni sadas lausvihma ja mu nägu on nüüd läbinud tasuta noorenduskuuri. Viimase hüppe puhul oleks ma ilmselt lennukisse jäänud, kui ma oleks kohalikust keelest aru saanud. Nimelt andis ground alt soovituse, et ärge hüpake, aga kohalik loadmaster ja tandemmesu arvas, et võiks ikka hüpata küll.
Üldiselt olid spotid ok ja kui ise sõna võtta, siis võib sinna teinekordki tagasi minna. Maandumised olid väga timmid ning ala selleks ka piisavalt suur ja lai. Inimesed sõbralikud ja abivalmid.
Kerge uhkusega võin veel öelda, et mu kombe ei saanud mitte ühtegi rohelist triipu juurde!
Järgmiseks laupäevaks lubatakse Roosendaali Herculest, kui on ilma, kimmime sinna :)
Kihutasime reede õhtul kohale. Planeeritud 3 tunni asemel kulgesime sinna hoopis 5 tundi. Reedesed ummikud.
Tom-tom oli osav ja juhatas meid probleemideta kohale. Kohapeal ootas meid eelmisel aastal valminud bunkhouse, mis oli peaaegu tühi. Infra koha pealt on see DZ hindele 5-. Isegi kohalik Yip oli olemas, keda küll miskipärast Theoks kutsuti. Mida seal polnud oli nö common area ja miskit õhtust öbisemist suurt ei toimunud. Ilmselgelt oli puudus kaasmaalastest. Aga hea riesling ning koledasti haisev juust ajasid meil kah parema puudumisel asja ära.
Üles-alla sõidutas meid uhiuus (2-kuune) Grand Caravan. Hüppamine ise tundus meie jaoks nats nagu kauboi-bisnessina. Olemas oli ground ja ka täitsa pädevad piloodid. Ainuke asi, mida polnud, oli loadmaster ja vähemalt meie silmade järgi kõndisid kõik suvalises järjekorras lennukisse. Järgi uurides selgus, et need vennad seal kõik teavad teineteist ja teavad, mida nad tegema lähevad... huvitav oli see, et meie tegevuse kohta keegi suurt huvi ei tundnud. Täna siiski tundsime ise asja vastu huvi, sest plaanisime kõhuli-selili transitioneid teha ja arvasime, et sellest võiks ikka kohalikke ka teavitada, nii me viimasena lennukist väljusimegi.
Eredamate momentidena jäävad meelde üks hüppelennukiga maandumine kehva ilma tõttu ning viimane hüpe, kus põhimõtteliselt exitist avamiseni sadas lausvihma ja mu nägu on nüüd läbinud tasuta noorenduskuuri. Viimase hüppe puhul oleks ma ilmselt lennukisse jäänud, kui ma oleks kohalikust keelest aru saanud. Nimelt andis ground alt soovituse, et ärge hüpake, aga kohalik loadmaster ja tandemmesu arvas, et võiks ikka hüpata küll.
Üldiselt olid spotid ok ja kui ise sõna võtta, siis võib sinna teinekordki tagasi minna. Maandumised olid väga timmid ning ala selleks ka piisavalt suur ja lai. Inimesed sõbralikud ja abivalmid.
Kerge uhkusega võin veel öelda, et mu kombe ei saanud mitte ühtegi rohelist triipu juurde!
Järgmiseks laupäevaks lubatakse Roosendaali Herculest, kui on ilma, kimmime sinna :)
neljapäev, juuni 11, 2009
teisipäev, juuni 02, 2009
Tellimine:
Postitused (Atom)