Tuleb tunnistada, et ma ei mäleta, et ma varem oleks nii palju poodides konnanud, kui nüüd viimaste nädalate jooksul. Kõigepealt kleidimaania ja nüüd siis kingimaania. Ilmselgelt on vaba aega liiga palju :)
Aga nüüdseks on kõik vajalik olemas. Jaa, ma tean, et see jõulukingituste teema on nagu on. Pisikeste preilidega on lihtne: ma olen algusest peale keeldunud neile mänguasju kinkimast, neid on niigi terve hunnik. Nii ma olengi alati rohkem riiete peal väljas olnud. Ma tean ka, et mu vanemad ei oota, et ma neile miskit kingiksin - meie nägemine on juba rõõm omaette. Aga ikkagi, ma ju ise tahan miskit viia. Noh, et oleks miskit ka siis näppida ja meid meelde tuletada, kui kaugel oleme.
Igatahes ma praegu olen tulemusega rahul ja ma loodan, et teised hiljem ka :)
1 kommentaar:
See on mingi välismaise üksilduse viga. Ma täheldasin sama - Eestis ei käinud üldse poodlemas, aga siin ikka vaja kolada. Või teine variant. Eestis tead alati täpselt kust mida saab või üldse ei saa. Mis seal poodelda! Õige poe uksest sisse, valik (hea õnne korral ka ost) ja välja. Välismaal peab käima ja uurima, mis värk on :)
Postita kommentaar