Sain eile õhtul ühele poole Kivirähki "Rehepapiga". (Aitäh raamatuomanikule, täna õhtu rändab see Jahu 3-e, et sealt saad selle siis kätte.) Märksõnadeks: ehe kadedus; kui mina ei saa, siis teised ka ei saa; muidu öbisemine ja irisemine. Tegelikult oli see raamat eelnevalt nii üles haibitud, et ma ootasin isegi tiba rohkemat. Aga üldiselt oli lihtsalt loetav ja läks täitsa kobedalt edasi. Lugemiseks kulus 2 õhtut + varem loetud 30lk. Mulle raamat meeldis, ilma eelnevate kommentaarideta oleks tõenäoliselt rohkem meeldinud. Aga mis seals ikka. Teistele soovitan soojalt.

Järgmisena võtsin käsile Honore de Balzaci sellise teose nagu "Kurtisaanide hiilgus ja viletsus", millaski kuuleb ehk selle kohta kah kommentaare.