neljapäev, august 25, 2005

Teinekord ma tunnen, et ma elan kui kiirteel... nii mõningadki asjad vuhisevad minust mööda ja mina jään lihtsalt lolli näoga järgi vaatama.
Niih, nüüd võtan ennast kokku ja hakkan sammu pidama.... Kui keeruline see ikka olla saab?!

Kommentaare ei ole: