Saabumine Mauritiusele möödus suuremate viperusteta: Helsingis saime sobiva bussiga hotelli ja hommikul hotellist lennujaama; LHR-s sai 3 vaba tundi kah suht vaevata ära veedetud. Lend Mauritiusele kestis ca 11 ja pool tundi. Alul oli üles öelnud BA 747-e entertainment süsteem, mis peale pooletunnist restarti ellu ärkas ja igivanu asju näitas. Kuskil keset ööd, kui enamus reisijaist magas teatas lennuki kapten, et meil on malfunction ja meil on malfunction. Nimelt oli lennuki veesüsteem otsad andnud ning selle parandamise aega ta ennustada ei osanud. Sellegi poolest me tagasi keerama ei hakanud ning lendasime sihtkohta kohale. Veesüsteem tööle ei hakanudki ning joogiks vett enam ei pakutud. Muidu oli aga kõik timm ja maandumine pehme.
Mauritius tervitas ootamatu soojusega. Tuleb öelda, et tänaseks olen sellega juba täitsa ära harjunud ning üldiselt kipun sarnaselt kohalikele varju pugema.
Vaatamisväärsustest oleme siiani käinud Pamplemousses'e looduspargis, ära näinud 7-muda maa (too päev oli siiani ainuke vihmane), ühe suuremat sorti kose, mida ca poole kilomeetri kauguselt näidati ning Gris Gris vastu kaljut mühavad lained. Ahjaa, seda va Troux aux Cerfs kaatrit vaatasime ka. See oli täis kasvanud ning sinna kestnud pooleteisetunni pikkust sõitu ta küll väärt polnud.
Mati on siiani kaks korda ka oma lohekama täis pumbanud ja natuke ka sõita saanud. Aga tänavune suvi olla siin väga harukordne, kuna tuult napib. Loodetavasti järgmise 1,5 nädala jooksul see olukord muutub. Muidu peab vist küll PADI serdi tegemise peale mõtlema, seda põhjusel, et siin üldse miskit teha oleks.
Muidu on meil veel nägemata suhkrumuuseum, Belle Mare rand, Le Morne tema täies hiilguses ja mõne saare peale võiks kah veel minna.
Pilte pole ma viitsinud veel sisse tõmmata, nii et nendega mul hetkel kirjeldatut täiendada pole.
2 kommentaari:
Pamplemousse on maakeeli greip - on seal greibimuuseum kah? Ja miks suhkrumuuseum? Seal leiutati (uuesti)?
Suhkru valmistamine on siin saarel turismi ees või järel järgmine põhi sissetuleku allikas. Seda on siin juba väga pikka aega aetud, lisaks on kõikvõimalikud kohad suhkruroo põlde täis, sellist naturaalset maapinda peale mägede suurt kuskilt ei leia.
Greipi siin muidu müüakse küll, on teised samasuured, kui melonid.
Postita kommentaar