Peale paari päevast tuuletu ilmaga vedelemist otsustasime siiski sukeldumise kasuks. Kokku 6 sukeldumist, kus nägime raisi, kaheksajalga, kalmaari, tuunikala, mureene, kivikalu ja 33m sügavusel asetsevat filipiinlaste laevavrakki. Lisaks veel muidugi igasugu pisemaid sorti kalu, nagu nt Nemot, skorpionkala. Igatahes saime oma OWD tehtud, nüüd peaks postiteel vastav plastikkaart kah järgi tulema.
Mõnel päeval saime veel lohe ka kurjaks ajada ning Mati nii mõnedki mõnusad triibud tõmmata. Loheilmaga on seal mõnus, enamus kohalikke oli end välja ajanud ja sai meeldivalt juttu vestetud. Lisaks tutvusime veel kahe paariga, kes Eestist sinna lohetama oli tulnud. Igatahes asjata varustust kaasa ei võtt.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et parim vahend saarel liikumiseks on roller. Seda võimalust me ka mõnuga kasutasime. Sõidu ajal saab mõnusat tiba jahutavat tuult. Ainus oht on, et põlved võib mõnusalt ära põletada. Neljal päeval kärutasime ka ringi väikeautoga Nissan March (kodumaal tunneme seda nime all Micra) ning sai kah enam-vähem hakkama. Liiklus nimelt valepidi. Tähele tuleb panna busse, sest kohalikud bussijuhid on teedevalitsejad ja võivad teha selliseid manöövreid, mis neil parasjagu pähe tuleb. Ainuke liiklusikaldus saarel on pealinn Port Louis, kus hommikul 7 paiku tekib ummik ja kestab mingi ajani õhtul, kui inimesed tagasi koju on ära sõitnud.
Päiksekreem on ainuvajalik, ilma selleta põleb kindlasti koledasti ära. Me määrisime end korralikult ning nahka tuli ehk ainult turjalt. Selline ilus jume hakkas tekkima peale nädalast kohalviibimist.
Rannad on seal ilusad sini-sinised ning vesi soolane, see-eest saab suht ranna lähedal snorgeldades juba kirjuid kalu ja koralle näha.
Ööelu leiab ainult Grand Baie's ja selle läheduses.
Mauritius on koht, kuhu ma igal juhul tagasi läheksin. Surfi osas on parim aeg nende sügise algus või lõpp.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar