Nüüd jõudis lõpuks kätte aeg, kui omale jõulukingiks tehtud pilli nii kaugele sain, et demokeelte asemel on peal metallkeeled ning pillist väljuv heli on talutav. Talutav arvestades mu pillimängu oskust :) Üldiselt ma arvan, et mu naabrid on õnnelikud, et mul elektriviiul on, vastasel juhul oleks nad eile ikka mõnusat krääksutamist kuulnud.
Pillimängu enda koha pealt tuleb tunnistada, et kui ma ka konkreetselt nooti vaadates paugupealt kohe välja ei mõtle, mis noodiga tegu, siis näpud mäletavad küll, kuhu sõrm panna tuleb, et kirjas olev noot ette mängida. Kui nüüd poognaga käsi kah järgi tuleks, siis võiks täitsa lugusid mängida.
Ma harjutan veel :)
1 kommentaar:
voh. varsti teeme pändi. ma sain jõõladeks oma tšello ka panipaigast tagasi kus see 15 aastat oli kükitanud :)
Postita kommentaar