Puhkuse viimane päev

Ei ärganudki enam kl 12 või pool 1 või veel hiljem. Juba kell 10 olin üleval. Ju sai laupäeva pärastlõunal ka eile magamata uni tagasi tehtud. Muideks, hea tunne oli, et ei pidanud tööle minema, mis sest et teised seal töllerdavad. Homme saab teada, kuidas teised mu tööga hakkama said. Hea koolitus neile muidugi, sest edaspidi peavadki nad kahekesi ilma minuta hakkama saama. Aga see selleks.

Minu hommikune esimene käik kulges hambaarsti juurde. Nüüd võib öelda, et saaga on põhimõtteliselt otsa saanud. Rahakott ja pangakonto suht tühi, kui mitte öelda, et seal pesitseb nüüd neiu Kaja. Nädala pärast on õnneks palgapäev.

Hambaarst külastatus seadsin sammud sõberamehe poole, kes mu pildid pidi oma masinasse tõmbama, et need ühes teiste reisupiltidega netti üles riputada. Võta näpust, minu mälukaart oli suurem, kui tal, hoolimata sellest, et meil mõlemal Canonid. Ma ei teadnudki, et neil erinevad kaardid sees käivad. Nüüd tean. Ühesõnaga neljapäeval uuele katsele - koos fotoka ja kaabliga.

Peale sõberamehega vestlust kondasin ringi Kristiine keskuses. Plaan oli kaeda, kas on ka võimalik endale velveteid soetada. Eriti ei ole. St et enamus on ära ostetud ja järel on numbrid S ja XL - kumbki neist minu jalga ja puusade ümber ei istu mitte kohe. Tuleb loota, et äkki tuuakse millaski kaupa juurde. Ausalt, mul on teksastest siiber juba. Ennevanasti olid mul ühed velvetid ja need olid elumugavad asjad. Tahaks nüüd veel seda mugavust tunda.

Prisma poes konnates ja enne toidu tagavaru täiendavate riiuliteni jõudmist otsustasin ka lauamängi riiuli juurest läbi astuda. 'Risk' jäi ka seekord ostmata, tänu tühjale rahakotile. Aga võtsin endaga ühes 'Touché' - sai kiirkorras tutvust tehtud ja sõbrantsiga läbi mängitud. Täitsa vahva mäng on. Nats peab oma hallollust liigutama, samas on juhusel ka suur osa. Igatahes kannatab seda ka tiba õllese peaga mängida ja mitte samas pähe saada.

Nüüd peaks kerge uinaku tegema ja poole 19-ks trenni kobima ja siis ongi õhtu käes.

Kodus olla on ka hea :)

Et siis aimu mulle avanenud vaadetest... ülemine: selline vaade avanes lennuki aknast enne pilvedesse sukeldumist; alumine: ja selline vaade oli ca 1420 meetri kõrgusel merepinnast :)

Ja keda huvitab, siis ülejäänud pilte näeb SIIT!

Mägede kunn on tagasi!

Nii, kurvastusega pean nentima, et minu reis lumistele nõlvadele on läbi saanud. Isu täis ei saanud ja tagasi tulema ka eriti ei kippunud.

Aga alustame algusest. 20. veebruari hommikul kogunes meie ülivahva 15-liikmeline seltskond lennujaama - sihiks Slovakkia ja Madal-Tatrad ehk Jasna. Lennukis oksendama ei kukkunudki (ma polnud varem lennukiga lihtsalt lennanud, nii et kerge kahtlus oli, et äkki...). Maandumine oli nõme, sest üks kõrv hakkas hullupööra valutama. Aga maa peal sai kõik jälle korda. Kuna see va sõit ei võtnud praktiliselt üldse aega, saime esimene päev veel 3 tundi mäel olla. Käisime tegime kodulähedal olevate radadega tuttavaks. Kui aus olla, siis see oli ka ainuke päev, kui me üldse rajal sõitsime. Rajad olid hommikuti head ja päeva lõpuks kui kuumastik - kupleid täis.

AGA meid rajad suurt ei huvitanudki. Me käisime hoopis puudris ja metsavahel kihutamas :P Paar päris head dokki sai ikka ka pandud, mis küll meelt üldse ei langetanud, pigem vastupidi. Nägu oli pidevalt naerul ja väga nalja sai kõvasti.

Päikest näidati ka meile nii mõnelgi päeval :) Üks päev oli aga selline tuul ja tuisk, et meie oma tasandi suur lift ei töödanudki ja bussid üles poole ei sõitnud. Niisiis võtsime lauad selga ja kõmpisime 1,5 km-t ülesmäge. Selg oli märg ja hullult janutas, aga kohale jõudsime :)

Ahjaa, puglaga saan mina nüüd ka ühes lauaga mäest üles liigutud :P Selle asja sain ma nüüd ka selgeks.

Aga jah, peab möönma, et isu mina täis selle 6 päevaga ei saanud, hirmsasti oleks tahtnud veel seal möllata. Aga kõike head ei saagi korraga ja midagi peab järgmiseks korraks ka jääma.... viimane sõit ja traditsioonide kohaselt ka tegemata :)

Järgmine aasta jälle.

Ja kui teil tekkis küsimus, et mitu sinjakki minu ihu küljes on, siis alul oli kaks ja need on juba kadunud. Ühtki luumurdu meie seltskonnas polnud, kuigi ära põrutatud ihuliikmeid leidus küll.

P.S. Millaski, kui pildid kokku kogutud, saab pilte ka näha!

P.P.S. Ma nüüd ametlikult ei fänna ühtegi suusatajat, sest nad lihtsalt ei oska sõita... ja kui nad ka õppivad, teevad nad seda vähemalt viieses grupis, kus on koos ühe nina ja teise tagumik ja Sina pead sellest grupist miski imeläbi mööda saama. Ei saa... võid nina nokkida kui tahad ja karjumisest ka abi pole, sest siis nad ehmatavad ja on veel hullem segadus, kui enne!

Plond, mis plond

Mulle tundub, et minu helged momendid selleks nädalaks on otsa saanud. Võtsin mina kätte ja tegin endale flikerdamise selgeks. Et oo, reisil hea siia koheseid muljeid ja pilte päikesepaistest jagada, kui tahtmine peaks tekkima. Kõik oleks nagu ok, AGA mul pole kaameraga foonet ju :D Jeiii.... Tule eile meile, ma ütlen :D

Kirjateksti eks ikka annab edastada :)

150 eeku

... ja uued prillad olemas :P Nüüd võib kohe mäkke minna!
Elu on ilus :)