Eh, ma ei või...

Sport massidesse! võiks selle ülltitise nimi pigem olla. Tehke aga rohkem sporti. Mina omaarust olen ka täitsa talutaval ja piisaval määral teinud, aga tuleb nii välja, et vat ei ole.
Nimelt tegin mina üle mingi aja jõutrenni reedel (kolm päeva tagasi siis). Tulemuseks olid oodatavalt laupäeval tiba tunda andvad jalad ja pepu. Mis aga oli täiesti ootamatu, on see, et alates eilsest saati valutavad minu käed, mis tähendab seda, et üle 90 kraadised liigutused on täiesti välistatud... Niisiis, mõelge ise, kui põnev mu elu nüüd on: riietumine on suht nõme tegevus, eriti igasuguste ülepea käivate asjade lisamine ja eemaldamine - aga mul pole teistsuguseid pluuse! Live with it!
Järgmine omaette nähtus on juuste kammimine ja patsi panemine... nagu miski hädapätakas... enne tuleb käsi venitada, et need juusteni painduksid.
Noh, tegelt mõned täna tööl nägid ja kuulsid, milline äpu ma hetkel olen. Endal on ka hale, kui aus olla... tahaks lahti saada sest valust.
Öö tuleb ka suht kehva unega, sest käsi tuleb kogu aeg sättida nii, et need kõveras poleks ja käte peale toetumine on ka suht paha-paha tegevus.
Ühesõnaga kui homme õhtuks paremaks ei lähe, tuleb kolmapäeval ujuma minna ja siis edasi vaadata, mis saab :)

P.S. Kas keegi head massööri oskab soovitada???? V.a. Kalle!

Inimesed on ilusad ja head?

Oi, ma ei või... ma olen kuri praegu... ikka suhteliselt kuri! Karjuda tahaks lausa...
Kuhu kadunud inimeste mõistus? Tahaks keegi sellest lähemalt rääkida???? Ma kohe kuulaks.
No ma aru ei taipa, kui sa ütled kolm korda ühte ja sama lauset - teadke, ma mõtlengi seda, mitte ei oota, et mind ümber veendaks!
Kui ma seletan, et milleks mul on midagi vaja teatud aja jooksul, siis seda sama kolmandat pidi väljendades ei muuda aja pikkust mitte kui grammi võrragi ei lühemaks/pikemaks vms.
Miks peab inimestele kõik puust ja punasest ette tegema... kas mõtlemine on tõesti limiteerituks muutunud? Et minu limiidiks on 5 minutit ajutööd päevas ja ülejäänud lihtsalt olen???
Krt, tulge mõistusele, kallid seltsimehed/naised/tütred/pojad!!!
Tänan tähelepanu eest!

Enamustel juhtudel siiski ilus ja hea...
Pirts

Ta tuligi!!!

Ta tuligi... sedasi ootamatult ja salaja... Kõige pealt andis kergelt aimu mõne valge läigatuse näol ja siis oli 15 minutiga ootamatult kõikjal...
Sahistas tasa silmade ees ja vaikselt paitas mu mütsi... Ta tõi sära silmadesse ja väikse naerukurru minu suunurka...
Selline vahva tegelane...
Esimene lumi!

Spordinädal

Esmaspäev algas mul steppimisega... No palun lõpetada räme naer saalis! Tegelikult pole seal kevadest saati käinud ja sai päris hea koormuse... Sellest andsid tunnistust teise päeva hommikul valutavad ja kanged sääremarjad.
Teisipäev oli esialgselt plaanitud trennivabaks päevaks. Aga oh sa imet, kui tööle tulles selgus, et koss ei olegi neljapäeval vaid hoopis siis teisipäeval. Niisiis, käisin lõunaajal kodust läbi ja rebisin asjad kaasa ning õhtul trenni. Oi, kui valus oli sääri venitada... aga kui jooksma juba sai oli kõik ok :) kuna eriti passima ei tahtnud jääda, siis rabelesin ikka päris hästi ja mäng sujus ka minul üle ootuste hästi, isegi korvile sain pihta :)
Kolmapäeva hommikul ärkasin endiselt koos valutavate ja kangete säärelihastega, polnud sest jooksmisest memmegi kasu... Nojah, kolmas päev pidigi kõige hullem päev olema ja eks iseloomu tuleb ka kasvatada ja sellest üle olla. Hoolimata sellest, et iga toolilt püsti tõusmine oli jube pain ja esimesed sammud olid marukanged. Aga jah, nagu varem oli lubatud, siis läksin õhtul ujuma. Neljas kord olin siis see sügis vees. Hakkasin siis ujuma, 10 'konna' tuli nagu ludinal. Seejärel võtsin plaani 10 'krooli' peale kümnendat tundsin, kuidas jõudu küll, et panen 10 veel otsa... sain hakkama küll :) Peale krooli kulus ära selili ujumine, hea, saab tiba pulssi alandada... tuli neidki 10. Kuna aega jäi piisavalt, otsustasin veel 10 'konna' ujuda... aga 10 peal tundus jällegi, et jõudu veel on ja aega ning tuli 10 veel otsa... Niisiis sai tubli tüdruk seekord hakkama 60 pikkusega ehk 1,5 km-ga. Enesetunne oli hea ja iseenesega rahulolu veel suurem. Et keha ujudes nelja korraga lahti lägeb, poleks isegi uskunud. Aga tunne oli hea.
Täna ärkasin jälle valutavate säärtega, aga on märgata valu taandumise märke.
Täna-homme trenni ei tee!
Laupäeval jälle jooksma :P

Aeg ja sõbrad

Täiesti müstiline, kuidas viimasel ajal aeg lendab. Masendav lausa. Ükskõik kellelt küsid, kuidas läheb, saab ühe ja sama stamp-vastuse: Kiirelt - töö, trenn, kodu. Ja nii nõme kui see ka pole, siis ongi nii.
Et sõpradega kokku saada, tuleb mitu päeva ette kokku leppida, et leiame nüüd teineteise jaoks aega, et istume kuskil maha ja ajame nats juttu, sest pole ju nii kaua teineteist näinud. Lausa kole kohe, sest sõpradeta ma pole ju praktiliselt keegi...
Ühesõnaga, mis ma öelda tahtsin, on see, et tuleb leida see aeg, et oma sõpru vaadata, kallistada ja nendega suhelda... mitte ainult elektroonilisi kanaleid pidi, vaid ikka reaalselt. Ja ausalt öeldes, sõbra kalli on ikka üks ütlemata hea asi :)