Esmaspäev algas mul steppimisega... No palun lõpetada räme naer saalis! Tegelikult pole seal kevadest saati käinud ja sai päris hea koormuse... Sellest andsid tunnistust teise päeva hommikul valutavad ja kanged sääremarjad.
Teisipäev oli esialgselt plaanitud trennivabaks päevaks. Aga oh sa imet, kui tööle tulles selgus, et koss ei olegi neljapäeval vaid hoopis siis teisipäeval. Niisiis, käisin lõunaajal kodust läbi ja rebisin asjad kaasa ning õhtul trenni. Oi, kui valus oli sääri venitada... aga kui jooksma juba sai oli kõik ok :) kuna eriti passima ei tahtnud jääda, siis rabelesin ikka päris hästi ja mäng sujus ka minul üle ootuste hästi, isegi korvile sain pihta :)
Kolmapäeva hommikul ärkasin endiselt koos valutavate ja kangete säärelihastega, polnud sest jooksmisest memmegi kasu... Nojah, kolmas päev pidigi kõige hullem päev olema ja eks iseloomu tuleb ka kasvatada ja sellest üle olla. Hoolimata sellest, et iga toolilt püsti tõusmine oli jube pain ja esimesed sammud olid marukanged. Aga jah, nagu varem oli lubatud, siis läksin õhtul ujuma. Neljas kord olin siis see sügis vees. Hakkasin siis ujuma, 10 'konna' tuli nagu ludinal. Seejärel võtsin plaani 10 'krooli' peale kümnendat tundsin, kuidas jõudu küll, et panen 10 veel otsa... sain hakkama küll :) Peale krooli kulus ära selili ujumine, hea, saab tiba pulssi alandada... tuli neidki 10. Kuna aega jäi piisavalt, otsustasin veel 10 'konna' ujuda... aga 10 peal tundus jällegi, et jõudu veel on ja aega ning tuli 10 veel otsa... Niisiis sai tubli tüdruk seekord hakkama 60 pikkusega ehk 1,5 km-ga. Enesetunne oli hea ja iseenesega rahulolu veel suurem. Et keha ujudes nelja korraga lahti lägeb, poleks isegi uskunud. Aga tunne oli hea.
Täna ärkasin jälle valutavate säärtega, aga on märgata valu taandumise märke.
Täna-homme trenni ei tee!
Laupäeval jälle jooksma :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar