One step closer

Keska tunnistuse leidsin arhiivi hämarustest üles. Homme saab teada, mis trääni veel vaja läheb. Tõenäoliselt tervisetõendit ja kes-teab-mida-veel.

Muide, need, kes otsustavad, et nad siiski tahavad minu ettevõtmist toetada, siis kontonr on sama. Hüvesi saab ka tundma, nimelt on harjutada niikuinii vaja ja iga harjutustunniga säästab oma 300 krooni. Take it or leave it!

See nädalavahetus jälle möödas... no praktiliselt möödas. Lühikokkuvõte siis selline:

Reedel sain An2 pealt täiesti pandava exiti. Kuigi olin veendunud, et suudan seal jälle rokkima kukkuda. Selle eest lihtsalt hüppasin välja ja olin marukähku kõhu peal. Plaanitud träkkimisest ei tulnud suurt midagi välja, sest enamuse ajast vahtis mulle seal suur pilv ainult vastu. Kui selgemaks läks sai siis ka träkkimist proovitud. Tuli välja küll - ei võtnud seekord kõikuma ega midagi. Eks proovib korra veel, siis saab aru, kas tuli kogemata välja või saab ka edaspidi hakkama.

Õhtu jätkus K. sünnipäeval. Kindlasti oli sünnipäeva lapsel ja teistel tema kaaskondlastel hea kohale jõudes ukse kõrvalt pingilt üks koogike leida. Ma olin nimelt selle varemalt sinna poetanud, et seda natukenegi päikse käes olemisest säästa. Sünnipäev oli ise vahva, seltskond samuti. Telksaunas sai esimest korda ära käidud - täitsa vahva värk :) Lõkke ääres lällatud ja täitsa normaalsel ajal ka magama mindud. Hommikune basseinis käik oli ka mõnusalt virgutav tegevus!

Ainuke asi, milles mõndadega kokku leppisime, oli see, et nii vähese viinaga enam peole ei minda ja brändi ei maitse endiselt hästi.

Laupäeval sai ring lennuväljal ka käidud. Kuigi miskeid alkohoolseid jääke mu sees ei olnud, polnud mingit tahtmist lennukisse ronida. Maa pealt oli seda asja seekord parem jälgida.

Tänase ehk siis pühapäeva olen ma kuulutanud puhkepäevaks. Sai ohtralt magada ja elu võib jälle edasi minna :)

448 MEM

Nüüdseks olen ma täiesti veendunud, et see auto tuleb kiiremas korras maha müüa. Arvestades kõike seda, mis tolle masinaga tema ostmise ajast (jaanuarist 2005) kõik juhtunud on. Peale tänast väikest sõitu, olen ma kindel, et see auto ise otsib avariilisi situatsioone ja võimalust mingi teise masinaga külgi-nina-või-ma-ei-tea-mis-kohti-veel kokku kriipida.

Nimelt laenasin mina seda autot täna sihtotstarbelisel eesmärgil käia üks ring Nõmme turul. Ühe umbes 200-300 meetrise sirge jooksul sain mina kahe lamba pärast korralikult ABS-i tööle - isegi signaali polnud aega anda. Nimelt kõigepealt arvas vastassuunast tulev ja vasakpööret teha sooviv auto, et minu nina alt on seda kõige parem teha. Läks nii 10 seki mööda, sain miskisuguse pisikese hoo sisse ja vaata imet, nüüd keeras kõrvalteelt lammas nr 2 vasakpööret tegema. Uuesti pidurid põhja! Tänasin õnne, et taga liikuv kaubik oli aeglase taibuga ja sellele punasele masinale tagant sisse ei põrutanud.

Järgmine mõte oli see, et SEE masin tuleb kähku maha müüa. Ta on ohtlik, ma ütlen teile!

Mingi jama on. Miskid kahtlased jalakrambid on mind kimbutama kukkunud. Viimati mäletan sellist jama umbes 9-ndast klassis. Siis oli asi küll hullem ja läks ise üle. Vast läheb nüüd ka. Soovitavalt võimalikult kähku!

Minna või mitte minna... Samas, ma olen seda juba mitu aastat plaaninud. Paar asja vaja jonksu saada ja kokku leppida. Siis vaja otsus ka ära teha. Nii paar nädalat on aega.

Nimi sai kirja!

Eilse päeva sisse mahtusid korduv hommikune ärkamine, kola transportimine, sünnipäev in the middle of nowhere (kus sai väga palju sellist rahvast näha, kellele polnud ikka mitu aastat pihta saanud), öine tagasisõit Tallinnasse ja Peeter Karli varvaste niisutamine Sakus.

Vat kui palju jõudsin :)

Pannkoogid jäid ainult seekord vahele - tuleb neid vist tagant järgi endale nüüd ise küpsetama hakata :P

Pannika UPDATE siin!

Avaldus

Pirts ja Ave otsivad massaazikursusele minekuks sponsoreid. RSVP 20. aug!!!

Don't miss it!

UPDATE! Kõige olulisema unustasin: toetused võib kanda sellisele Hansapanga kontole 1108034168

Tänan

Mul on nüüd kodus üle miski hunnik poolikuid pudeleid. Mis puhul... kes teab - see teab. Igatahes neid on lubatud täiesti vabalt millaski edasi tarbida.

Ja järgmine nädal millaski võiks pannikaid kah teha :) On ju hea idee!

Back to reality

Selleks korraks sai siis puhkus läbi. Tagasi tööpostil - õnneks on nädal suht kergelt alanud ja ei uputata mind kohe igasugustesse gemüüsedesse. Hommikune ärkamine on küll üsna vastunäidustatud, aga mis teha, tuleb ka sellega harjuda ja küll see väss ka ükskord pealt ära läheb.

Eile sai siis pika pausi järel uuesti sadulasse ka istutud. Läksin rahulikku trenni tegema, et kohe ihu ära ei ehmataks. Endalegi üllatusena läks päris kobedalt ja keskmine polnudki kõige hullem. Jaksu oleks rohkemgi olnud sõita, aga ei hakanud üle ka pingutama. Miskipäev Trummi suusaradadele minema... Vaja ju 30-ndaks ennast kuidagi 51km-se maastikumaratoni läbimiseks ette valmistada. Seda peab küll ütlema, et võrreldes eelmise aastaga on vorm küll tükk maad kehvem. Eks järgmine nädal paistab täpselt, kui palju kehvem.

Väike järelkaja

10 meeletut päeva, täis hulganisti toredaid ja vahvaid parasemusi ja askeldamist. 10 hüpet, neist 7 juba sealt kõrgemalt :P (Just for the record: kast selle eest juba tuli!)

Hea posu positiivseid mälestusi ja teadmisi, mida järgmine kord teisiti teha. Tänud kõigile, kes selle nädala nii mõnusaks ja heaks elamuseks muutsid :) Naeratus mu suult ei kustu küll nii pea.

Järgmine aasta jälle!!!

Alates homsest siis mina üritusel nimega Parasummer 2005. Kohale loodan jõuda juba täna :) Saab õhtul veel tsillida ja sauna ja ei pea hommikul liiga vara ärkama ja sõidu peale aega kulutama.

Paremad panid juba lõunast ajama, mina ootan veel õhtut.

Jooksvat infi ürituse kohta leiab Parasummeri blogist.

Järgmised nädal aega leiab mind Pärnu lennuväljalt.

Seniks tsau-pakaa!

Õllesummer

Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga lõpuks otsustasin kah läbi astuda sellelt ürituselt. Põhirõhk oli suunatud nö Beatle'te kontserdile, mis mõningate eranditega oli väga vahva. Sai igasugu vanu tuttavaid ja sõpru näha. Muidu oli rahvast nagu murdu ja ei mahtunud suurt ei istuma ega astuma.

Levist väljas oli suitsu pilgeni täis ja peale kadunud hinge üles leidmist, sai sammud Korea karaokesse sammud seatud. Võtsime ka viisijupi üles - ma olen küll suht kindel, et ega see eriti hästi ei kõlanud....

Koju jalutasin taksopargist koos tõusva päikesega :)

Ideaalne naine?

Keegi (naisterahvas) tuli Jahus lagedale sellise avaldusega:

Ideaalne naine: Gets naked and brings a beer.

Veel ideaalsem naine: Stays naked and brings another beer.

Võta näpust, kas see ikka on nii :D

Latern

Käisin eile eksprompt ja Ollika kaasabil Laulasmaal etendust vaatamas. Tätte "Latern".

No Tätte tegija, ei saanud kuidagi ei öelda. Vähe kiirustamiseks läks, aga olime kenasti enne etenduse algust kohal.

Etendus ise võlus oma lihtsusega. Kergesti jälgitav ja läbi huumori oli lihtsalt kogu point kätte mängitud.

Mõned meelde jäänud seigad ka:

"Tüdruk, mis liputad seal?"

"Jumal küsis näha"

***

"Mamma, kas Sul on ka nii, et tahad kogu aeg meest?"

"Mismoodi koguaeg?"

"No kui hommikul ärkad - siis, kui silmi pesed - siis, kui süüa teed - siis, kui sööd - siis..."

***

"Noh, hakkame nüüd seda tegema!"

...

"Kas ma koorin ka lahti?"

"Ei ole vaja."

...

"Mis see üldse on, mis me tegema hakkame?"

"No raha lugema loomulikult!"

Oi, pärle jagus seal küllaga :)

Nädalavahetus läks jälle nagu ludinal.

Reedel Kuusikule sõites ei olnud absoluutselt mingit tunnet ka, et tahaks lennukisse ronida. Aitasin hoopis varjujärjekorda pidada ja olin niisama kaunis.

Laupäeval sama lugu. Panin kohe algusest peale rõhku varju järjekorra pidamisele (otsustasin, et olen nõus seda ka Parasummeril tegema.

Pühapäevaks olin plaaninud ühe hüppe, et terve nädalavahetus ikkagi vahele ei jääks. Tõenäoliselt laupäevasest paarist ebaõnnestumisest oli öösel lausa hirm nahavahel. Hommikuks oli see küll tagasi tõmmanud, aga lennukis oli ikka kerge kõhedus sees veel. Uksel õnneks oli see üle jäänud ja nii ma sealt välja vupsasin. Proovisin pöördeid teha, ei tulnud suurt midagi välja, ühtepidi sain pöörlema, aga enam pidama ei saanud.

Läksin tegin siis teise katse veel. Plaanisin kohe alguses rahulikult asja võtta ja mitte kiirustada. Asi pälvis sellega, et 360 kraadi tehtud, kõrgust 1000 meetrit ja tsau-pakaa teisipidi pööramine. Tuleb kiiremini ennast pöörata, nagu selgus. Ma olla ikka marurahulikult seda teinud.

Kiusatus oli veel küll kolmandale katsele minna, aga ei pannud ennast järjekorda ja kui lennuk oli tankima läinud, selgus, et see enam tagasi ei tulegi. Nii et kiusatus oli ka läinud koos lennukiga.

Paunad paati ja kaome...

***

Mul on nüüd PUHKUS! Jehuuuuuuuuuuuuuuuuuu