Ema lõpetas mul eile kooli. Sättisin ennast täpselt aktuse lõpuks kohale, et ei peaks umbses ruumis passima ja higistama. Aktus läbi, lilled jagatud, jäime isaga siis ootama, millal ema oma kursusekaaslastega jutud peetud saab. Selle ootamise käigus meenus isale üks anekdoot:
Ühel ilusal päeval pääsesid vabadusse aastaid ühes kongis veetnud naisvangid. Värava ees räägiti veel kolm tundi juttu, enne kui naised laiali läksid.
Õnneks me ikka kolme tundi ootama ei pidanud.
****
Õllesummeril käisin ka tiiru ära, eesmärgiga Metsatöllu kuulata. See üritus on ikka way mastaapseks muutunud. Igatahes midagi väega rõõmustavat ma selles küll ei leidnud. Peale selle, et kõige pealt saad "odavalt" väravast sisse, et siis maksta õlle eest ka veel üüratut hinda. Aga no esinejaid samas jagub ka igasse päeva mõnusalt.
Reedel astun ehk ka läbi... vist...
****
Ja jalgpallist rääkides nõustun Tuukri prouaga, et see meenutab kohati rohkem teatrilava kui sporti. Ja aina rohkem hakkab mulle tunduma, et see aasta on (jalgpalli)jumal prantslane. Ise muide olin Portugali poolt... nats isegi rohkem, kui spordi poolt.
Ja nii ma hakkasin mõtlema, et huvitav, kas Valgas ka pühapäeval kuskil finaalmängu näidatakse - avalikult, mõnes pubis näiteks? Nii palju siis tsivilisatsioonist eemal olekust eksole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar