Hrvatska

- 250 km-i läbimiseks kulub seal koos ühe söögi- ja supluspausiga ca 6 tundi, sest teed kulgevad mööda mäejalameid ja kiirus ei kasva suuremaks kui 80km/h; selle-eest seal on, mida enda ümber vaadata ja need 6 tundi ei tundunud sugugi pikad

- meri on seal sini-sinine ja maru-soolane ja paistab mõnusalt läbi; snorgeldades tekkis küll kohati kõhe tunne, kui 3 meetrit kaldast kaljulõhe kuhugi sügavustesse lihtsalt ära kadus

- päriskaljude peal ronimine on oluliselt edevam ja meeldivam ettevõtmine, kui spordisaali ronimisseinal; ma võiks öelda, et mulle isegi meeldis see :)

- matk ühe teadmata mäe tippu koos veini ja hobustega (keda me alul metsikuteks pidasime, sest nood olid sõna otseses mõttes in the middle of nowhere) osutus üheks aktiivsemaks ettevõtmiseks kogu reisi jooksul

- väikse sadama küla sadamas asuv hotell osutuks üheks lahedamaks, hubasemaks ja armsamaks, kus ma viibinud olen; meie kelner Ivan muidugi aitas sellele kõvasti kaasa - too mees oli ikka üks kelneri etalon :) nii mõnelgi meie maa esindajatel oleks temalt palju õppida! Ahjaa selle koha medium steak oli nii maitsev, et seda meenutades tekib ilmselge isu seda veel nautida

- pohmelli seal ei teki, kuigi kellegi sõbra tehtud veini juues oli ilmselgelt veini maitses ka tugevat pohmelli konsentraati(kirjutatakse see sõna nii?) tunda - see-eest maitsesid sellised nii hästi, et alati sai juurde tellitud

- väike Lokrumi saar koos paabulindudega ja see rand ... mmmm (liivaranda Horvaatias muidugi ei leia, on kas kiviklibused - üldkasutatavad või kaljude vahel/peal - need viimased on meeletult ilus vaatepilt)

- märkimata ei saa ka jätta mööda ranna äärt turnitud ja otsitud kaljudevahelist lahesopikest, kus ainult meie beesitasime, snorgeldasime, kaljudelt vette hüppasime! (väga lahe ette võtmine) ja muidu mõnusalt aega veetsime - PARIM!