Aasta oli siis 2003 ning suur suvi lõõskas taevas ja maa peal. Saaremaal Kuressaare ringteel olid kaks tütarlast parasjagu hääletamas, et koju Tallinnasse pääseda. Tüdrukutel oli kokkulepe, et busse ei hääleta, sest raha pole. Olles paarkümmend minutit tee ääres lobisenud ja tulutult kätega vehkinud, pidas just üks buss kinni.
Nii kui uks lahti tehti, teavitas üks tüdrukutest: „ Meil raha pole!“ Aga oh imet: bussijuht hoopis naeratas ja teatas, et me raha ei soovigi, aga kuhu tütarlapsed teel on? Avastades, et sihtpunkt sama, kobistasid tütarlapsed end rõõmsalt bussi peale ning kojusõit võis alata.
Üks neist kahest tütarlapsest olin mina ning olime sõbrantsiga sattunud MLi bussile, mis oma vahvaid töötajaid suvepäevadelt kodu poole sõidutas. Mina veel tollel ajal MLi ridades polnud, kuid bussi peal istus tolleaegne personalijuht, kellele ma just sel samal nädalal oma CV olin saatnud ning Ain, kellega ma ca pooleteise kuu pärast üle laua istusin.
***
See lõbus ja sõbralik bussisõit saab minu jaoks homme läbi. Loodan, et bussi jääjatel jätkub seda va sõbralikku meelt, mida ma 6 aastat tagasi kogesin, veel pikaks ajaks.
Kuskil ja kunagi me sõidame jälle!
neljapäev, juuli 30, 2009
reede, juuli 24, 2009
teisipäev, juuli 21, 2009
Parasummer 2009 memuaarid
2005 aasta Parasummeri kõrval teine taoline üritus, kus areng oli lausa silmaga nähtav ja käega katsutav.
Alustuseks hulganisti FS3-e. Tuleb tunnistada, et ega vist muidu 4 päeva järjest FS3-e ei tulistaks, aga kuna sai end võistlusele kirja pandud, siis oli see tegelikkuseks üks väga hea treening. Kokkuvõttes jäime vist võitjatele ainult punniga alla :) Tiimis lendasin koos Mati ja Tuukriga.
Seejärel sai lõpuks teoks juba eelmine aasta plaanis olnud naiste pesuway, kus ma endalegi üllatuseks peaaegu kohal olin. Üllatuseks seetõttu, et ega riieteta pole mitte lihtne lennata.
Osa võtsin ka träkivõistlusest, kus me Annikaga mõlemad erineval moel munasime, aga see-eest oli siiski väga muhe ja lõbus hüpe.
Ära sai lennatud ka naiste ametlik kujundlendamise rekord. Sel hüppel oli mul pulss vist eriti laes, sest tundsin, et mu munamise protsent oli ikka kõige kõrgem. Aga tänu kainele mõistusele ja Kertu abistavale käele olin lõpuks gripid pihus omal kohal. Video on nähtav ka Reporteris.
Viimasel päeval tegin veel ühe jahutava hüppe Vilga pealt ning nagu kirss vahukoore hunniku otsas oli viimane hüpe, kus end lõpuks istuma sain.
Hüppamise kõrvale sai veel hoolega saunas leili visatud, parajas koguses õlut-siidrit tarbitud, lõkke ääres leelotatud ning Rokiosakonna saatel tantsitud.
Väga vinge hüppelaager oli!
Pildil miskine baleriinitüüpi exit Aloga. Foto: Antti Kopliste
Alustuseks hulganisti FS3-e. Tuleb tunnistada, et ega vist muidu 4 päeva järjest FS3-e ei tulistaks, aga kuna sai end võistlusele kirja pandud, siis oli see tegelikkuseks üks väga hea treening. Kokkuvõttes jäime vist võitjatele ainult punniga alla :) Tiimis lendasin koos Mati ja Tuukriga.
Seejärel sai lõpuks teoks juba eelmine aasta plaanis olnud naiste pesuway, kus ma endalegi üllatuseks peaaegu kohal olin. Üllatuseks seetõttu, et ega riieteta pole mitte lihtne lennata.
Osa võtsin ka träkivõistlusest, kus me Annikaga mõlemad erineval moel munasime, aga see-eest oli siiski väga muhe ja lõbus hüpe.
Ära sai lennatud ka naiste ametlik kujundlendamise rekord. Sel hüppel oli mul pulss vist eriti laes, sest tundsin, et mu munamise protsent oli ikka kõige kõrgem. Aga tänu kainele mõistusele ja Kertu abistavale käele olin lõpuks gripid pihus omal kohal. Video on nähtav ka Reporteris.
Viimasel päeval tegin veel ühe jahutava hüppe Vilga pealt ning nagu kirss vahukoore hunniku otsas oli viimane hüpe, kus end lõpuks istuma sain.
Hüppamise kõrvale sai veel hoolega saunas leili visatud, parajas koguses õlut-siidrit tarbitud, lõkke ääres leelotatud ning Rokiosakonna saatel tantsitud.
Väga vinge hüppelaager oli!
Pildil miskine baleriinitüüpi exit Aloga. Foto: Antti Kopliste
esmaspäev, juuli 06, 2009
Parasummer 2009 läheneb
Nojah, mu blogi elab üle igasugu aegu. Vahepeal oli peaaegu kokandusblogi, nüüd kipub langevarjutamise blogiks. Aga elame üle, eks :)
Ehk, et Parasummer 2009 läheneb mühinal. Ainult loetud päevad jäänud veel. Kuuldatavasti on sinna igasugu põnevaid hüppeid planeeritud, mistõttu tundub minu selili lendamise selgeks saamise plaan ilmselt jälle tulevikku (loe: augustisse) lükkuvat.
Nimelt tuleb mul kõvasti hoopis oma kõhtlendamist parendada. Plaanis on naisteway rekord ja siis veel stiilihüpped. Võrreldes eelmise aastaga olen aga nö pesamuna tiitlist lahti saanud ja mul tuleb ka tegelikult ise kujundisse kohale lennata. Ma tõsiselt loodan, et see viimatine 4-way oli rohkem, kui ühekordne õnnestumine. Üldiselt tunnen ma nüüd suuremat kohustust, kui eelmine aasta.
P.S. Kui keegi tahab miski päev shoppama tulla, andku märku. Sest noh, see roosa komplekt on ikka way so old news.
Ehk, et Parasummer 2009 läheneb mühinal. Ainult loetud päevad jäänud veel. Kuuldatavasti on sinna igasugu põnevaid hüppeid planeeritud, mistõttu tundub minu selili lendamise selgeks saamise plaan ilmselt jälle tulevikku (loe: augustisse) lükkuvat.
Nimelt tuleb mul kõvasti hoopis oma kõhtlendamist parendada. Plaanis on naisteway rekord ja siis veel stiilihüpped. Võrreldes eelmise aastaga olen aga nö pesamuna tiitlist lahti saanud ja mul tuleb ka tegelikult ise kujundisse kohale lennata. Ma tõsiselt loodan, et see viimatine 4-way oli rohkem, kui ühekordne õnnestumine. Üldiselt tunnen ma nüüd suuremat kohustust, kui eelmine aasta.
P.S. Kui keegi tahab miski päev shoppama tulla, andku märku. Sest noh, see roosa komplekt on ikka way so old news.
neljapäev, juuli 02, 2009
Tellimine:
Postitused (Atom)