2005 aasta Parasummeri kõrval teine taoline üritus, kus areng oli lausa silmaga nähtav ja käega katsutav.
Alustuseks hulganisti FS3-e. Tuleb tunnistada, et ega vist muidu 4 päeva järjest FS3-e ei tulistaks, aga kuna sai end võistlusele kirja pandud, siis oli see tegelikkuseks üks väga hea treening. Kokkuvõttes jäime vist võitjatele ainult punniga alla :) Tiimis lendasin koos Mati ja Tuukriga.
Seejärel sai lõpuks teoks juba eelmine aasta plaanis olnud naiste pesuway, kus ma endalegi üllatuseks peaaegu kohal olin. Üllatuseks seetõttu, et ega riieteta pole mitte lihtne lennata.
Osa võtsin ka träkivõistlusest, kus me Annikaga mõlemad erineval moel munasime, aga see-eest oli siiski väga muhe ja lõbus hüpe.
Ära sai lennatud ka naiste ametlik kujundlendamise rekord. Sel hüppel oli mul pulss vist eriti laes, sest tundsin, et mu munamise protsent oli ikka kõige kõrgem. Aga tänu kainele mõistusele ja Kertu abistavale käele olin lõpuks gripid pihus omal kohal. Video on nähtav ka Reporteris.
Viimasel päeval tegin veel ühe jahutava hüppe Vilga pealt ning nagu kirss vahukoore hunniku otsas oli viimane hüpe, kus end lõpuks istuma sain.
Hüppamise kõrvale sai veel hoolega saunas leili visatud, parajas koguses õlut-siidrit tarbitud, lõkke ääres leelotatud ning Rokiosakonna saatel tantsitud.
Väga vinge hüppelaager oli!
Pildil miskine baleriinitüüpi exit Aloga. Foto: Antti Kopliste
Alustuseks hulganisti FS3-e. Tuleb tunnistada, et ega vist muidu 4 päeva järjest FS3-e ei tulistaks, aga kuna sai end võistlusele kirja pandud, siis oli see tegelikkuseks üks väga hea treening. Kokkuvõttes jäime vist võitjatele ainult punniga alla :) Tiimis lendasin koos Mati ja Tuukriga.
Seejärel sai lõpuks teoks juba eelmine aasta plaanis olnud naiste pesuway, kus ma endalegi üllatuseks peaaegu kohal olin. Üllatuseks seetõttu, et ega riieteta pole mitte lihtne lennata.
Osa võtsin ka träkivõistlusest, kus me Annikaga mõlemad erineval moel munasime, aga see-eest oli siiski väga muhe ja lõbus hüpe.
Ära sai lennatud ka naiste ametlik kujundlendamise rekord. Sel hüppel oli mul pulss vist eriti laes, sest tundsin, et mu munamise protsent oli ikka kõige kõrgem. Aga tänu kainele mõistusele ja Kertu abistavale käele olin lõpuks gripid pihus omal kohal. Video on nähtav ka Reporteris.
Viimasel päeval tegin veel ühe jahutava hüppe Vilga pealt ning nagu kirss vahukoore hunniku otsas oli viimane hüpe, kus end lõpuks istuma sain.
Hüppamise kõrvale sai veel hoolega saunas leili visatud, parajas koguses õlut-siidrit tarbitud, lõkke ääres leelotatud ning Rokiosakonna saatel tantsitud.
Väga vinge hüppelaager oli!
Pildil miskine baleriinitüüpi exit Aloga. Foto: Antti Kopliste
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar