***

Ei taha eriti vinguda, aga see va pakkimine on alati üks peavalu. Nii et, kes soovib minu eest välja mõelda, mis kõik vaja kaasa võtta ning need siis kokku pakkida, siis palun väga. Tuldagu läbi!
Muidu ma üritan täna varianti käratada kodus: asjad kotti, kõtt!
No ja kui see ei aita, eks siis tuleb homme õhtul ikka ise see asi ära teha.

Lenna ja Mihkli kontserdile

Kes tuleb?

Väikesed asjad, mis teevad rõõmu...

Mul on jälle külmkapp! Ja vanast sain kah lahti. Jeiii!

Karamellikana koore-juustuse kartuliga

Karamellikana valmistamiseks läheb vaja:
400-500g kanaliha (fileed või kintsuliha, mina kasutasin esimest)
1dl pruuni suhkrut
1 suur tükeldatud sibul
1 purustatud küüslauguküüs
1 spl kalakastet (võib asendada ka austrikastmega)
suur peotäis suhkruherneid (võib ka asendada türgiubadega)
soola
tsillihelbeid (võib asendada ka päris tsilliga)

Koore-juustuse kartuli jaoks varu:
ca pool kilo viilutatud poolkeedetud kartuleid
200ml vahukoort
maitseaineid (mina kasutasin kartulimaitseainet)
riivjuustu (palju ise soovid)

Edasi toimeta nii:
- Sulata suhkur pannil* ning lisa sellele tükeldatud kanaliha. Küpseta ca 5 minutit.
- Lisa sibul, küüslauk ning kalakaste.
- Lisa herned
- Maitsesta soola ja tsilliga
- Hauta kogu kompotti kuni kana on pehme (ära lase kuivaks minna), ca 15 minutit

- Kartulite valmistamiseks vala koor potti ning lase see kergelt soojaks.
- Lisa poolkeedetud kartulid ning jäta kaane alla madalamal tulel podisema, aeg-ajalt neid segades ning vastavalt soovile ja vajadusele maitseainet lisades (mul kulus seda kartulimaitseainet ikka ohtrasti). Soola ma palju ei lisanud, sest kasutasin vanemat ja soolasemat sorti juustu.
Kartulite valmistamiseks läheb ca 20 minutit.
Juustu võid lisada otse potti või ka võib kartulid juustuga üle puistada alles siis, kui oled need taldrikule tõstnud (sel juhul juust ei sula nii palju).

* Suhkrut tuleb sulatades segada, mul õnnestus paar kukekat ka ikka tekitada. Need noppisin enne sibula ja küüslaugu lisamist välja.

Maitselt tuleb kana magus-terav, olenevalt palju tsillihelbeid lisada.

Kogustest jagub 2-3ks portsjoniks. Sõltub kui suur isu on :)

Hääd isu!

Virisemise osakonda kah midagi

Paistab, et mu külmik on otsad andnud. Ei külmeta teine enam, ainult valgust näitab.

Ja kuna mul on üüritud möbleerimata korter, siis korteriomanik mulle kah uut ei muretse. Nii et paistab, et läheb jälle shoppamiseks. Eks ma miski kõige odavama eksemplari kuskilt ära toon.

Uurisin, mida vanaga peale hakata ja selgus, et uut elektroonikat ostes on müüja kohustatud vana eksemplari vastu võtma. No midagigi head selles loos.

Ahju ostmine lükkub nüüd muidugi jälle edasi. Nii ei saagi ju ahjukartuleid teha.

Väikesed asjad, mis teevad rõõmu...

Kui ärkad peale öö otsa pidutsemist üles ja pohmakast pole märkigi :)

Uus tulija elutoas

Mul on nüüd millel istuda, lebotada ja kügeleda :P

Väikesed asjad, mis teevad rõõmu

... on reede! Reede, ma ütlen!

Udu

Hollandit on tabanud "udulaine".

Nähtavus on 200-300m ja nii juba terve nädala jagu. Päevavalgel veel kannatab liigelda, pimedas ei näe muhvigi. Selline tunne on nagu pilved oleks maha tulnud.

Eelmine nädal sõitsin ikka vapralt rolleriga tööle ja koju, aga kuna udu ja niiskus on nii suur, siis on tuuleklaas pidevalt kastene ja suht kehv on ikka nii sõita. Rolleril ju teatavasti kojamehi pole.

Teine häda rolleriga sõites on see, et jalakäijaid ei ole näha. Või noh on, nii 10 meetri pealt või nii. Pimedas ikka tekib tunne, et peaks rolleri kinni ja karjuks kõigile midagi, aga ei oska va seda keelt nii palju ja helkur pole siin ka miski kohustuslik lisavahend. Retsept läheb küll igasugu tervisesportlaste poole, kes kenasti helkurveste kasutavad.

Täna hommikul otsustasin auto kasuks. Millised ummikud! Müstika! Enam ma autoga tööle ei tule.

Õhtul kruvin rolleril tuuleklaasi maha ja sõidan sellega edasi. Jõuab vähemalt mõistliku aja jooksul kohale.

Väikesed asjad, mis teevad rõõmu...

Jess, mu parem põlv lubab jälle trenni teha ja jooksmas käia :)

Väikesed asjad, mis teevad rõõmu...

... on saabunud see aeg, kui poest saab magusaid mandariine :P

Talv koputab uksele

Ühel pool teed:

Ja teisel pool teed:

Ja no kui eelnevatelt piltidelt ei paistnud härmatis välja, siis palun väga:

***

Ükskõik, kui suur restoran on, üks asi on seal tavaliselt ikka hea... leib või tee näiteks.
*
Natüürmort: leegid ja paar jõhvikat.
*
Meie 16. aastane jõi täiesti viisakalt, üldse ei oksendanud. Mitte nagu lause autor, kes enda sõnul selles vanuses oksendas igale poole.
*
4% ei tea, kes on Sepandi (kommentaar hüppepäevade korraldamise kohta käiva kera kohta)

Väikesed asjad, mis teevad rõõmu...

mahtusin S-number kleiti ja see istus seljas nagu valatult :P

Ode alla vita

Lentamente muore

chi diventa schiavo dell'abitudine,

ripetendo ogni giorno gli stessi percorsi,

chi non cambia la marcia,

chi non rischia e cambia colore dei vestiti,

chi non parla a chi non conosce.

Muore lentamente chi evita una passione,

chi preferisce il nero su bianco

e i puntini sulle "i"

piuttosto che un insieme di emozioni,

proprio quelle che fanno brillare gli occhi,

quelle che fanno di uno sbadiglio un sorriso,

quelle che fanno battere il cuore

davanti all'errore e ai sentimenti.

Lentamente muore

chi non capovolge il tavolo,

chi è infelice sul lavoro,

chi non rischia la certezza per l'incertezza per inseguire un sogno,

chi non si permette almeno una volta nella vita, di fuggire ai consigli sensati.

Lentamente muore chi non viaggia,

chi non legge,

chi non ascolta musica,

chi non trova grazia in se stesso.

Muore lentamente chi distrugge l'amor proprio,

chi non si lascia aiutare

chi passa i giorni a lamentarsi

della propria sfortuna o della pioggia incessante.

Lentamente muore

chi abbandona un progetto prima di iniziarlo,

chi non fa domande sugli argomenti che non conosce,

chi non risponde quando gli chiedono qualcosa che conosce.

Evitiamo la morte a piccole dosi,

ricordando sempre che essere vivo

richiede uno sforzo di gran lunga maggiore del semplice fatto di respirare.

Soltanto l'ardente pazienza

porterà al raggiungimento

di una splendida felicità.

/Martha Medeiros/

Iga asi on millekski hea....

Ma ei jaksa enam. Ennast sellisena taluda.

Ma ei taha olla selline tujukas.

Ma ei taha olla kookoni sees.

Ma ei taha tööl olles out-of-the-blue-pisaratega võidelda.

Ma ei taha olla kõige suhtes nii apaatne.

Ma ei oska neid kuradi emotsioone kontrolli all hoida.

Ma arvasin, et ma olen tugevam.

Ma tahan iseend tagasi.

Ma tahan olla roosa ja rõõmus õhupall.

Millal see hea osa tuleb?

Juuksurid ja lokid

No aru ma ei taipa, mis teema on juuksuritel lokkidega? Ärge saage valesti aru, mul ei ole mu lokkide vastu midagi, aga üle võlli ei tasuks ka asja keerata.

Käisin täna järjekordselt juuksuris ja alati (va mu oma juuksur Tallinnas) satutakse vasikavaimustusse mu lokkidest. Et oi, kui armsad lokid jne jne. Ja tuleb tunnistada, mul pole ikka kräsus juuksed, vaid lokivad kergelt.

Ja siis kui föön välja võetakse, keeratakse neid juukseid nii- ja naapidi ja topitakse kõikvõimalikke geele ja muid möginaid pähe, et ikka rohkem lokiks. Kurja, ma näen välja nagu Whitney Houston 90-ndate alguses seal Bodyguardi filmis (ei, pilti ei tule).

F*king hell. Kus ma nii aru saan, kas see juukselõikus nüüd ka tavapäeval normaalne välja näeb.

Elu õpetab ehk mõned nopped toimunud vestlustest

Veider, jätsin täna trenni vahele... nüüd on süümekad.

Ütle, et ma pole lolliks läinud.

*

Mmm, Sa ei tohi mulle pesupoest rääkida. Ma hullun!

*

It's better to be on your way than to be nothing at all. (rubriigist office talks)

*

- Miskipärast ma ikkagi eelistan neid vaikivaid Eesti mehi ükskõik millisele muule rahvusele.

- Et kunagi elule tagasi vaadates EI saaks öelda: "Ma armastasin sakslast".

*

Oktoobri alul kuuldud uudis:

A: Ta saab jaanuaris lapse.

B: Kle, see on juba kuu aega vana uudis!

????

*

77. aasta muusikavideod on nii rõõmsad, HIV ei levinud siis veel. (Sõber vaadates Baccara "Yes sir, I can boogie" videot)

Juhhuuu!

Tellisin endale 2. septembril interneeduse. Lubati 4 nädala pärast ära ühendada.

Täna, 18. oktoobril, on mul lõpuks kodus interneti ühendus! Teoreetiliselt on ka teleka pilt, aga selle testimiseks oleks hea tegelikkuses ka telekat omada.

Ma lähen toon kohe poest veini selle tähistamiseks!

Vaated koduaknast

Täna hommikul oli selline vaade. Mulle mu väike katusekorter ikka meeldib :)

Muidu seal majade taga on düünid ja düünide taga meri, Põhjameri. Linnulennult ca 7 km kaugusel.

Jooksmisest, nii nagu Jüri Kolk seda kirjeldab

tõused korraga ja lähed

alla või vastutuult
vihmase ilmaga või päikselõõsas
paned ajama

öösel, õhtul või hommikul
tõused ja lähed
talvel, kevadel või suvel
väsinuna, rahulolevana või ootusärevana
jätad pooleli
tõused
ja
lähed
sügisel

hakkad minema metsast
orust, mäe otsast
mere äärest
linnast või lagendikult

tõused ja lähed

samm venib pikemaks
jooksed
varsti on kõik kohad minejaid täis

pikad, peenikesed, paksud, lühikesed, jõulised ja puhtatõulised
noored ja vanad
kõik on tõusnud ja lähevad

ennekõike kõige tavalisemad
peaaegu keskealised
keskmist kasvu
tegelikult ikkagi kõik
jooksevad
kuidas keegi
kõik jooksevad
jaksavad
nagu lumi oskab
ja jõuab
sadada

sammhaaval üle oma eilse silmapiiri
millegipärast ühtäkki peab
tõusma ja minema
jooksma

ei millegi eest ära
ei millelegi järele
jooksuga
kergelt
kaugele

/siit leidsin http://jyri.blogspot.com/

peab.ise.tugev.olema

Oh, kuidas ma tahan jälle ornungis olla.

Hakkan tagasihoidlikult kokteilidega pihta

Just another normal day at office

Tulin tööle. Rolleriga. Viimased 5 km-t sain lauspadukat ja ühtlasi läbimärjaks.

Nüüd teksad kuivavad radiaatoril ja ma istun alukate väel laua taga. Olgu tänatud ülemus (ainus meeshing meil kontoris), kes otsustas täna kodus olla.

Pärl nädalavahetusest

- Hakkan tagasihoidlikult kokteilidega pihta.

Edasi hakkas õlu lendama ja telefoni oli märkmete jaoks targem kotis hoida.

Käisin jooksmas ehk Zilveren Kruis Achmea loop 2011

Millaski suve teises pooles mõtlesin, et tuleb end käsile võtta. Kuna rahakott tundus üsna õhuke ja kes see ikka suvel sees trenni tahab teha, siis otsustasin jooksmas käima hakata. 2-3 korda nädalas ja alustasin 4km ringiga.

Millaski leidsin, et septembri lõpus toimub kodulinnas Haarlemis jooksuüritus, kus ka 10km distants sees. Mõeldud-mõeldud, et oleks motivatsiooni regulaarselt jooksmas käia, paningi end kirja.

Trenni tegin jätkuvalt 2-3 korda nädalas, rohkem küll kaks, aeg-ajalt kolm. Ja distantsi sai tõstetud 5-le, siis 6-le ja lõpuks 7-le kilomeetrile. Poolteist nädalat enne "võistlust" sai korra ka 10 joostud.

Eesmärk oli tunniga ära joosta. Sest noh, viimati jooksin ma 10-st distantsi vist 2008. aastal ja siis ma sest tunniga jagu ei saanud.

Tegelikult näitas juba "proovijooks" oma 56 minutiga, et see on tehtav.

25. september oli siis see päev, mil start ootas. Nats hirmutav oli, sest kogu distants tuli joosta "kõval" maal (ei tea, kas põlved peavad vastu?) ja päikse käes (jah, mulle ei sobi mitte see päikse käes töllerdamine, ma kuumenen üle). Ühesõnaga, ei olnud lihtne see jooks. Iga kord kui natukesekski varju sain, olin õnnelik. Joogikohtades viskasin kah vett kaela ja pähe, et keha natukenegi jahutada. 6km-l tundsin, et alustatud tempot ei jaksa hoida ja lasin tiba alla, sest pilti ei tahtnud päris taskusse panna. 7-l tõstsin tiba jälle.

Kui ma tavaliselt jõuan ikka viimased 800m veel pingutada, siis eila olin lõpuks läbi kui läti raha ja lihtsalt püüdsin rütmi hoida.

Lõpetuseks ametlik aeg 55:01, 489. koht (1082 lõpetaja hulgas), naiste arvestuses 85. koht (380-st), pole tegelikult üldse paha. Keskmine km aeg 5:30. Siin ka vastus osaliselt sellele, miks nii raske tundus. Ma lihtsalt polegi nii kiiresti varem vudinud :)

Võib rahule jääda!

Loojumas

Toskaana, september 2011 ehk naised naudinguid nautimas...

Capodimonte -> Mupodimonte!
Tuleb vist normaalne päev.
Me oleme väärt kõike seda, mis siin on.

Karin vaadet nautimas.

Kes autoga sõidab? - Katus!
Ma ei teagi, kas võtta kohvi, et see nauding üle läheks?!?!?
Elu läbi roosa prill-laua.

Kompa kuivatusrestiga.

Pubekate klubi 30+
Mis ma siis praegu teen? - Emmm... päevitad?
Te võite mind ka idioodiks sõimata, ma olen selle ära teeninud!
Viinamarjad ei olegi hapud!

Ma ei taha tülli minna. See on nõme koht! Sellest saab ainult seelikut ja kardinat teha. (Pilota ei ole kahepaikne!)

In vino veritas!

Horseplay on basseinis keelatud.
Mis Sul viga on? Ainult üks inimene kogu maailmast ei hooli Sinust!
Annelil on põlved ka koos!
Beckhamid said ju ka tütre! - ?????

Anneli nautlemas.

Kuulge, ma ei ole nii rõve! - Sulle ainult tundub nii!
Feissbukk on nagu poissmehe külmkapp: tead küll, et on tühi, aga ikka piilud.
Karin -> Anneli "Seks ja sibulad!" (don't ask)
Öösel tuleb raadiost ainult Itaalia ulg
Kui on armastus, siis elad ka mägionnis.

Anneli, Kaisa, Karin - see oli täpselt see reis, mida nüüd ja praegu just vaja oli. Järgmise korrani :)

Laupäeval toimus meil siin oma väikse piirkonna (kutsutakse Vijfhoek) grillipidu. Olgu öeldud, et Vijfhoek ei ole linnaosa, vaid üks pisike osa linnaosast, kuhu kuulub 5 väikest tänavat.

Niisiis, grilliti ja hängiti ja päris hea bändki mängis taustaks. Oli üsna lahe ja sai rohkem naabreid kah tundma. Üks sellistest oli me otsene naaber, kes pärit hoopis Shotimaalt.

Tutvustasine George'le (või oli ta John?) septembris ei joo kontsepti. Tüüp oli küll üsna uskumatu näoga ja ei tahtnud mitte uskuda, et me terve õhtu vett joome :)

Aga tüübil tekkis sellest idee saata Shoti valitsusele kiri, et igasugune maksude tõstmine ja muu pläma ei aita alkoholi ostmise kogust vähendada, tuleb hoopis Sober October korraldada. Oktoober seepärast, et tema meelest on sel parem rütm kui Sober September väljendil. Lõpeb siis see kainus suure peoga Halloweeni näol.

Noh, ma jään nüüd huviga ootama, kas valitsuselt miski vastus ka tuleb :)

Ma ütlesin, küll ma tulen ehk teisisõnu teadaanne!

Täpselt kuu aja pärast olen terve nädalavahetuse (7.-10.) Tallinnas. Juhhuu!

Palun sokikannakudumise- ja tupperwareüritusi seks ajaks mitte planeerida :)

Vaated koduaknast

Õdangul:

Öösi:

***

Kõik.

Algab uuesti.

Foto: http://www.thecoolhunter.net

Täna pole päris minu päev.... Aga äkitse on seekord vastupidi ja õhtu on hoopis hommikust targem :P

Eile oli nii

Parasummer 2011

Oli juba teine mitu nädalat tagasi, aga nüüd jõudsin kokkuvõtteni. Tegin 18 hüpet, millest ühe õhupallilt. 5 hüpet Martijni käe all õppides.

Oli tore ja meeliülendav, nagu alati. Tänud sõbrad toreda ürituse eest!

Siin nüüd ka võike kokkuvõte:

My Parasummer 2011 from Piret Bergmann on Vimeo.

Harjutades pidavat meistriks saama

Mängisin seda Israel Kamakawiwo'ole lugu (loe: õppisin mängima) ca kolmveerand tundi järjest. Sõrmeotsad on paistes ja rütm ikka lonkab. Naaber on ka ilmselt tüdinud juba. Homme proovin jälle :P

Hüppasime

Fun jumping @ Teuge on Vimeo.

Ega mul enda kaitseks polegi miskit öelda. Asend on kehv. Keha on liiga ees või liiga püsti. Ma ei tea, mis häda sellega on, et tahapoole ei suuda nõjatuda.

Positiivse külje pealt võib öelda, et vähemalt ma ei lenda käte peal. Asi seegi :)

Ma hakkan seda va nõjatumist rolleriga sõites harjutama! Küll ta ükskord tuleb, see õige asend! Kus ta ikka pääseb.

Üks päev tegin dolmasid

Algmaterjalid

Tulemus:

Kuidas ma eile Saksamaale sattusin

Eile oli see päev, kui Jessuke kunagi taeva läks. Hollandis on see üks väheseid kristlikke pühasid, mille puhul ka lihtrahvale vaba päev antakse.
Niisiis oli ilmaprognoos eilseks juba pikalt hea, siis polnud vaja pikalt mõelda. Rentisin auto, pakkisin asjad ja startisin hommikul siinse kodu DZ poole.
Algatuseks lasin lõpuks oma Arguse Cypresi vastu välja vahetada ja võiski end tõusule panna.
Kuna rahvast oli palju, siis miskite näpukate tõttu tõsteti mind hilisemale tõusule, millel numbriks 20. Noh, pole hullu, panin paar võikut hinge alla ja jäin oma aega ootama.
Lõppeks lennukis olles läks kõik toredasti, kuni lennuk 2,5km peal tuurid maha võttis ja üsna pikalt sel kõrgusel tiirutama hakkas. Seejärel laskus 2km peale ja tiirutas edasi. Kõik vaatasid lennukis üllatunud nägudega ringi ja oli näha, et piloot oli raadiosides, nii et mõnda aega ei saanud ka temalt miskit infot.
Miski hetk aga sai ja teatas, et lennuväljal oli õnnetus ja lennuväli on suletud ja me lähme mujale. See mujale oli Stadlohn DZ Saksamaal. Kahjuks ei õnnestunud ka seal meil hüpata, sest meie ontlik piloot tahtis DZ-st ülelendu teha algatuseks, et asi üle tsekata. Seda tal aga teha ei lubatud. Tänu meie piloodi pikale vestlusele õnnestus aga me klubi teisel lennukil (mis oli ka õnnetuse ajal õhus ja siis meile sappa võttis) piisavalt maad uurida, et sel tõusul olnud tandemid said oma väljahüppe kah seal Saksamaal.
Nii me siis istusime kaks tõusutäit rahvast seal DZ-s. Dokumentideta ja rahata ja enamasti ka telefonideta. Õnneks oli ühel piloodil miski 100 euri rahakoti vahel, mille me ka seal 5 tunni jooksul lõpuks laiaks lõime.
Üldiselt lahenes kõik meie jaoks hästi. Kui algselt oli info, et me too päev üldse kuhugi ei lenda, siis lõpuks anti meile õhtuks pooletunnine aken, kus kõik eemalolevad lennukid koju tagasi lubati.
Lõpuks lennukist maas avanes aga selline nukker vaatepilt:

Ehk siis tegu on väikelennukiga, mis enda sabas reklaame lennutab (no filmides enamasti on "Marry me" vms tekstid neil sabas, aga Hollandis on üsna popp sedasi üritusi reklaamida), mis tuli järjekordset reklaami maast "üles korjama" ja nina taeva pool tõstes ilmselt tõmbas lennuki liiga suure nurga alla ja varises alla :(
Piloot on kritilises seisus haiglas ja vigastused on ikka kohutavad :( Loodetavasti lõpeb tema jaoks ka siiski kõik hästi.
Üldiselt on tagant järgi mõeldes mul isegi hea meel, et ma lennukis olin ja Saksa pidin siirduma. Selliseid asju pealt näha ei ole kindlasti meeldiv.

Pöidlad püsti!

Täna on kohukeseks olemise päev.
Hommikul rollerile lukku paigaldades leidsin, et oleks põnev sumpsi temperatuuri pöidlaga kontrollida.
Tulemus on pildil näha.

Minu uus sõber

Saage tuttavaks: ukulele

Meil siin on pidu

Vabaks saamise pidu

Kuningannapäev

Ka pestav pesu oli oranz

Täpsustuseks olgu öeldud, et Kuningannapäev on siin vana (loe eelmise ja praeguse ema) sünnipäev. See päev on nii suur püha, et see on tööinimesele lausa vabaks antud ning sellega seonduvad pidustused on aastavahetuse omadega võrreldavad, kui mitte isegi suuremad. JA kuninganna värv on (teadupärast) oranz, seda võib ka tuvastada hollandlasest sportlaste rõivaste värvivalikut vaadates. No ja Kuningannapäeval on siis traditsioon üht-teist oranzi enda külge riputada.

Tundub nagu suvi!

Hüppenälg on noh!

Meenutusi eelmisest suvest:

Tere hommikust

Pühapäevane hommikusöök: härjasilmad, juustu, rohelise salati ja
tomatilõikudega praeleival. Taustaks laulab Caro Emerald. Nämm!

Langevarjutamise hooaeg avatud

Tuleb tunnistada, et pole minu elus enne juhtunud nii, et ma jõuan langevarjutamise hooaja enne lumelauatrippi avada.

Seekord läks aga just niipidi.

Varu oli just värskelt pakitud ja dropzone'i oli niikuinii asja. Hirm oli sees ja ma tõusule kirja panema ennast väga ikka ei kippunud. Aga... ilm oli nii ilus, 14 kraadi sooja ja kripeldas sees. Võtsin natuke hoogu ja panin end lõpuks eelviimasele tõusule kirja. Peale seda ikka käed värisesid, kui automaati sisse lülitasin ja enda asju valmis seadsin. Lennukis läks aga suurem hirm üle ja kui uksele sain, siis olin juba vana rahu ise.

Maha tulles oli peaagu sama hea tunne, kui esimeselt 4km hüppelt tulles.

Hüpata on ikka hea :)

Nädala pärast siis Alpidesse!

Life's a bitch...

Erikuradinõmepäevontäna!

Püüad teha teistele head ja seda täiesti vabatahtlikult ja hea südamega.

Vastu saad sületäie ignoreerimist ja puhast pullikakat.

Palju õnne!

Otsutasin, et miskit head siin päevas peab ikka olema. Õhtusöök.

Eelroog: vanemat tüüpi kitsejuust väikse briega

Jook: kuiv siider

Pearoog: jätan vahele

Magustoit: brownie jäätisega

Hetkel mugin juustu ja teise käega valan siidrit peale. Brownie on ahjus ja jäätis külmas.

Ma juba tunnen kuidas parem hakkab!

Tere tali!

Eelmine nädal märkasin, et lumikellukesed õitsevad.

Üleeile märkasin, et osad nartsissid õitsevad.

Hetkel sajab akna taga laia lund!

Tron Legacy

Käisime eile üle miljooni aasta kinos. Oli 3D. Oli IMAX. Kodus neid kahte pole, seepärast sai ka selline filmivalik.

Ma pole eriti neid 3D asju vaadanud, ainult korra Tallinnas. Seekord anti ette sellised üübersuured prillid. Päris lahe oli saalitäit mesilase silmadega inimesi kaeda.

Noh, 3D oli ja IMAX oli. No nii palju oli kohe, et ma oleks esimese hooga tahtnud kohe 10 rida taha poole joosta (selja taga oli küll vähem ridu), sest tähed ekraanil kukkusid hirmsal kombel ründama. Silmad jooksid üles-alla ja pooleldi kõõrdi, pilt oli jube suur ja liiga lähedal ning inimesed filmi sees olid ka ebanormaalselt suured.

Heli oli ka peen ja värki ja kõva ja.... kohati nii, et ei saanud aru, mida parasajagu ekraanil jahvatati. Helimees jättis vist miskid nupud keeramata.

Noh, mina ei tea, ma lakke küll ei hüppaks selle asja peale. Võimalik, et oma osa sellekohasel arvamusel on asjaolu, et film ise oli minu jaoks suhteliselt... igav.

Sel aastal mäel teeme nii

Fuerteventura - jaanuar 2011

Fuerteventura (tähendab tugevaid tuuli) on üks Kanaari saartest. Selline Saaremaa-Hiiumaa-suurune. Pidevalt puhuva tuule tõttu on hästi popp surfajate seas. Ja Saksa penskarite seas, aga neid jagub tänapäeval vist igale poole, eriti kui sihtkoha kirjelduses on päike ja rand.

Hotell oli meil superluks ja miskil imepõhjusel oli meid junior sviidist (, mis oli küll tegelikult üsna standardne tuba) sviiti ümber upgrade-tud. Lahe. Massöör seal hotellis oli ka hindele 5+. Päris tõsiselt

Saarel kärutasime ringi üliodavalt saadud Fiat Pandaga. Tuleb tunnistada, et seda autot ma enam näha ei taha, sest kurvis on tunne, et masin tahab külili kukkuda ja kiiremini kui 90-ga sõites kipub jällegi õhku tõusma :) Aga muidu teenindas meid täitsa okeikalt.

Oma päevi sisustasime saarel ringi tuuritamisega, kas autoga või siis ka ühel päeval ATV-ga.

Ühel päeval saare teise ossa sõites avastasime merel lohed ja nii sai üks mees ka kolm tundi kvaliteetaega merel veeta. Lisaks pärjati teda ka IKO-sertifikaadiga, millega ta nüüd igal pool maailmas ringi vehkida võib.

Ma pean tõsist plaani sinna millaski tagasi minna ja lubatud lohekoolitus lõpuks ära teha. Kas keegi tahab kampa lüüa? Võimalik on ka purjelaua varianti seal harrastada.

Sooja oli 22-24 kraadi. Tuult oli ka, mis kohati tekitas tunde, et ega nii soe ka pole

Vesi 20 kraadi! See vist on üldse kõige külmem, mis see veetemperatuur seal kandis on.

Corralejo - meie "kodulinn"

Playa Sotavento - pidavat olema parim koht, kus siiani lohetatud :) Muidu oli ka superilus liivarand

ATV tuuril - El Cotillo - siin sai ka lainesurfi harrastada

Morro Jable

Lohesurfi sõpradele

Lahe lühifilm.

Addikt 2 from BandOriginale on Vimeo.

Muusikarubriik

Sattusin täna kohalikul telekanalil muusikaedetabelile.

TOP 3-e mahtusid kaks toredat tegelast.

Kohalik Banderase-tüüp:

Ja kohalik Modern Talking:

Jah, ka minu üllatus oli suur, et see va shlaager siin nii popp on, et lausa iganädalast edetabelit tehakse.

3 päeva puhkuseni

Kartulisalati hakkimine ja kokku segamine on laupäeva õhtul kell 8 täiesti ok aktiviteet.

Praeguseks hetkeks tõmbleb rõõmsalt külmikus, et homme manustamiseks täiesti valmis olla :P

Nutt ja hala

Aru ma ei taipa, kas mul on mingi magnet küljes, mis igasugu lambaid ja kanaajusid külge tõmbab?

Mitte, et ma ise super-hüper geenius oleks, aga mind ajab natuke närvi kui inimesed ei saa ka lihtsamate asjadega hakkama ja esitavad küsimusi, mille vastused one neil puust ja punasestsilme ees olemas.

Sel nädalal on selliste tegelaste hulk kohe eriliselt silma torkav.

Kurjam, ma ei või!

P.S. Õnneks on reede.

Ma ei tea, millesse ma end nüüd mässisin, aga täitsin Basicu regamisvormi ja saatsin ära.

Huumorinurgake

... sattusin täna blogile, kus postituste sisu on sama diip kui Nykase Matti avaldused.

Kirjastiil on sellinne ninnu-nännu, aga muidu täitsa lihtsama otsa huumori lugemine.

Vana Klaver uues kuues

Sooja suve otsima

Vat mul polegi oma senise elu jooksul keset talve olnud ohjeldamatut vajadust kuhugi soojamaa päikese alla minna. Eks mõeldud ikka on, aga sellist konkreetset tahtmist pole ikka olnud.

Sel aastal aga tuli päikesenälg kallale. Võimalik, et see tuleb sellest, et Hollandi suvi ei olnud suurt mitte miskit erilist ja no ega siin normaalset talve ka pole. Ühtlaselt sitt suusailm.

Pikk lugu aga lühidalt. Eile bukkisime lennupiletid ja kahe nädala pärast on üks pikk nädalavahetus ühel kenakesel saarel, millel ilmselt Eestimaa mõõtu suveilm.

Elu on ikka ilus!

Üle uksepaku

Kui nüüd aus olla, siis 2010. aasta ei toonud midagi sellist, millele ordeni külge võib riputada. Aga paar märksõna enda jaoks võib ju ikka jätta:

• Lumelauatamine. Austrias sai käidud nädala jagu ja sellega asi selleks korraks piirduski.
• Lendamine. Selle valdkonna suursündmuseks võib vast Eesti naiste rekordit pidada, millegi tähelepanuväärsemaga ma küll eriti hakkama ei saanud. Hüppeid tuli vähem, kui alul plaanisin või soovinud oleks. See-eest sai kevadel Moskvas käidud ja paar tundi tunnelis harjutatud. Hüppearvu vähesuse võib ka osaliselt järgmise punkti alla panna.
• Mul on nüüd päris oma vari. Ei miskit laenutamist enam. Tõsi, põhivari on veel vaja soetada.
• Kööginurgast võis mind üsna tihti uusi retsepte katsetamas leida.
• Reisimine. Nagu eelpool mainitud sai Austrias lauatamas ja Venemaal tuuletunneldamas käidud. Lisaks käisime aasta lõpus paar nädalat USA-s Kalifornia osariigiga tutvust tegemas. Loomulikult sai ka kordi kodumaad Eestit külastatud.

Sel aastal tahan ennast rohkem liigutada ning raamatumaailma jaoks tuleb rohkem aega leida.

Jah, 2011. aasta teisel päeval ajasime kargu alla ja käisime velomas. Meri oli endiselt omal kohal. Väljas säras päike. Õhusooja anti 4 kraadi ümber. Mõnus oli :)