See nädalavahetus, täpsemalt laupäev-pühapäev, said teoks Lingi talvepäevad. Asukohaks oli Peipsi ääres asuv ujuvküla, mis küll hetkel mitte mingil moel ei ujunud, sest vesi oli jääs. Selleks, et ujuvkülla (koosnes kahest majas, ühes peoruum ja teises saun) jõuda, pidi läbima 8 km-t ja seda Rootsi sõjaväe suuskadega, mis olid aastast '65 ja pikkust oli neil 220cm-t. Enne starti sai distants kohe meeste 50 km-ks ristitud, mis kohati pidas paika, sest aega kulus meil oma 3 tundi selle vahemaa läbimiseks :)
Lõpuks kohale jõudnuna ootas meid söök ja peale seda sai piirivalve hõljukiga sõita. Tänud korraldajatele, Pirtsule see aktsioon meeldis. Eriti see, et järvelt tagasi tulles lubati mõnel meist seadust rikkuda ja meil lubati väljas olles see sõit kaasa teha. Hõljuki kiirus olla vahepeal 60 km/ olnud. Vahepeal järve peal üritas hr. Korsets (ei tea, kas nii ka kirjutatakse... umbes nii see nimi kõlas) meile selgeks teha kalapüügi võlusi, millest mina sotti ei saanud, sest ulme külm oli.
Sellega ette planeeritud aktsioon piirduski. Edasi tegime ise elu mõnusaks. Üle sai elatud ca 4-tunnine saunamaraton, mis hõlmas endas ohtralt tuntud ja tundmatuid Eesti süldilaule, lumehangedes (mis peab ära mainima ei olnud eriti pehmed) püherdamist, vapramatel jääaugus möllamist, tantsu ja taga-ajamist. Kogu selle kestel sai kogu õllevaru ära hävitatud. Kogu aeg oli maru naljakas ja jalad sõlmes, sest tantsuplats oli suhteliselt pisike.
Hommikul toimus äratus lootusetult vara, ma oleks hea meelega veel mõned tunnid maganud. Hommikusöögiks pakuti mõnusalt ja pühapäevaselt pannkooke moosiga :P Tagasi tuleku 8km-t läks tunduvalt edevamalt ja kiiremini, kui minek seda oli. Suuskamisele kulus umbes tund aega. Mis tähendas seda, et bussini jäi liiga palju vaba aega üle. Seda sai sisustatud jäätunud vorstikeste küpsetamisega. Kohaliku purjus vana mehe (no ikka vana oli) meelitusi: a'la lähme teeme ühe väikse kohvi. Tüüp ise oli puru-purjus ja kukkus pidevalt selili. Lisaks lubas ta äraütleva vastuse korral oma kassi kallale ajada. Sellegi poolest ei võtnud mitte ükski naisterahvas vedu.
Tegelikult hakkas peale suuskamist suhteliselt külm... seda suurem oli kõigi rõõm, kui ükskord buss tee peal vastu tuli. Tagasitee kulges magades ja kohati Bondi vaadates. Kodus dussi all avastasin enda küljest päris mitu sinjakki, millest ühe saamislugu ma ainult tean ja teiste põhjuseks loen mitte nii väga pehme ja pooljäätunud lumehanged.
Kokkuvõttes oli vahva, keegi ei kurtnud ei meeste- ega naistepuudust ja siiani pole ühtegi nurinat ka kuulda :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar