Sain siis mina ka lõpuks hakkama. No ei ole uhke, ausõna. Aga eellugu kõigepealt:
Marsruudiks Kuusiku-Tallinn (ei hüpanud, käisin lihtsalt vaatamas). No tulin mõõduka kiirusega, kui miski punase Opeli roju jalgu jäi. Aitäh selle auto juht! Ma oleks ilma Teieta raudselt radarisse sõitnud ja oma elu esimese trahvi või fikseeritud kiiruse ületuse kirja saanud. Noh, meel rõõmus ja peaaegu Tallinnani välja tiksusin selle sama Opeli sabas.
Niisiis kenasti Tallinnas kohal ja poodi jäätise järgi. Tee peal tuli isu :P Noh, kes teab, kes ei tea: Mina olengi parkimisgeenius. Seekord sain siis ikka lõpuni hakkama. Üritasin mina ennast kahe auto vahele tagurdada, kui üks hetk tundus, et nii see asi päris ei käi. Teine auto oli liiga lähedal üks hetk ja mõtlesin, et ma sellesse kohta parkimisega küll hakkama ei saa ja parkisin auto siis mujale. Nats eemale parkides selgus, et suutsin hr. T autole triibulised tekitada. Triibud ei teinud mitte hr. T autot kaunimaks (kui keegi arvas, et teeb). No poodi jätsi järele, eelnevalt otsustasime ka teise auto üle vaadata. Ei märganud küll, et seal midagi valesti oleks olnud.
Saime siis poes käidud, kui tagasi auto juurde minnes üks tädi ligi kargas ja pärima: "Kas teie mõlkisite me auto ära? Meil on tunnistajad ka olemas" Endal tundus küll, et mis mõlk, ma ei näinud midagi. Siis kargasid kaks pealtnägijat soomlast ka juurde, et eestlased on nii pahad ja koledad ja põgenevad kuriteo sündmuskohalt. No läksime siis seda mõlgitud masinat vaatama. Nojah, kui poole meetri kaugusel seista siis tõesti oli miski pisike mõlk sees ja paar kriimu ka muude poriplekkide vahel. Tüübid olid vahepeal politseisse ka helistanud. Soomlased kriiskasid veel natuke ja siis loobusid. Aga nad olid marurahul, et said kuriteo takistamisele kaasa aidata.
Niisiis, siit moraal: Ära hõiska enne õhtut!
Teiseks: Pirts, õpi parkima! Küljepeeglid on ka olemas! (Mul nimelt miskipärast harjumus ennast tagurdamisel kahe korra keerata ja taga aknast välja vaadates operatsiooni juhtida.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar