Elav tuli, voolav vesi ja teine töötav inimene - kolm vaatepilti, mida inimene rõõmuga vaatab. Rohkem ja vähem töötavaid inimesi näen ma 5 päeva nädalas ja see on nii harjumuseks saanud, et sellest suurt rõõmu ei tunne.
Voolav vesi on hea... aga kuskil joa, jõe vms sarnase loodusnähtuse lähedal. Kodus vanni voolavat vett ei ole pooltki nii põnev vaadata. Seal ei toimu värvide mängu, tuul ei puhu, puulehed ei liigu ja ei saa jalgu rohus/lehtedes/lumes sahistada.
Aga elav tuli - minu lemmik, ma olen lausa fänn ma ütleks. Ma võin tuld vaadata ja vaadata ja vaadata. Mul ei ole kodus kaminat, nagu mõnedel härrastel meil siin. Mul pole ka puuküttega ahju ega pliiti. Ka pole ma endas püromaani kalduvusi märganud. Aga mul on posu küünlaid ja neid mina põletan rõõmuga.
Niisiis, istub Pirts täna üle jupi aja üksi kodus. Ülejäänud kodakondsed otsustasid minna oma vanemaid vaatama ja ühtlasi minu külas oleva ema ka kaasa haarata. See tähendab seda, et saab puhkust kahest tibist (siia ei kuulu minu armastatud ema), kes on muidu väega armsad tegelased, aga neid on täiesti võimatu meelitada eemale arvutimängudest. Siiani pole ma veel niput selleks otstarbeks välja nuputanud.
Aga niisiis, minul põleb praegu mitu-mitu küünalt, nii et muud lisavalgusallikat mul hetkel tarvis ei lähe ja mina mõnnan. Naudin seda, et saan omi mõtteid mõelda. Saabunud on 'me-time', oh, kus ma sellest puudust olen tundnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar