... olen mina! Kui ma mõtlesin, et kuu aega enne reisi on paras aeg kammida lumelauarendi asutusi. Extreme's vaadati mind kõige pealt pika pilguga, et nii vara tuled asja uurima ja siis otsimise käigus selgus, et näe, minu numbrit saabast neil sees polegi, võid ise mõelda, kas ta sobib mu jalale või mitte. Lootust on, et ehk järgmine nädal saab ikka kaema minna. Seekord olen nii palju taibukas, et helistan ette.
Hawaiis sain esialgu komplekti kinni pandud. Laua sain 4 senti pikema, kui siiani sõitnud olen. Tüüp arvas, et minu pikkusele peaks kärama küll, samas müügiinimeste värk. Saapaid nr 38 oli seal ka täpselt ainult üks paar. 5 mintsase jalashoidmise järel ei juhtunud suurt midagi, samas oli sokk õhuke ja paksu soki puhul ei tea, mis saab.
Aga lauakotte ei saa mitte kuskilt, Hawaiis paar tükki on, aga need on täpselt minu reisi ajaks välja lubatud. Müükar jälle pakkus, et teeb mulle 500-se hinna kotile. No mida memme ma selle tühja kotiga pärast peale hakkan. Põnev, kõik vähegi tuttavad lauasõitjad on kas mu enda grupiga mäel või mõne muu seltskonnaga, nii et sõprade käest ka ei saa laentsida. Ma ei saa ju ometi paljast lauda lennuki pagasiruumi saata. Appi, aidake, ahistavad!
Ela siis nii.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar