Hirmus tahtmine on midagi õppida. Midagi iseenda jaoks, mitte kutsena. Juuksuriametit tahaks õppida - juuksuriks ei tahaks hakata. Ise lõigata tahaks küll - nii et see, kellel lõigata, ka rahule jääks. Juustega mässamine on mulle juba lapsepõlvest saati meeldinud. Kui ma pisike tüdruk olin, siis minu riiulis olevad nukud said kõik uued soengud, muul otstarbel ma neid ei kasutanudki. Juuksuriks õppimisega on see jama, et mitte üheski Tallinna linnas asuvas koolis ei ole juuksriõppel õhtust vormi. Kui tahad juuksuriks saada, pead päeval koolis käima. Nii et seni, kuni mina koduperenaiseks ei hakka (mida ma ei kavatse lähimal jupil ajal teha), siis ei tule sellest memmegi välja. Lootus jääb, et ehk mõni kool tuleb selle peale, et mõni inimene tahab ka õhtuti juuste kallal kätt harjutada.
Teine asi, mida ma mitu aastat olen planeerinud, on massaazi õppimine. Omal käel olen raamatuid lugenud hunnikus ja suht-koht palju ka praktiseerinud nende kõrvalt - viimasel ajal küll suht vähe siiski tuleb tunnistada - siiani on kõik rahul olnud ja uuestigi tulnud. Siiski võiks ka miski targema inimese nõu sellel alal kuulda ja uusi ja põnevaid nippe teada saada. Praegusel hetkel üritan massaazi-kursustele saabuval sügisel minna, eks paistab, mis sellest ideest saab.
Kolmas salahuvi on mul veel. Nimelt on mulle alati huvi pakkunud sisearhitektuur ja ruumi kujundus. Omal ajal sai keskas kõvasti joonestamist punnitud ja see oli päris vahva, mulle meeldis. Aga see tuleb kuskile tulevikku lükata vist, sest hetkel ei ole mul selleks lihtsalt vabu ressursse. Igasuguse vastava ajakirjanduse uurimine on ka kuidagi hääbunud. Kunagi oli ajakiri 'Diivan' selline hea ja põnev ja huvitav lugeda. Viimasel ajal on ulmekommertsiks ära läinud. Kurb. Peab Rahvusraamatukogu millaski külastama minema ja uurima, mida head tänapäevast pakutakse, kui üldse :P
Igast muid pisikesi asju on veel... aga need kolm on juba sellised, mida ma pikemat aega mõlgutanud olen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar