Hääd lõpetamist!

Lumiiii

... tuli maha. Jah, siin Hollandis ikka. Prognoosi järgi peaks teda vähemalt nädalaks siin jätkuma. Jeiii!

Paha lugu on muidugi see, et ega need hollandlased sellise ilmaga auto juhtimises eriti tugevad käpikud pole. Täna oli siin 20 km-seid ummikuid :S

Õnneks ma õppisin eelmise aasta kogemusest ja tulin tööle bussiga :) Taibukas, eks!

TÄIENDUS! Eilse lumesaju jätkuks. Noh, et hollandlased lund nähes lolliks lähevad, pole miski uudis. Aga... eile kell 2 päeval jäi kogu bussiliiklus seisma, mitte ühtegi bussi mitte üheski suunas. Rongiliiklus oli häiritud. Pool 3 saadeti meid koju ära, et ehk me suudame ikka miskil normaalsel ajal koju jõuda. Ma kõndisin 5km M. töö juurde. Ta oli hommikul otsustanud ikka auto võtta. Kuna me kodutee kulgeb läbi paari väikse linna, siis tiksusime 40 mintsaga kohale. Mis oli väga hea saavutus.

Eile oli Hollandi põhja osas kogu ummikute pikkus rohkem kui 400km. Töökaaslased istusid Schipholis vähemalt 4 tundi, sest rongid ei sõitnud. Üks tuttav tuli Amsterdamist Haarlemisse (28km) 3,5 tundi.

Prognoosi järgi peaks siin teisipäeval jälle suuremat sorti lumsadu oodata olema. Eks paistab.

Niih, nüüd peaks aasta algusesse lähima lumise künka otsa miski pika nädalavahe orgunnima.

NYC 14. päev

Kiire hommikune meeneshoping.
Pakkimine.
Kiire eine.
Seiklemine lennujaama.
Tagasilend. Iga kord, kui magama tahtsin jääda, hakkas raputama. Üsna vastikult.
Spurt Arlandas, kotid välja, uus check in.
Neljapäeva hommikul kl 10:40 maandusime lumises Tallinnas.
USA reis on läbi.
*
Veel tähelepanekuid:
Liiklus on meeletult kaootiline. Read on küll read ja neist peetakse. Iga mees aga kihutab või pidurdab täpselt selles reas, kus neile endile meeldib. Liiklusmärgid ei ole märgid, vaid sildid lausetega, mis järgmiseks teha tuleb, tohib või mitte.
SF-s oli 10-15 kraadi. Yosemite's ja Seqouia's 0 ümber kui mitte päris miinus. LA-s 20. NYC-s jälle 0 ümber.
Loodus on seal mandril lihtsalt super ja me nägime sellest ainult väikest killukest.
Kohalikud teadsid Eesti asukohta üllatavalt rohkem, kui ma arvasin. Kuigi, oli ka selliseid, kellele ei öelnud ka Soome mitte kui muhvigi. Euroopa peale öeldi sel juhul ainult, mhm.
Jah, ma läheks sinna tagasigi. Rohkem siiski matkama vms. Suurlinnad mind pikemaks kui paariks päevaks eriti ei köida.

NYC 13. päev

Eelviimane päev selles riigis ja linnas.
Plaanisime palju teha, aga hommikul ei tahtnud silm kella helina peale mitte lahti tulla. Miski hetk enne lõunat saime ikka kargud alla ja tegudele.
Ground zero. Seal käib tõsine ehitustöö, nii et peale tellingute suurt miskit näha polegi.
Memorial Office's nägime visandid ära, et mis ja kus olema hakkab. Järgmise aasta septembris peaks avatama park, kus kaks suurt basseini kaksiktornide vundamentide asukohas.
Väike jalutuskäik Financial Centeri majade ümbruses.
Lõuna meie lemmikuks osutunud Dallas BBQ-s.
Väike powernap.
Õhtul ikka muusikal Broadwayl: Green Day "American Idiot". Soovitan. Oli väga hea. Kui jaanuaris sealkandis peaks keegi olema, siis Billy Joe Armstrong astub sel ajal ise ka lavale.

NYC 12. päev

Üks tehtud kala vajas parandamist. Nimelt soetasime euro-us adapteri, et oma elektroonilisi vidinaid saaks laadida.

Hommikusöögile jõudsime kah hilja: 12 paiku. Mis siin linnas on juba lõuna. Kalifornias sai hommikusööki tellida rõõmsalt kella 2-ni pealelõunal.

Külastuskäik väidetavalt maailma parimasse foto- ja videopoodi. Oli küll suur jah. Mitu korrust ja silme eest võttis kirjuks.

Empire State Building. Mida me küll ainult alt poolt vaatlesime.

Top of the Rock. Sinna ronisime üles ka ja vaatasime eelmist atraktsiooni distantsilt ja tuledes ja nii 70. korruse kõrguselt. Ilus tuledes linn oli. Ja külm.

Väiksed dringid Hard Rock Cafe's.

NYC 11. päev

Ega miskit suurt ei toimunudki. Enamus päeva läks läänerannikult idarannikule lendamiseks. Pluss kolmetunnine ajavahe ka veel.

Õhtusöök Dallas BBQ-s, kus kõik oli suur. Noh, ma teadsin enne ka, et siin kõik on suur, aga ikkagi. Pina Colada saime kah Texase suuruse. Sõna otseses mõttes.

If you wanna do it big, New York is the place to be. Niivõrd-kuivõrd.

Väike muusikaline vahepala kah:

SF 10. päev

Tänane päev on läinud tsillimise tähe all.

Tagastasime oma rendiratsu.

Hommikusöögiks pannkoogid. Jah, lõpuks ometi :)

Soetasime ühe lisakoti, sest asjad ei taha kaasa võetud backpacki enam hästi ära mahtuda. Mitte, et neid juurde oleks tekkinud nii väga, aga noh, enamus asjad on kantud ja kipuvad miskipärast rohkem ruumi võtma.

Praegu mekime kohalikku õllelurri Budweiserit.

Ilmselt tuleb täna rahulik õhtu ja asjad peaks lennukõlblikuks pakkima.

Homme ootab ees 6 tundi lendu NYC-i.

SF 9. päev

Jah, oleme tagasi SF-s.

Pikk-pikk sõit mööda 1-st maanteed ja mööda kurvilist teed, kus ühel pool mägi ja teisel poole järsak, mille lõpus ookean. Meeletult ilusad vaatepildid.

Monteray's üritasime ka üht dropzoni kaeda, aga sel lennuväljal oli üleüldine vaikus ja miskit ei toimunud.

Monteray's tegime ka lõunasöögi, mis küll mitu tundi hiljem osutus oluliselt kehvemaks, kui ta oli seda manustamise käigus.

Tervis jõudis aga taastuda ning õhtu veetsime tantsulkatades ööklubis nimega Ruby Skye. Seal astus üles Björn Niclas, keda ma küll alul arvasin kohalik van Buuren tüüpi DJ olema. Google ütleb aga, et tegu on hoopis rootslasega.

Morro Bay 8. päev

Täna hakkasime tagasi SF-i poole liikuma, et homme õhtuks sinna tagasi jõuda.

Peatuspaigaks valisime väikse ookeaniäärse linnakese: Morro Bay.

Sõit on siin imeline: maalilised vaated igal pool:

Miilide viisi viinamarja istandusi

Windowsi mäed. Teate küll seda desktopi pilti. Sellised mäed on päriselt kah olemas!

Kaktused, mida ma üldse siinkandis näha ei oodanud.

Morro Rock

Surfarid

Matk Cerro Cabrillo tippu (ca 278 meetrit tõusu) ning vaated sealt. Hingematvalt ilus :)

Nüüd aga siirdume õhtusöögile. Tänane eelistus on mereannid.

LA 7. päev

Santa Monica Beach ja Pier

Venice Beach

LA downtown, Nokia Theater, Staples Center

Eriti lahke bussijuht, kes meid õigesse kohta sõidutas ja kaardi joonistas

Metroo - tekkis mulje, et metrooga sõidavad ainult dressinimesed, üliõpilased ning mehhiklased

Stand up koomikute võistlus

Soe :) 20 kraadi või nii!

Sequoia rahvuspark ja LA 6. päev

Eile hommikul üles tõustes ei olnudki meil mitte mingit plaani, et mis edasi või õigemini kuhu edasi.

Selle otsustasime ära, et surmaorgu me ei jõua, liiga palju sõitu ja liiga palju aega autos. Sügasime nats kukalt ja otsustasime, et võtame suuna Los Angelesele.

Enne aga kinnitasime keha tugeva hommikusöögiga kohalikus diner'is. No täpselt sellises nagu filmides näha saab.

Hüppasime veel läbi infopunktist ja sealse töötaja soovitusel otsustasime veel peaaegu teele jäävat (no nii kahetunnine ring) Sequoia rahvusparki külastada.

Nii nägimegi ära sekvoiad, mis meil Yosemite's lume tõttu nägemata jäid.

LA-sse jõudsime veel valges!

Õhtusöögi tegime juba Hollywood Boulevardil olevas japside söögikohas. Nämm! Teel sinna kalpsasime mööda Walk of Fame'i ning nägime miskit meile teadmata kuulsust red-carpet üritusele sisenevat.

Täna paistab päike ja lubatakse 20 kraadi sooja. Lähme linna peale kondama.

Yosemite rahvuspark 5. päev

Yosemite's oli tõeline talv. Lumi maas ja miinuskraadid. Nii et saabaste ost läks väga asja ette.

Tänu lumele olid aga paljud matkarajad kinni, nii valisimegi ainsa pikema, mis avatud oli.

Rada Columbia Rockile. Aega kulus tsipa alla kolme tunni.

Pikk tõus metsavahel.

Hingematvad vaated, mida sõnades ei oskagi kirjeldada.

Org oli kui peopesal.

Täiesti tavaline ameerika koopajänes.

Joad: kõrgem Yosemite juga üllatas sellega, et kui ülevalt hakkas laskuma vett, siis alla joa jalamile jõudis lumi!

Mm, ja see mõnus metsa vaikus!

Veel jäi meie pilkude ette Half Dome ning loomulikult oru kõrgeim tipp El Capitan.

Õhtuks jõudsime rahvuspargi ääres olevasse kohalikku küla-linna Mariposa, kust võtsime toa esimesse ettejuhtuvasse Inni.

Uni tuli magus.

SF 4. päev

Võtsime rendika ning käisime läbi matkapoest, et matkajalanõusid hageda.

Lõuna mehhiklaste juures.

Pakkisime asjad ning asusime teele ida poole. Tsivilisatsioonist eemale.

Peatuspaigaks valisime väikse armsa Inni Groverdale's.

Paar kohalikku õlle Kalifornia vanimas saloonis.

Täna ootab meid päikseline, kuid üsna jahe päev Yosemite'i rahvuspargis. Lahe

SF 3.päev

Eile oligi kergelt vihmatibune päev ja suurt miskit korda ei saatnud. Aga natuke siiski.

Väike shopping või pigem kohalike brändidega tutvumine (Victoria's Secret, Guess jms). Eriti ei ostelnud, soetasin paar särki ja ühe kampsiku külma peletamiseks. Poodlemine on siin veel tüütum, kui Eestis. Rahvast ja lärmi on liiga palju ja väsitab kohutavalt.

Golden Gate Park - Jaapani teeaed. Oli hästi pisike, aga selle eest hästi armas. Mina jäin käiguga rahule. (Allpool oleval pildil on näha Matit turnimas poolkera kujulisel sillakesel.)

Lõuna Japan Towni Korea restoranis. Nämm! Keele viis alla :)

Vaade õhtusele tuledes linnale Twin Peaksil (tsekka eelmist postitust).

Jetlagiga on veel nats tegemist. Õhtul tahaks pikutada, aga see kipub selliseks sügavaks uneks kätte ära. Eile ajasime ikka end 9-10 vahel õhtul karkudele ja tegime tunnise ringi kohalikus õllekas. Kus mekkisin loomulikult kohalikku kraami. Tuleb tõdeda, et mu meelest on siinsed õlled kergelt mõrkjad.

Eilse tatise ilma tõttu korralikku kaamerat kaasa ei võtt ja nüüd ongi paar pilti ainult telefuuniga jäädvustatud.

Twin Peaks

SF 2. päev

Hommikusöök kohalikus orgaanilise toidu puhvetis. Mis orgaanilisse sööki puutub, siis paljudel asjadel on siin kaks varianti: ostad kallist orgaanilist kraami või ostad tavalist kraami, mis on ka kallis, sest sellel on maksud kõrgemad. Vali kumba tahad.

Jalutuskäik Union Square-le. Uisuväljak on olemas. Kuusk ka.

Cable car.

Rahvamassid shoppamisest hullumas. Black Friday - järgneb alati Thanksgivingule ja miskipärast tähendab see, et kõik hinnad on all. Üheks päevaks.

Golden Gate Bridge.

Coast line.

City Beach, mõningad lainesurfarid ja üks poolpaljas laps jalgupidi vees. Brrrr!

Õhtune meelelahutus hõlmas vesipiibu popsutamist väikses piibu kohas ja bändi nimega Faraway Brothers ühes kohalikus õllekas. Miski eriline muusikaline elamus polnud, aga ajas asja ära kah.

Täna on vahelduva pilvisusega kohatiste sademetega ilm. Ilmselt tsekkame nats ostlemise tänavaid ja kui on vahelduv koht ilma sademeteta, siis võtame plaani ka Golden Gate Park-i.

26 tundi

Ärkasin neljapäeva homikul kl 4:20 ja kl 5 astusin kodust välja. Marsruut oli Amsterdam-Kopenhaagen-NYC-San Francisco. Peale pikka 26-t pikka tundi oleme kohal. Kohale jõudes oli veel 3 tundi neljapäeva minna. Ütleks, et tundide mõttes elu pikim päev ilmselt.

Lennud oli suures osas täitsa ok. SAS stjuuardesside vanus ületas tavapärase keskmise, aga vähemalt naeratasid kogu aeg ja pöörasid tähelepanu. Inglise keelt eriti rääkima ei kippunud, aga mahla-tee-kohvi tasemel said hakkama.

Mõte oli üritada esimesel pikal lennul võimalikult palju magada ja teisel üleval tiksuda. Noh, et ajavahe kuidagi normaalsem tunduks.

Läks muidugi risti vastupidi. Bioloogilise kella tiksumine tundub on ikka tugevam, kui minu mõttevõime. Ei häirinud ka see, et NYCSt SFi poole lennates möödus esimene tund rappudes. Raputas hullemini kui AN2 õhku tõustes. Aga uni ei küsinud ja jäin miski hetk magama.

Praegu on reede hommik ja kõik magavad. Ma enam ei jaksa, pea läheb paksuks muidu ära ja minu mõtlemisvõime võib siis läheneda nullile.

Täna on plaan linna peal ringi kakerdada ja sellega lähemat tutvust teha.

Pelmentsikud

Hollandis pelmeene ei müüda. Kui, siis kuskil Vene poes ehk. Meil Haarlemis Vene poodi pole, seega pole ka pelmeene.

Aga selle eest on isu nende järele. Mõeldud-mõeldud. Tegin laupäeval ise neid hoopis. Mulle on kogu aeg jäänud mulje, et see on miski kõrgemat sorti pilotaaz kööginurgas. Aga võta näpust. Üsna lihtne värk. Natuke jändamist on ainult.

38 pelmeeni tuli (umbes 1,5 korda suuremad kui poe omad). Kõik söödi ära!

Teinekord teen jälle.

Kuidas pidada "pidu"

Bulgaaria näitel:

"Bulgaaria pealinna Sofia lähistel elav Angel Atanasov otsustas sõbraga suurest igavusest narkootikume proovida, kirjutab metro.co.uk. Noormeestele lubati, et mõnuainet võttes on “lõbu garanteeritud”. Juhtus aga vastupidine.

Angel keeras narkootikumist nii ära, et hämmastas oma tegudega isegi politseid. Kõigepealt lõikas pilves noorsand oma peenisest jupi maha. Kui isa pojale appi ruttas, kaksas too küljest ka isa kõrva. Politsei sõnul jooksis peaaegu ihualasti ja veritsev Angel siis maanteele, kus ta hüppas naise autosse, kes pagasiruumi tühjendas. Autoga minema kihutanud Angel kihutas punase tule alt läbi ja rammis mootorratast. Seejärel otsustas ta joosta lähima talu juurde, mille ust ta sisse rammida proovis. Kui see ebaõnnestus, süütas ta maja juures oleva heinakuhja põlema. Tuld võttis ka maja, kuid Angel oli juba edasi liikunud.

Angel pussitas surnuks pererahva lamba, kooris ennast seejärel täiesti paljaks, haaras kirve ja lidus minema. Kui politsei hullunud Angelile viimaks järele jõudis, oli too roninud elektriposti otsa, kust ta sai korraliku suraka. Oimetu kodanik arreteeriti ja toimetati haiglasse, kus ta nüüd oma elu eest võitleb. "

Pidin peaaegu end laua alla naerma selle peale!

Tekst pärit Õhtulehest.

It's that time of the year where we just drink more instead of dressing warmer

Nädalavahetusel proovisin seda joomise värki. Üldiselt ei olnud häda midagi. Samas pani see mind arvama, et suht õhukest riietust kandes on täitsa ok pooljahedas ruumis ringi tiksuda. Kohe tuli miski kurgutõbi kallale.

Esmaspäeval oli jälle selline tuul, et puhus lausa aluspesuni välja. Ma pidin kodus 2 tundi voodis teki all värisema, enne kui mu varbad jälle normaalset temperatuuri hakkasid saavutama.

Eile panin talvejope selga. Täna ka. Õhuke villane mantel jääb vist kevadet ootama.

Hakkasin alkopäevikut kah pidama. Pühapäevast saati olen end ohjes hoidnud. Laupäevane tulemus tundus kuidagi... khm... mitte hirmutav, aga liiga palju.

Seksi ja linna

Või oli see hoopis keppi ja keeksi?!

Uued asjad

Mul on nüüd uus ja udupeen Eesti pass. Biomeetriline ja puha. Teine asi, mis mul on, on vastus ESTA süsteemist, et USA-sse sisenemise luba on väljastatud. Lennupiletid on kah olemas. Nüüd tuleb ainult veel kuu aega oodata ja siis lennukisse marssida ja viperusteta San Franciscos maanduda :)

Siit ka üleskutse, kel on soovitusi, mida seal kandis peaks tegema või nägema, antagu teada. Kokku oleme seal 10 päeva ning esiti on plaanis külastada Yosemite rahvusaparki, Death Valley't ja Kings Canyonit (Grand Canyon jääb sealoleku aja jaoks liiga kaugele). Miskit veel?

Ilus sügispäev

Saatsin mehe merele lohetama ja kraamisin elamise ära. Välja vaadates miskit äikesetormi, mida kuskil lubati, ei paistnud. Ei saanud siis tuppa istuma jääda. Mõeldud-mõeldud. Pumpasin rattal kummid täis ja läksin välja värsket õhku hingama. Kuhu mujale siin ikka suunduda, kui düünide vahele. Düünid on siin kohalik vaatamisväärsus, ilusad ja noh, ainus loodus, mis siin kandis on. (Igasugused metsa moodi asjad on siin tehis, kõik on istutatud). Aga düünide vahel on ilus. Ja mereõhku on ka mõnus kopsud täis tõmmata.

Tänase tiiru käigus avastasin, et düünide vahel kasvab tohutult palju astelpajusid. Järgmine nädalavahetus tuleb vist astelpajule minna :)

Foto internetist.

All you can eat

Ma igaks juhuks hoiatan, et need all-you-can-eat kohad on hukatuslikud. Eriti kui nad pakuvad hoolimate nimest, mis tekitab natuke pessimismi toidu kvaliteedi osas, vägagi maitsvat kraami. Eile käisime sõpradega sarnases sushi-japside kohas õhtust söömas. Ma panin rohkem rõhku igasugusele muule kraamile, kui sushile.

Lubatud 6-st roundist jõudsime ära tarbida ainult kaks. Ohh, ma olen siiani ümmargune. Aga oli hää küll :P

Ja sajab...

ja sajab ja sajab... ja vahele paistab päikest kah

Sibulavõtuaeg

On seks korraks vist läbi. Täna hommikul tööle sõites ei lämmatanudki sibulalõhn mind. Ma ei saanud mitmel hommikul aru, kust kohast see sibulalõhn ühel teelõigul autosse ronib. Ühel päeval aga koju sõites avastasin, et kiirtee kõrval kilomeetrisel lõigul on üüratu sibula põld. Mugulad olid kenasti maa peale pööratud. Vähemalt silmad ei hakanud vett jooksma. Lõhn oli küll kohutavalt tugev.

Tere!
Ma tahan seenepirukat või kukeseenekastet või seene-midagi.
Siin ei müüda ka peale shampinjonide ja hallukate midagist.
Nõme!

Hea meeles pidada

Kõrvitsasupp ingveri ja peekoniga

Ma just tegin, sõin ja nautisin. Tuleb tunnistada, et ma pole varem kõrvitsasuppi söönud, veel vähem ise teinud. Aga välja kukkus imeheasti. Retsepti miksisin mitme erineva peale kokku.

Asja juurde minnes, hage endale kõrvitsat (ca 1kg, koorimata, puhastamata kujul), paar keskmist sibulat, vastavalt maitsele 4-6 küüslauguküünt, paar porgandit, üks porrulauguvars, peekonit (maitse järgi, ca 50g), ingverijuurt. Soola-pipart on Sul kodus nii ehk naa. Puljongit on ka vaja (nii liiter + natuke). Ja valget veini.

Puhasta kõrvits. Haki sibul, küüslauk ning lõika porgand seibideks. Aja poti põhjas keskmisel kuumusel õli kuumaks. (Kõrveta vahepeal natuke potti, üritades oma ilusatest värvilistest komponentidest pilti teha, kasutades objektiivi, mille oled värskelt soetanud ja mida Sa ei oska absoluutselt kasutada.) Lisa sibul, küüslauk ja porgand. Lase 10 minutit küpseda. Et igav ei hakkaks, haki samal ajal kõrvits 1cm2 suurusteks kuubikuteks. Haki ka porrulauk. Lisa potti kõrvits, porrulauk, ca teelusikatäis riivitud ingverit ja puljong (või vesi ja puljongikuubikud) . Lase kõigel ca 30 minutit haududa või seni, kuni kõrvits on pehme.
Kui 15 minutit on möödunud, prae pannil peekon ning lisa supile.
Kui vahepeal hakkab igav, vala endale klaas valget veini. Maitse seda ja naudi:)
Kui kõrvits on pehme, tõsta supp tulelt ning püreesta. Pärast püreestamist tõsta korraks veel tulele.

Tõsta kaussi! Söö!
P.S. Kas ma juba ütlesin, et tuli ülemõistuse hea teine :P

Retseptivärki

Mul üks retsept varus. Marokopäraselt hautatud kala kuskussiga. Oli väga nämma :P Kohe, kui jõuan pildid arvutisse tõmmata, saab ka üles.
Tea, kas see blogi kipub liiga "köögiseks" kätte ära :P

Ultima Thule

Jepikas-jee! Ultima Thule esineb 8. oktoobril Brüsselis :P Hea ikka, kui hääd kodumaist muusikat ikka siiakanti kah tuuakse.
Kohale lähen ma igal juhul! Aga hea oleks, kui nüüd mõne kamraadi ka leiaks, ei peaks üksi seiklema. Mati on nagu saatuse kiuste Eestit külastamas sel ajal.

Tervislik toit on mitmevärviline

Kunagi keegi kuskil ütles, et toit on tervislik, kui selles on vähemalt neli värvi. Mul on sellise toidu tarvis kohe hea retsept pakkuda: ühepajatoit kalkuni- või kanahakklihast.

Valmistamisaeg ca 50 minutit.
Söök koosneb järgmistest koostisosadest:
sibul
küüslauk
porgand
paprika
kalkuni- või kanahakkliha
suvikõrvits
tomat
õli, et kraam põhja ei kõrbeks
sool ja pipar maitsestamiseks

Valmistamisviis:
Haki paar sibulat ning paar küüslauguküünt. Haki ka paar porgandit. Pane pott (selline, kuhu kogu värk sisse mahuks). Kuumuta õli. Keera tuli keskmiseks ning lisa sibul, küüslauk, porgand. Kata pott kaanega.
Puhasta ja haki paar paprikat. Lisa potti koos umbes poole kilo hakklihaga. Lisa jämedat meresoola ning pipart. Sega seni, kuni hakkliha on "mure". Keera tuld tiba väiksemaks ning jäta kaane alla podisema.
Haki suvikõrvits ja mõned tomatid. Selle aja peale peaks hakkliha enam-vähem valmis olema. Lisa ülejäänud köögiviljad potti. Maitsesta soola ja pipraga. Ma kasutasin pipra asemel magusat tsillikastet. Sega ning jäta 5-10ks minutiks kaane alla tasasel tulel hauduma.

Tõsta endale paras ports. Söö!

Lisada võib veel näiteks brokolit või muud köögivilja.

Wishlist

Ma tahan endale neid saapaid. Neil on 12,5cm kontsa all ja ma ei tea kellega ja kuhu ma nendega läheks nii, et teised end kääbikuna ei peaks tundma ja ma ei peaks neid kandes üle teiste peade vaatama. Aga ma ikkagi tahan!

FS3 scramble

Nädalavahetusel lendasime. Kõhuli. Võtsin osa kohalikust FS3 scramble võistlusest. Scramble idee on see, et tiimis on üks coach ja 2 algajat (algaja = vähem kui 100 formatsioonhüpet).
Ma sain omale tiimikaaslaseks 35 hüppega selli, kes oli just 2 päeva varem nö redeliharjutused ära teinud. Noh, saime keskmiselt rohkem kui punni per hüpe. Ma oleks olnud rõõmus, kui mul oleks tiimikaaslaseks olnud keegi rohkem minuga võrdse leveliga tegelane. Mitte, et ma nüüd hirmus hästi lennata oskaks, aga ma oleks sellest võistlusest ehk enda jaoks tiba rohkem saanud. Hää külg oli see, et ma ikka katsetasin rohkem tibuasendi asemel mantist lennata. Mis järgmisel päeval hüpatud speedstari ajal isegi video pealt vaadates täitsa välja tuli. Ja no sain ka enam-vähem kohapeal kontaktita lendamisega hakkama. Seda läks vaja, kui me seda kõige vähem kogenut ootasime.
Kokkuvõtvalt saime 8-st tiimist 4-nda koha, mis pole ka nii paha. Endale jäi siiski kripeldama, et ma ise oleks suutnud ehk tiba rohkemat.
Btw, mul on nüüd ka FS-suit. Värvidest ma siinkohal ei räägi, sest noh, kui ostad kasutatud värki ja saad selle suht soodsalt, siis pole mõtet värvi üle kobiseda.

Avastasin mõni päev tagasi, et jaan on läbi. Hommikuti on juba õues sügise lõhna tunda. Selle kõige tulemusena, hakkasin talveks lumelaua trippi planeerima. Seekord minek Prantsusmaale, Val Thorens'i.
Noh ega rohkem esiti ei möllagi, kui et sai apartment ära bukitud, st omaniku kinnitus on olemas, et koht meile märtsiks nädalaks olemas :)
Ausalt öeldes pole vist väga nii varakult onni otsima asunud, aga see tasus end ära. Saime lõunapoolse (hea päikselise) apartmenti, 50m lähima rajani ja poed-värgid-särgid kõik ainult paari minuti jalutuskäigu kaugusel. Mis kõige parem, hind on siiani Alpide soodsaim :) Ma olen oma algatusega rahul.

Ja mis kurjam on prantslastel häda selle va inglise keelega, aru ma ei taipa. Korteriomanikuga käib meil kirjavahetus nii, et mina kirjutan inglise keeles ja tema vastab prantsuse keeles. Hea, et google translator ikka olemas on!

P.S. Tulin täna üle kahe kuu jälle rattaga tööle!

Palun mulle glämmi - üks tükk

Juba mõnda aega mõtlen, et tahaks end üles lüüa. Paneks kleidi selga. Ikka korraliku kleidi, mitte igapäevase. Paneks kontsad jalga. Ja siis naudiks.
Natuke glämmi ei teeks paha :)

Krevetid ja kuskus

Ja tuleb siis ka retsept :) Allpool on kogused 4 portsjoni tarvis:

4 tassi vett
2 tassi kuskusi
soola ja pipart
1 tass teravat cheddari juustu, laastudeks rebitud/tükeldatud
450g puhastatud krevette
100g peekonit (viilutatud, tükeldatud)
4 tl värsket sidrunimahla
2 sl peterselli, hakitud
1/2 tassi rohelist sibulat, hakitud
1 suur küüslaugu küüs, hakitud

Kõige sellega tee nii:

Kuskus:
Aja vesi keema. Lisa kuskus, samal ajal segades, et klimpe ei tekiks. Lisa soola ja pipart. Vähenda kuumust ning lase segul podiseda kuni vesi on imendunud.
Tsekka ka vee ja kuskusi osakaalu pakendil olevalt juhendist, valmistamisviisid ja -ajad võivad olla erinevad.
Kui segu on paks, tõsta pott tulelt ja lisa laastudeks rebitud juust. (Ma viilutasin juustu juustunoaga ja rebisin siis väiksemad tükid.)

Kate:
Loputa ning kuivata krevetid. (Ma jätsin sõelale nõrguma. Vajadusel kuivata veel nt köögirätiga.)
Küpseta peekon suurel pannil. Kui peekon on küps, eemalda see pannilt ning küpseta krevetid samal pannil peekonist sinna jäänud rasvas. Küpseta, kuni krevetid on roosad. Lisa sidrunimahl, peekon, sibul, küüslauk ja petersell. (Ma panin kõiki maitseaineid silma järgi ja ei hakanud tassi ja lusikatega möllama.)
Küpseta veel 3 minutit.

Tõsta kuskusi segu kaussi ja lisa sellele krevetisegu. Serveeri kohe :)

Hääd isu!

P.S. Soolaga soovitan olla ettevaatlik. Ma kasutasin suuri wokikrevette, mis andsid ise juba soolasust ja ka peekoni sain sellise, mis oli eelnevalt soolatud. Ehk et mul sai seda soolavärki nats palju.
P.P.S. Kuna mul oli kodus igasugu muud juustu, siis ma kasutasin tavalist goudat ja sambaliga maitsestatud gouda juustu. Viimane andis heasti ka teravust. Eesti kaubandusest on vast mõistlik teravamalt maitsestatud juustu hankida.

Diego Figueiredo

No on ikka tore, kui hääd mussi koju kätte tuuakse. Ja seda täiesti tasuta.
Eile algas Haarlemi Jazzifestival. Kestab pühapäevani. Eile näiteks kuulasime sellist andekat 29-aastast Brasiiliast pärit kitarristi (kvaliteet pole just parim, aga aimu annab ikka):

Brownie

Kristi retsepti järgi tegin. Nii palju modifitseerisin, et suhkrut panin ainult ca 100-150g. Magusust lisasin hiljem koorejäätisega.
Nämm!

Spa 13-14. august 2010

Note to self: tibusid loe sügisel

Motivatsiooni püksa pole vaja õele kinkida. Need lähevad nüüd mulle jalga! St neid ei pea jalga kiskuma, vaid ikka istuvad kah kenasti. Jeiii!
1kg veel :)

Ratsu nädalavahetuseks

Nädalavahetuseks rentisime just sellise isendi nagu pildil näha. Mina seal sangas olen küll illustratiivne, sest ega ma sõita mõista. Poseerida võin aga küll.
Tänu sellele, et saime tee peal ka vett, st vihma, on mul nüüd lisaks kiivrile ka olemas jakk. Seda võib kah pildi pealt näha.
Kindel on see, et päris seda tüüpi isendit me kodus olema ei saa. Liiga püsti peab sõitma ja selg väsib ära. Nii juhil kui kaassõitjal.
Üldiselt tuli jälle päevakorda idee, et peaks ikka tsikli load ära tegema.

Ahhaaa, mul on projekti jaoks lõpuks ideed olemas :)
Kõige pealt teen küll paar katsetust ja vaatan, kas ja kuidas välja tuleb.
Kindel on igatahes see, et need kingitused saavad minu väikeste käekestega tehtud olema.

P.S. Ma muidugi kahtlustan, et värvivaliku kollase all on mõeldud juustu. Seda ma ise küll ei tee. Eks läheb lihtsalt tükike lisaks.

Järelmõjud

Ma nüüd närin antibiootikume järgmised nädal aega. Selgus lõpuks, et mu PS-i ajal tekkinud seljavalu polnudki tegelikult niisama lambist seljavalu.
Täna sain testi tulemused kätte ja no põletik, mis põletik. Noh, peale rohkem kui nädalast põdemist, söön ma seekord neid suht hea meelega. Saab lõpuks vaevast lahti.

Haa, hea "nali" ka Hollandi süsteemist. Üritasin tegelt arstile juba eelmine nädal saada, aga selgus, et mu oma arst puhkusel. Helistasin siis asendusarsti kabinetti, kust mind aga nimekirjast ei leitud ja arvati, et kuna mul palavikku pole, siis äkki ikka ootate kuni tekib palavik või kui te oma arst puhkuselt tagasi on. Pole siin Euroopas need asjad kohati nii palju helgemad, kui Eestis. Aga hää see, et kui nüüd lõpuks oma arstile sain, siis sain ilma etteregistreerimata oma asjad jonksu ajada.

Antwerpen

Juhiloa saaga lõpp

Jah, luba käes. Järgmised 10 aastat peaks nüüd mureta olema :)
Tänan siinkohal Maanteeameti Eksamiosakonda, kes asjasse mõistlikult võtsid vaevaks suhtuda.

Parasummer 2010

Parasummer 2010 on nüüd ametlikult läbi.
Tegin way vähem hüppeid, kui ma plaaninud olin. Külma-kuuma-tuule kombinatsioon andis tervisele kah väikse põntsu, aga elame üle, eksole :) Nende väheste hüpete sisse mahtusid aga bigway trenn, Eesti naiste kujundlendamise rekord, pesuhüpe ning üks speedstari võistlushüppe. Viimane tagas meile küll teise koha, aga speedstarist kui sellisest oli asi kaugel. Pigem oli tegu rock'n-rolla-saame-stari-kokku-viimasel-hetkel hüppega. Fun oli sellegi poolest.
Ei saa ka mainimata jätta, et meie peres on nüüd üks langevarjur juures. Nimelt sooritas mu väike 9-aastane õetütar Maria tandemhüppe!

Muidu oli nagu ikka vahva-vahva: palju toredaid inimesi, kes tahtis, sai piisavalt hüpata ning pidu kestis nagu ikka varaste hommikutundideni.
Mina tänan kõiki, kes selle olemise mõnusaks tegid!
Kvaliteetaeg.
Järgmise korrani!

Jalgpall ja keks

Ma tahaks ikka sellest jalgpallist veel kirjutada. Mina, kui suht-koht tüüpiline jäätunud hingega eestlane, ei ole kunagi pisarateni ja hulluseni viivat fänlust millekski pidanud ega sest kah aru saanud.
Aga hollandlastel on jalgpall. Võib-olla miskit veel, aga see va jalgpall hakkab silma, kostub kõrva ja tammub Su kõrval päevast päeva.
Aga asja juurde kah. Pühapäeval oli teatavasti finaal, mille Oranje* kaotas. Well, enne mängu seda ei teatud, eks. Ehk et Amsterdamis näiteks oli mitmetesse kohtadesse suured ekraanid paigutatud ja rahvahordid said siis üheskoos mängu jälgida.
Ja siis on siin kiirteedel sellised suured ekraanid, mis üldjuhul näitavad kus ja kui pikad on ummikud või mõnikord on ka näha, et ummikuid pole. Ei, nende ekraanide pealt siiski jalkat ei näidatud. Küll näitasid aga 3! tundi enne mängu algust need ekraanid ummikute asemel teadet: Amsterdam on ülerahvastatud, mine vaata mängu kusagil mujal. Palju õnne! Hea, et ma sinna ei plaaninud mängu vaatama minna. Ma olin kodus. Panin solidaarsusest isegi oranzi särgi (hea, et eelmise aasta PS-i särk seda värvi on, muidu polekski miskit seda värvi üll tõmmata olnud) selga ja asusin mängu vaatama. See linn pole kunagi nii vaikne olnud, kui pühapäeva õhtul. No ok, kui siis pühapäeva varahommikuti, aga kes siis ikka linna peal väga ringi tatsab.
Mäng sai läbi ja.... tänavad olid sama vaiksed edasi. Käisin isegi ukse vahelt piilumas, et mis nüüd juhtuma hakkab. Ei hakanud midagi. Inimesed valgusi nii hiirvaikselt laiali. Peaaegu nagu matustel. Üksik vuvuzuela hääl oli kah pigem selline nukker törts, kui pasunavile.
Kuskil kaugemal kostis aga ilutulestik toimuvat. Ilmselt mitte küll hollandlaste poolt korraldatud.
Täna tuli Oranje koju tagasi. Amsterdami ühel suurimal väljakul oli/on jälle pidu ja pillerkaar.
Väike näide kah, kuidas juubeldamine käib:

No kurjam, oleks poolteist kuud tagasi teadnud, et pidu päeva kauem kestab, oleks tagasilennu pileti päev hilisemaks võtnud.
Neh, ma ütlen.

-5kg -> -3kg

Noh, hakkas edenema lõpuks. Tegelt ma olen vahepeal ka näinud algsest -3kg näitu kaalul, aga eks see peab kõige pealt püsima jääma, et seda välja hõigata :)
Muidu on nii, et võtsin Annika nõu kuulda ja pastat-riisi-kartulit söön üsna vähe. Samas ei ole ma hommikust putru menüüst maha tõmmanud. Aeg-ajalt limpsan jäätist ja shokolaadi ka.
Oma panuse on ilmselt rattasõit kah andnud. Käin keskelt läbi 2-3 korda nädalas rattaga tööl. Ehk kui rattaga tööl, siis saab 35km ja ca 2 tundi päevas kokku vuratud.

Puusaümbermõõt on kah 2cm väiksem :)

Jehuu. Jätkame!

Kultuuri... kulbiga

Viimase nädala võib kultuurinädalaks nimetada. No päris ooperis ei käinud, aga kontserte on küll mõnusasti saadud külastada.
Eelmine pühapäev esines Amstedamis NoFX. Vanad punkrocki armastajad seda bändi teavad ja paar posti tagasi on ka üks nende hiljutine video üleval :) Üldiselt vennad olid tasemel ka 27 aastat hiljem. Kui siis ainult natuke jämedamad kui ennevanasti.
Paar päeva tagasi anti jällegi Amsterdamis võimalus Faithlessi lives vaadata. Ausalt see oli üks viimase aja parimatest laividest, kus ma käinud ja kaasa elanud. Nii laval toimuv kui kaasaelav publik oli elamus missugune :)
Täna jagatakse aga naaberkülas jazzi :P

Juhiluba vol mitu

"/¤&(Q#/¤Q=¤)
Traaa... ma ütlen. Ma olen praegu pühaviha täis!
Kui ma poleks nii viisakas inimene, ma sõimaks praegu ühe konkreetse Tallinna liilusregistri büroo tegelased lihtsalt läbi.

Sain täna Maanteeametist vastuse, kus öeldakse, et kodanikele väljastab sõiduõiguse tõendit iga kohalik liiklusregistri büroo. Tuleb vaid maksta 100 krooni riigilõivu.

Mille kuradi pärast on mulle Tallinna büroo kaks kuud väitnud, et nad seda dokumenti ei väljasta.

R%(/#(&Q)#()

Tühi kumm ja Hr Muprhy

Eile juhtus see, mida ma olen lootnud, et mitte ei juhtu. Hr Murphy ootab Sind ikka selle nurga taga, kus Sa loodad teda mitte kohata.
Ma olen täheldanud, et mu ratta esikumm ei püsi täis. Samas pole ta aga kordagi niimoodi tühjaks vajunud, et sõita ei kannataks. Igatahes otsustas see kumm (või peaks ültema rehv? ah, mul savi) oma töölepingu lõpetada.
Nii ma saingi eile oma 18km pikkusest koduteest ca 7-8km vantsida ratas käe kõrval. Loomulikult polnud pumpa kaasas, sest noh, hommikul ju alles sai õhku juurde pumbatud. Variant oleks ka olnud kuskil bensukas õhku peale lüüa, aga siinses kapitalistlikus maailmas nõuavad miski summa eurosente selle eest. Mul oli küll paber- ja plastikraha, aga mitte ühtegi senti.
Vähemalt oli ilm ilus, nii et polnud väga häda vantsida. Üks varvas ja kand on ainult villis.

Käisin eile kontserdil

Jaan 2010

Sõbrad käisid külas ja tegime teriyaki kanavardaid. Oli täitsa muhe :)

Jalgpall on püha

Käisime laupäeval Zandvoortis vaatamas, kuidas tugevad 5-meetriste lainetega võidu lohetasid. Vaatepilt oli muljetavaldav. Ja ilus. (Ilu jäädvustamiseks puudus vajalik pildistav aparaat või õigemini toru).

Ja siis algas jalgpall Holland vs Jaapan. Aeg peatus. Lohed samuti. Kalipsodes tegelased seisid nagu naksti kohalikus surfiklubis ekraani ees nagu naelutatult.

Päikeseloojang

Minu isiklik

Nüüd on nii, et ideeliselt on puudu ainult põhikuppel. Raha on ranitsa ja automaadi peale hakkama pandud. Kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes tahaks 135-st mitte-elliptilist kuplit mulle selleks hooajaks laenata-rentida, antagu aga teada :)

Välja näeb selline:

Juhiloa saaga vol 2

Andsin täna taoltuse sisse ja maksin 41 raha. Vana luba võeti ära kah, anti ainult templiga koopia kaasa. Seda va dokumenti mul neile ikka anda polnud, kirjutasin ise kirja selle kohta, et seda dokustaati mul pole ja pöördugu palun ise Maanteeameti poole.

Noh, eks paistab, kas miskit vastu kah antakse.

Minu -5 kg projekt ei idane ega mädane. Kuu aega ja ei miskit.

Ma olen ühe kuu jooksul velonud rohkem kui ma elus ever olen seda teinud.

Ma olen hüpanud rohkem kui varasematel hooaegade hüppepäevadel ever.

Ma olen saia söönud vähem (jah, sai on paha-paha, aga seda on siin nii palju ja igal pool, et mul hakkab saia nähes juba paha), kui siin elades ever.

WTF?

Noh, vähemalt pole ka kaal tõusnud.

Kas te olete 3-way horny gorilla exitit teinud? Väga cool :P Soovitan proovida!

Ja kiirus kah paraneb, 264 keskmise pealt on 256-le langenud. Sama palju veel ja ma suudan ehk normaalse kiirusega istuda :)

200 on varsti ukse ees!

Nutt ja hala

No nii päris hull pole, aga palju puudu kah ei jää. Mul on vaja juhiluba värskema vastu vahetada, sest noh vana on juba kehtetu.

Seaduse järgi peaks ma seda tegema siin, Hollandis. Hollandi võimudel polegi selle vastu nagu midagi, ainult, et neil on vaja üht kinnitust Eesti poole pealt, et oman juhtimisõigust ja et Eesti võimudel pole midagi selle vastu kui ma siinse loa saan.

Vot siit see häda algabki. Eesti teatab mulle, et sellise päringu peab loa väljastaja ise tegema. Siinne asutus aga väidab, et nad pole seda kunagi tegema pidanud ja ei tee, sest siiani on kõik isikud sellise paberi ise saanud. Nokk kinni, saba lahti jne.

OK, ma võtan killukese süüd enda peale, et ma jäin jah lubade vahetamisega tiba hiljaks. Kui need veel kehtiks, oleks olukord lihtsam. Aga oleks on oleks ja see hetkel ei aita. Tahes teha asju seaduse järgi, siis mida mina, tavakodanik, nüüd peale pean hakkama? Mh-ah?

+7 ja rock'n rolla!

Nädalavahetusel sai jälle hüpatud. Pühapäeval jõudsime kohale, siis oli hüppepäev juba nii hoos ja rahvast nii palju, et pidime lausa 3 tundi ootama, enne kui lennukisse pääsesime. Ilmselt tuleb süüdistada enda laiskust ja liiga ilusat ilma :)

Aga 2 hüpet me kirja saime ja ühena neist oli nö päevlõpu hüpe, kus atraktsioonideks tube ja hularõngas. Kõigepealt pidi ümber tube'i lendama ja siis hularõngast dokkama. Ümber tube'i lendamine õnnestus kõigil enam-vähem, aga rõnga dokkamine oli üks rock'n rolla :) Ma ei hakanud sinna trügima, sest inimesed lihtsalt sadasid selle kohal ja lähedal.

Eile oli ilm sama ilus, tiime ja tandemeid poole vähem ja lahedalt tsillides sai 5 hüpet kirja. Paar hästi õnnestunud sitfly-d. Ainuke mure endiselt kiirus, tuleb ikka end aeglasemaks saada. Võtsime ka plaani ühe 4-way, kus tõmbasime akordioni lennukist nagu niuhti välja. Kõigil olid veidrad ja imestunud näod peas, kui selgus, et exit lendas ja kõik ilusti levelil olid ja asi ei lainetanud ega midagi.

Proovisin ka natuke varju modifitseerida, et see liiga palju seljas ringi ei töllerdaks, aga polnud sest kasu miskit :)

Päeva lõpuks tegime jälle möllu ja rock'n rollat tube'ga, seekord oli plaan U-kujund ümber tube'i ehitada. Mis suht eduliselt edenes ja mida ma lõpuks 2 meetrit alt poolt imetlesin. Minu ülesjõudmise ajaks sadas aga keegi olemasolevasse formatsiooni sisse ja see lagunes laiali.

Anyways, kui neid päevlõpu hüppeid igakord teha, võib must kõhtlendamises isegi asja saada :)

Kahe nädala pärast jälle. Siis on skyvan ka kohal :)

Roheline

Uus vana velo

Mul on nüüd uus (tegelt kellegi endine vana) velo. Hakkan sellega nüüd tööl käima. Nii et need ülearused 5kg peaks nüüd nagu niuhti kaduma.

Rubberduckiboogie 2010

Ma olen nüüd ametlikult osalenud boogiel, kus tegin täpselt 0 hüpet. Kokku tehti 4 tõusu 4000 jala kõrguselt. Needki enamus osaliselt pilve. Ei kutsunud väga.

Selle eest sai aga laupäeva õhtul tsirkust rohkem kui rubla eest. Nimelt otsutasid piloodid miski hetk, et nüüd on õige hetk riided seljast visata (me küll natuke aitasime alustada, särgi lahtinööpimise näol) ja nii 10 minutit postitantsu kogu rahvale esitada. Ütleme nii, et oli vaatamist väärt etendus küll. Ja üleüldse sai pea kella 2-ni tantsu vihutud ja magama mindud alles siis, kui DJ asju juba jupp aega kokku pakkinud oli.

Samas sai kohalikele ka eesti keelt natuke õpetatud ja Tohlaka FB kontolt pilti näidatud, kuidas normaalsed langevarjurid mullivannis käivad. Üks naistüüpi tegelane õppis ära sõnad: mees, langevarjur ja meeslangevarjur ning otsustas, et sellest piisab, et Eestisse hüppama tulla. Ma kiitsin ideed takka :)

P.S. Kui te peaks siiakanti sattuma, tooge Vana Tallinnat. Hollandlased on hullud selle joogi järele!

Nagu-vee-all-pilved

Hooaeg avatud

Hüppehooaeg loomulikult!

Kaks FF hüpet. Sitfly. Esimene hüpe oli selline kobamine. Alul vajusin selili, aga hää oli aru saada, kus vead ja nii lükkasin end ikka ilusti istuli, vaatasin, et jalad ei oleks enda all ja sättisin käed paika. Ilus oli lennata ja nii jälgisin, mida minust enne hüpanu korda saatis :) Hooaja avahüpe päädis sellega, et olles viimasena lennukist väljunud, ei jõudnud ma tagasi lennuväljale. Maandusin küll suht lähedale ja jõudsin ka lehmi täis karjamaast enne finaali kenasti üle lennata. Hüppelt tulles oli ilmselt nägu umbes sama naerul, kui peale esimest kõrget hüpet.

Teisele hüppele läksime Matiga koos. No mina ei tea, nii kui kellegiga koos hüppan, hakkan kohe jube kiiresti maa poole kruiisima. Keskmine kiirus 264 pole just parim või mis? Hea külje pealt aga see, et me ei vajunud laiali ja olime ilusti lähestikku. Hoolimata kõrguse vahest.

Jaa no tuleb mainida, et Sabre 2 on üks ütlemata ok vari lendamiseks :)

Siinkohal tänan Hennyt, kes võttis vaevaks sel kiirel päeval (üle 30 tõusu ja kaks lennukit käis non-stop üles-alla) VVH vastu võtta ja mulle küsimata varju orgunnis, et ma ei peaks maas passima. Viin talle järgmine kord Vana Tallinnat (jah, hollandlastele maitseb see jook)!

Lilleparaad

Esineb Fellows Bigband

Tuul on siin maal võimatu

No kas just võimatu, aga palju ja igal pool on teda siiski. Eriti nendes kohtades, kuhu päikselise ilmaga normaalne inimene minna tahab. Näiteks oli palju tuult pühapäeval Zandvoorti rannas.

Jah, ja tuul ei hooli ka sellest, et ilmamõõtur interneeduses ütles tolle tugevuseks ainult 2 m/s. Rohkem oli. Oluliselt. Nii palju rohkem, et mul on nüüd nohu ja kurk punane, kuigi ma olin omaarust piisavalt soojalt riides ja puha.

Ja jooksma kah ei pääse seepärast. Näh!

40 tonni kahurit

Kreml, Moskva

Tegin algust potipõllumajandusega

Hamstri aasta...

... on mul see aasta :)

Moskva ja tuuletunnel

Minnes sai 48 tunni sees ca tundi magada ja seda ka erinevatel aegadel ca 2 tunni kaupa. Tunnelis lendamise hetkeks olingi oma 40 tundi üleval olnud ja noh, tuleb tunnistada, et ega vaim värske küll ei olnud. Füüsis kah mitte, aga see on niikuinii suht nõrk koht hetkel.

Aga lendasime-lendasime-lendasime ja asjad hakkasid välja tulema. Spetsiaalteade Tuukrile: suutsin tunnelis hellasti kontakti võtta (kõhuli siis). Eks muidu päris õhus ole see värk tiba teistmoodi, aga loodetavasti olen ma nüüd ikka osavam ses osakonnas.

Selili osakonnas olid kah sellised arengud, et koha peal kõrgust kaotamata suudan transitioneid kõhuli-selili teha ja mööda tunnelit coachi taga ajada ning samuti väga easysti kontakti võtta.

Ainus asi mida mina ei taipa, on see, et kuidas moodi mul parema käega on igast asendist võimalik kontakti võtta, aga vasak käsi on nagu ühte asendisse liimitud ja ei miskit.

Tegelikult aga oli asjast ikka väga palju kasu. Ma sain oma keha kontrollimise ikka enam-vähem käppa :)

Muidu oli lahedaid juhtumisi ka. Nt kui ma vahepeal coachile sülle kargasin ja kui Väints coachile jalaga "munadesse" andis ning Mati coachile jalaga virutas. Ja muidugi meeldis meestele üllatavalt palju coachi kallistada :P

Note to self: kui tahad Moskvas klubbi minna, siis tuleb ikka peen riietus, kontsade ja kleidi näol, ühes võtta!

Rikkad ja ilusad

Kuna auto läks ära Eesti ja nüüd tükk aega jalamees, seadsin sammud piletiputkasse. Ostsin nimelt kuupileti, et ei peaks kogu aeg oma kaarti laadima.

Kuupilet maksis ei rohkem ega vähem, kui 103 eurot! Jehhuu, eksole. Üksikpiletid läheks maksma muidu 150, nii et ikkagi plussis või nii.

Teisalt käisin ka täna pangast läbi, et endale nö kolmanda osapoole kindlustus teha. Ma võin nüüd julgelt 500 000 euro väärtuses asju lõhkuma hakata (ptüi-ptüi-ptüi) ja seda kõigest 2,55 eest kuus.

67 sõna

Oeh, ma peaksin praegu neid 67-t ebareeglipärast hollandikeelset tegusõna õppima. No ei ole vaimu, juba teist päeva ei ole. Ma teen enne absoluutselt igasugu muid enda jaoks ebamugavaid tegevusi (nagu nt koristamine), kui nende sõnade õppimine.

Lisaks sellele portsule sõnadele pean veel homme 5-minutilise ettekande enda valitud teemal tegema. Peale 2-tunnist pusserdamist on mul nüüd jutt Eestist valma. Vähemalt pool ettevalmistust olemas :)

Ohh, kust saaks kannatust nende sõnade õppimiseks.

Hmm, ei tea, kas inimesed on häbelikud, ei taha/viitsi/jaksa ise miskit sarnast teha või lihtsalt ei tahagi keegi kingitusi?! Igatahes on mul praegu 0 kingisoovijat. Erksamalt!

Jagan kingitusi!

Ma nüüd võtan ka blogimängust osa. Inspiratsiooni sain CV blogist. Nimelt esimesed soovijad saavad minult poole aasta jooksul kingituse :) Kui on soovi, siis märgi kommentaaridesse ja et noh, et oleks põnevam, lisa, mis värvi kingitust ootad :)
Üks tingimus on veel: ise tuleb ka sarnane aktsioon ette võtta!

P.S. Tagasihoidlikkus siinkohal ei ole voorus ;)

Otsin kaaslasi

Lugu nüüd selline, et meie armas valge ratsu sõidab selle kuu lõpus Eestisse ja plaan oleks ta aprilli lõpus-mai algusest tagasi Hollandisse sõidutada.
Seega otsin kaaslasi tagasisõiduks.
Võimalik ajakava:
30.aprill start Tallinnast: laevaga Stockholmi
1.-2. mai sõit Stockholmist Haarlemisse, Hollandis. Selle sõidu võiks kaheks jagada ehk kusagil (nt Kopenhaagenis või nt Saksamaal Lübeckis või Hamburgis) laupäeva õhtut nautida.
Kulud oleks reisija laevapiletid + ööbimine teel + tagasisõit Tallinnasse (EA ühe otsa pilet hetkel ca 1500 EEK). Haarlemis pakun öömaja. Ise peaks valmis olema mõnda aega roolis istuma :)

UPDATE! Autosõidule enam ilmselt kaaslast pole vaja, sest lendan hoopis lennukiga tagasi. Sellele sõidule võib aga vabalt kaaslasi tulla, kui kellelgi huvi :)

Eile nägin ma Eestimaad...

.. või tegelikult rohkem üle-eile ja mõned päevad veel enne seda.

Kokkuvõttes võib öelda, et igasugustest seltskonnaüritustest tunnen ma siin, Hollandis, olles kohutvalt puudust. Eriti oma toredatest sõpradest, perest ja naistekatest.

Igatahes sain ma hea energialaksu. Siinkohal tänud sõpradele ja perele, et olemas olete!

Hmm, kui nüüd Ameerikamaale minna, kas siis oleks mõistlikum vahetada pass uue ja pädevama vastu või taotleda viisa? Vat mul nüüd selline küsimus.

Kurjam, siin maal on köögiriistad, kas nii nürid, et võib vabalt ka titele mängida anda või vastupidi nii teravad, et peab ulme ettevaatlik olema.
Eile riivisin ühes juustuga väikse killu oma pöidlast :S

Sprindi teade

Eileõhtuse shõu põhjal võib öelda, et see on selle olümpia most entertaining ala üldse. Mehed-naised kukkusid sellistes kohtades, et unes ka poleks osanud ette näha. Ja siis rabelesid edasi ja said finaali ka veel takkaotsa. No ja muidugi härra S. esitatud "lindikava" murdunud suusakepiga oli ka meeldiv vahepala.
Põnev oli.

Pimp my blog!

Mõtlesin, et siia must-valge-halli maailma võiks natuke erksamat kraami kah tuua :)

Uuendus: Mul võttis kah mõningase aja peale silme eest kirjuks. Peab miskit muud välja mõtlema. Krt, ma ei saa oma posti kommenteerida, mis erijama see veel on?

Naiste sebimine austerlaste moodi

Käisime sõbrantsiga lauatamise vahele ka üks õhtu klubitamas. Klubi oli nagu klubi ikka.
Üsna kiirelt hakkas igasugu erinevaid olevusi me külje alla ujuma. Kõigepealt miskid verinoored a la 18, kelledest üks väitis, et on Rootsist aga ühtki sõna svenskat ei hablanud.
Aga ma tahtsin hoopis teist tüüpi tegelasest rääkida. Üks hetk ujus miski kohalik scooter (umbes sama vana ja sama kiilakas kui originaaleksemplar) meile külje alla, ajas niisama nõmedat loba suust välja ja imes oma lutsukommi, mis aeg-ajalt sattus talle näpuvahele ja sealt omakorda napilt vahelduva eduga me juustesse. Küll püüdis ta (ilma pulgakommita) käsi püksi ja särgi alla ajada, mille peale sai kohe valju käratuse osaliseks. Mitte, et tee veel, vaid korista oma käed ära. Mees ei heitunud aga selle peale ja ajas oma mõttetut loba edasi. Lõpuks otsustas scooter oma osavust näidata sellega, et suudab läbi pluusi rinnahoidja avada ja oli ise veel nii õnnelik selle üle. No mismõttes, maivõi? Kas nii sebitaksegi Austrias naisi või? Hetk hiljem lendas ta pulgakomm tema suust otse saali teise otsa. Sellega jõudis ilmselt ka temani, et me ei ole tast mitte huvitet ning tüüp lahkus. Aga võib-olla oli tal oma pulgakommi armastus nii suur, et läks hoopis toda otsima. Rohkem me seda scootrit õnneks ei näinud :P
Aga noh, vähemalt sai kõhutäie naerda, missuguseid jobusid ikka ringi töllerdab.

Jepikas-jee! See on nüüd ametlik. Aprillist kolime uude pessa: kolmetoaline ja koos väikse aiaga.
Teretulemast meile külla!

Tõeline Naine

Nägin täna Tõelist Naist.
Hommikul, kui tööle sõitsin.
Vuras teine minu ees, ühe käega roolis,
teise käega kammis kahe foori jagu oma juukseid.
Hiljem pani ka huulepulka huulte peale.

Ummikut ei olnud.

Võileiva dieet

Oeh, mul on sest võileiva dieedist juba siiber. Tavaline hollandlane sööb lõunaks hotdogi-saia kohaliku kroketiga. See on selline imeline fritüüritud junn, mis peaks sisaldama liha, majoneesi, sinepit ja võib-olla veel miskeid asju. Liha % kõigub olenevalt kohast, aga maitse sellest paremaks ei muutu.
Kuna meil siin kontoris õnneks hollandlasi pole, siis seda jäledust me siin ei tarbi. Küll puudub meil siin lõunasöögiks normaalne söökla vms. Ma isegi ei tea, kas sest oleks abi, sest üldiselt neis kohtades pakutakse neid samu koledaid kroketeid. Tjah, teinekord ka suppi ja salatit.
Nagu öeldud, ei asu meil isegi sellist sööklat siin läheduses, mistõttu tellime me siin kohalikust Selverist (mille poed pole küll nii suured, siin on üldse väga vähe selliseid Eesti mõistes supermarketeid) kaheks nädalaks kraami. Kraam sisaldab suures joones võileiva materjali: sink, juust, sepik ja miskeid erinevaid salatimoodi asju, mida kannatab leivale määrida.
Vot, peale 4 nädalat, on mul nüüd sellest siiber.
Hakka või õhtuti kokkama, et järgmine päev kaasa võtta. Samas ega see mikro-uuni-soojendatud toit ka teab mis tervislik ole. Vaheldusrikkam oleks ilmselt küll.

Lihtne elu

Ma kogu aeg mõtlen, et peaks siia miskit ka oma tegemistest kirjutama, aga ega miskit silmapaistvat eriti ei toimu. Mu tavaline tööpäev algab kl 6:35 äratusega, tööl käimisega ja kl 21 õhtul olen laip valmis ja vedelen teki all. Kui silm lahti seisab siis loen või vaatan pool filmi ära. Pool sellepärast, et poole peal jään nagunii magama. Nüüdseks ongi kogunenud hunnik filme, mille teine pool tahab millaski vaatamast.
Jah, töölt koju jõudmise ja magamamineku vahele peaks mahtuma ka trennis käimine, aga sinna olen ma viimase kuu jooksul tervelt kaks korda jõudnud. Nii et see on pigem erand.

Aga no kindel on, et nädal veel ja siis saab nädala jagu Austrias lumelauatada. Kindel on ka see, et selle aasta lihavõtted veedan ma Moskva lähistel.

Jah, rohkem mul suuri plaane polegi, sest mida Sa plaanid, kui töö ajutine ja ei tea, kauaks seda lõbu jätkub.

Paberimajandusest

Noh, panen märksõnadega üht-teist siis siia ka kirja.
Et Hollandi riigi silmis inimväärseks saada, on inimesel tarvis sofi-numbrit (nüüdseks BSN - burger service nummer), pangakontot ja tervisekindlustust tarvis. Üldiselt, et üht või teist saada, on hea, kui Sul on olemas sissekirjutus.
Kõik need eelnevad on kuidagi omavahel seotud ja miskis olukorras võib nokk-kinni-saba-lahti-tunne tekkida.
Tuleb tunnistada, et sissekirjutust pole mul siiani. Seda põhjusel, et korter, kus praegu elame on ainult ühele inimesele mõeldud ja no nii ongi. Et asja parandada, on meil hetkel käsil suurema korteri otsimine. Lisaks sissekirjutamise vajadusele ei mahu ka me kola praegusesse pisikesse stuudiosse lihtsalt ära. Ja pealegi, on mul vaja varsti juhiluba värskema vastu vahetada (kuskilt ARK-i lehelt lugesin, et kui resideerud väljamaal, siis tuleb ka luba seal riigis vahetada). Eks kui ma selle vahetamiseni jõuan, annan teada, kuidas läks.
Niisiis. Sofi-number. Seda saab sissekirjutuse olemasolul kohalikust omavalitsusest (City Hall'st või taolisest). Teadjamad teavad rääkida, et sedapidi võib minna minimaalselt numbri saamiseks 2 nädalat. Kuna ma seda teed pidi minna ei saanud, siis helistasin mina hoopis Maksuametisse ja panin endale lähimas offices aja kirja. Muide, Maksuamet räägib ainult ja ainult siis Sinuga inglise keeles, kui soovid sofi-numbrit saada, muul juhul võid ainult hollandi keelt hablada. Muidugi on telefoni teel ka muhe ennast nendest hollandi keelsetest instruktsioonidest läbi närida. Ma helistasin kolm korda, enne, kui kuskil sõna sofi-nummer tuvastasin. Numbri saamine läks aga suht libedalt. Ühel esmaspäevasel päeval panin aja (hoia pass ja oma andmed käepärast, igasugu küsimusi küsitakse, sh ka Hollandis olevat aadressi. Mulle oli eelnevalt öeldud, et elan sõbra juures pole hea vastus ja nii ma laulsin ühe suvalise Amsterdamis asuva hosteli aadressi neile ette). Peale ca 15-minutilist kõnet sain appointmenti endale sama nädala reedeks. Koha peal läks asi ladusalt, täitsin vormi (vormis jätsin Hollandi aadressi tühjaks, sest ma ei mäletanud seda hosteli aadressi peast ja ütlesin, et telefonis ju küsiti ja ma ei hakanud seda üles kirjutama), näitasin passi, ootasin seejärel ca 10 minutit ja sain tähtsa paberi koos oma numbriga kätte.
Järgmiseks seadsin oma sammud panka. Kui Sa just Amsterdamis ei resideeru, siis on Sul kohalikku pangakontot ja -kaarti hädasti vaja. Seda põhjusel, et toidupoes ja nii mõneski pubis pole VISA ega MASTERCARD-st mitte muhvigi kasu. Kõlbab kas sularaha või PIN (kohalik kaart). Pangakonto avamiseks piisas kui lehvitasin oma passi ja Maksuametist saadud tähtsa paberiga. Hää oleks ka omada ka sissekirjutust, aga mis Sa hädaga teed eksole. Postiaadressiks sai siiski ka kohaliku panna, nii et kirjavahetust ja pangakaarti Eestisse siiski ei saadeta. Jah, pangakaart saadetakse siin postiga koju. Peale kättesaamist tuleb seda küll uuesti pangakontorisse aktiveerima minna. Selle käigus saad valida endale sobiva pin-koodi ja egas muud polegi. Samamoodi saadeti postiteel koju ka identifikaator internetipanga tarvis.
Siis oli paberimajanduse poole pealt mul tükk tühja maad, sest Eestis kehtis mul Haigekassa kindlustus ning mul on ka aastane reisikindlustus, nii et selle pärast ma muret ei tundnud. Muret tundma tuleb hakata siis, kui tööle lähed. See tähendab, et kohalik tervisekindlustus tuleb endale teha kolme kuu jooksul alates tööle asumise päevast. Ja kindlustus tuleb teha algusega tööleasumise päevast, ükskõik kui kaua aega seda hiljem teed. Samamoodi tuleb ka maksta algusest peale. Olen kuulnud jutte, et kui nii mitte teha, võib siin alates 600 eurost trahvi saada. Niisiis, valisin ma netist ühe (soodsaima) kindlustuse välja. Uurisin, kas see katab mõningad minu jaoks olulised vajadused (igasugune optika ja hambaravi on ükskõik mis kindlustuses lisatasu eest), täitsin formulaari (hollandi keeles) ning jäin vastust ootama. Edasi on kaks varianti: kui Sul on sissekirjutus, siis ilmselt tuleb Sulle teade, et kõik on korras ja me hakkame Sind nüüd kindlustama. Sissekirjutuse puudumisel saadetakse Sulle kiri, et me ikka ei leidnud Su andmeid näidatud omavalitsusest ja kindlustada saame teid juhul, kui teil on töökoht. Kenasti paluti saata koopia oma passist ja töölepingust. Umbes nädal pärast soovitud dokumentide saatmist saabus mulle koju jälle teade, et ma olen nüüd kindlustatud ja palju õnne! Tasub veel teada, et kindlustuse tasumine sõltub siin tööandjaist, on variant, et tööandja maksab kõik Su eest kinni või teeb seda osaliselt või üldse mitte. Igal juhul on igas kindlustuses ka nö omavastutus, mis kõigub 150-160 euro vahel aastas. Selle ulatuses tuleb arved ise tasuda, st kui lähed arsti juurde, siis tollel hetkel miskit maksma ei pea, aga hiljem saad kindlustuse kaudu arve. Minu kindlustus maksab 83 eurot kuus. On ka nt 100 euroseid variante olemas. Ahjaa, kindlustuse tegemiseks on ka vajalik kohalik pangakonto olemasolu, kust Sul igakuiselt pappi maha võtma hakatakse.
Dokumendid on üldse siin kõik hollandi keeles ja nendest aru saamine on kah selline paras ettevõtmine. Kui inglise keelt jagad, siis on isegi Google-translator täitsa hea abivahend. Hollandi-Eesti-Hollandi sõnaraamatut muideks ei eksisteeri.

Jäin pildile

Sõitsin mina täna hommikul rahulikult tööle, kui üks hetk peeglites sähvakas käis. Ilmselt jäin pildile. Ma nüüd huviga ootan kas ja kuhu see pilt saadetakse.

Siin muide ei ole föönidega politseid ei maanteedel, mis enamasti on küll kiirteed, ega ka linna vahel. Igal pool on aparaadid püsti. Pilte teevad Sust tagant poolt ja väidetavalt isegi siis kui 1-2 km/h lubatud kiirusest üle on. Kas need aparaadid ka kogu aeg töötavad, pole õrna aimugi.

P.S. Sõitsin 50-e alas oma spidomeetri järgi 60-ga.

Jah, eile väljas jalutades oli tunne, et on kevad. Päike paistis, linnud laulsivad... ja puud punguvad (on see üldse sõna?) juba. Mõnus oli!

Ega tali taeva jää

Ehk et talv on jõudnud ka Hollandisse. Miinuskraadid on siin olnud juba mitu nädalat ja kohati on isegi lumehelbekesi nähtud. Paksu lumesadu, nagu täna pärastlõunal sadama hakkas, pole siin vist aastast 1963 nähtud.
Paks lumesadu tähendab ca 5-7cm lund. Ja ohhooo, mis see endaga kaasa toob. Ma käin tööl autoga, sest see säästab u 20 minutit aega (ilma ummikutete veel 20 minutit). Õhtuti korjan Mati peale. Täna aga oli liiklus kiirteel maks 50 km/h kui sedagi ja nii toimus kulgemine suht rahulikus tempos. Mis on selles suhtes tore, et inimesed ei hinda oma võimeid üle. Kuna ummikutes passimine ei tundunud eriti kutsuvana ja lisaks sõidab sealt lähedalt buss, millel oma rada ja kus autod ei sõida, otsustasime auto Mati töö juurde maha jätta ja bussi peale marssida.
Marssimine oli vahva, sest kui juba sõiduteed olid lahti ajamata, siis kõnni- ja rattateed ammugi mitte (kuigi ratturid on siinmaal ikka kunnimad, kui autod, aga sellest mõni teine kord).
Mõeldud-mõelud. Bussi pidi küll natuke ootama, sest olgem ausad, ka bussijuhid pole sellise talvega harjunud ja tempo neilgi tiba aeglasem. Bussisõit kulges suht ladusalt, kuni Haarlemisse jõudsime. Vahepeal otsustas bussi lõõtsast tagumine osa natuke omavolitseda ja tegi natuke jõnkat-jõnkat soovimatus suunas. Kuna kiirust nappis ja äärekivi oli kah kohe käepärast, siis ei tekkinud isegi bussis erilisi häälitsusi. Kesklinnas olevast sõiduteest oli saanud aga sujuv liuväli, kus raskel bussil liikumine, eriti paigalt võtmine, keeruline oli.
Igatahes olin ma kodus tavapärase 45 minuti asemel 2 tunni pärast. Kaua autoga tulnud oleks, teab vaid see taats seal taevas. Igatahes kui me kiirteed ületasime, siis seal liiklus põhimõtteliselt seisis. Informatiivseks viidaks teile ka TomTomi ummikukaart (kõik need punased ja kollased noolekesed tähistavad ummikuid):

Ma läksin tööle!

Noh, üldiselt enamus juba teavad, et ma olen nüüd juba siis kolmandat päeva jälle usin töömesilane.
Tegevusvaldkonnaks logistika ja asukohaks Holland.
Algus on olnud rahulik, sest osa ajast on mingil põhjusel nett maas, mis tähendab, et kõik seisab ja me passime siin niisama. Selle aja jooksul, kui miskit ka teha on saanud, olen vist enam-vähem hakkama saanud.
Keskkond ise on täitsa muhe, meid on kontoris koos ülemusega kokku 5. Keegi pole hollandlane: ülemus on soomlane (tegu ju Soome firmaga), siis on meil veel peale minu inglane, liibanonlane ja filipiinlanna. Suht sotsiaalne seltskond, kes kordamööda raadio saatel laulda ümiseb. Filipiinlanna viskab aeg-ajalt nalju, millest suurt aru ei saa, aga see ise on juba omamoodi muigama panev.

Kui ma viitsin, siis ma ükskord võib-olla kirjutan ka sellest, mis bürokraatiast siinmail läbi närida tuleb. Aga ma pole kindel, et see võiks huvi pakkuda või hiljem vajalikuks osutuda. Aga võib-olla siiski.