No ma ei saa aru, mis lahti on. Ma olen kogu aeg väsinud: kell 3 päeval on tunne nagu oleks juba sügav öö ja peaks magama minema. Aga üleval passin ikka kuskil 1-2-ni öösel ja hommikul magan ka nii kaua kui torust tuleb. Ma ei tea, pange päike taevasse või midagi. Nii ei saa, et kogu aeg on öö ju!
Ja ma söön ka kole palju. Kogu aeg on raske olla, sest sõin jälle liiga palju. Vahva elu, kas pole?! Mh?
Aga muidu juhtub häid asju ka. Siin on viimased päevad kogu aeg üks suur pidu ja pillerkaar: jõulupidu, külaskäigud, Nukumaja Jõulupidu ja veel mõned külaskäigud. Ja meeletult hea on näha inimest, kellega pole ca 10 aastat kohtunud, aga suhtled ikka nii, nagu teeks seda iga päev. Ei miskit piinlikkust ja kuidas-läheb tasandil vestlemist. Ikka kõigest ja muhedalt.
No tegelt on ikka elama laiffi küll.
Sai segane? Ähh, so what?

Jõulupoodlus

Tuleb tunnistada, et ma ei mäleta, et ma varem oleks nii palju poodides konnanud, kui nüüd viimaste nädalate jooksul. Kõigepealt kleidimaania ja nüüd siis kingimaania. Ilmselgelt on vaba aega liiga palju :)
Aga nüüdseks on kõik vajalik olemas. Jaa, ma tean, et see jõulukingituste teema on nagu on. Pisikeste preilidega on lihtne: ma olen algusest peale keeldunud neile mänguasju kinkimast, neid on niigi terve hunnik. Nii ma olengi alati rohkem riiete peal väljas olnud. Ma tean ka, et mu vanemad ei oota, et ma neile miskit kingiksin - meie nägemine on juba rõõm omaette. Aga ikkagi, ma ju ise tahan miskit viia. Noh, et oleks miskit ka siis näppida ja meid meelde tuletada, kui kaugel oleme.
Igatahes ma praegu olen tulemusega rahul ja ma loodan, et teised hiljem ka :)

Ostsin üks päev Statoilist paar siidrit. Küsiti dokumenti. Võib vist komplimendiks lugeda :)

jätkuks...

eelmisele postitusele. Ma olen nüüd kaks hommikut trennis käinud. Tuleb tõdeda, et ei ole paremat äratajat, kui seda on trenn. Teisalt on jällegi pulss juba riideid vahetades laes ja trenni ajal voolab vett ojadena. Ma ei mäleta, et midagi selliset oleks varemalt täheldanud. Aga võib-olla on see sellest, et ma pole ka ikka väga pikka aega trenni mõttes trenni teinud.
Ja kolmandaks on mu keha igalt poolt nii valus, nagu oleks peksa saanud. No tõsiselt. Püsti tõusmine on konkreetselt valus ettevõtmine. Aga see on kohe kindlasti varasemast mitte treenimisest. Sellegi poolest ma ei jäta jonni, homme lähen jälle. Ükskord olen taas vormis :P

Sportima-sportima

Käisin täna üht kohalikku spordiklubi kaemas. Väljast vaadates ei saanud nagu aimugi, et seal majas võiks sporti teha (noh umbes nagu Tulika põigus Planet Spordi majastki). Aga nii kui sisse astusin, oh sa mu meie, seal oli ikka avar. Lisaks aeti kohale üks täitsa nägus noormees, kes mulle siis seal tutvumisringkäigu tegi. Jõusaal oli nelja! erinevasse osasse jaotatud ning lisaks laiutas ühes nurgas veel boksiring. Grupitreeningute saal oli ka nii suur, et võiks vabalt seal ka ballitantsu rõõmuga vihtuda.
Klubil on ka oma "spa", mis koosneb aurusaunast (peene nimega Türgi saun), tavalisest saunast, kolmest jalavannist ning tsillimisalast. Igatahes tavasauna tsekates, sai üks tüüp vist kreepsu, sest ma patseerisin ringi mantel seljas ja sall kaelas, nagu oleks Siberist tulnud.
Noh, tulemus oli see, et hoolimata sellest, et mul siin just priisata pole, liitusin selle klubiga ja homme plaanin hommikul Bodypumpi minna. Kuskilt peab ju alustama, eksole.

Küpsevad

Juustu!

Juustu soovijad võivad nüüd sõna võtta. Nt pool kilo kitsejuustu maksab 7eur. See on turujuustu hind. Poest leiab ka soodsamat kraami, aga parem ikka kui kodumaine. Turule lähen homme (so reede) lõunal. Kui keegi vahet teeb, siis võib ka märkida, kas pigem noort või vanemat (noor pehmem, vana kõvem). Kätte saab järgmine nädal :)

Tutvustan: Mr Scruff

Mr Scruff on viimase aja üks väga häid leide. Kuulasin jutti kohe kaks albumit: "Keep It Solid Steel" ja " Keep It Unreal". Viimane meeldis tiba rohkem. Ilmselt seetõttu, et seal oli räpp-tüüpi mixe vähem ning reagge-jazz tüüpi mixe rohkem. Nämm. Naudi!

Momentum Operator "Barely Presentable"

Minu tulevase bändi esimese albumi kaas.

Tee Sina ka endale oma albumi kaas:
1) Mine wikipedia lehele ja kliki "Random article".
Esimese juhusliku artikli pealkiri saab Su bändi nimeks. Juhul, kui esimese artikli pealkiri on liiga lühike, kliki "Random article" veel kaks korda.
2) Mine "Random quatations" lehele.
Kõige viimase tsitaadi viimased 4-5 sõna saavad Su esimese albumi nimeks.
3) Mine Flickri lehele ja kliki "explore the last seven days".
Kolmas pilt, mis iganes see ka pole, saab Su albumi kaaneks.
4) Kasuta photoshopi vms et pilt albumi suuruseks muuta ning tekst lisada.

Voilaaa, Sul ongi oma bändi esimese albumi kaas olemas!

Ask "What's possible"

Ask "What's possible?" not "What's wrong?" - Keep asking...

Notice what you care about.
Assume that many others share your dreams.

Be brave enough to start a conversation that matters.
Talk to people you know.
Talk to people you don't know.
Talk to people you never talk to.

Be intrigued by the differences you hear.
Expect to be surprised!
Treasure curiosity more than certainty.

Invite in everybody who cares to work on what's possible.
Acknowledge that everyone is an expert in something.
Know that creative solutions come from new connections.

Remember, you don't fear people whose story you know.
Real listening always brings people closer together.

Trust that meaningful conversations change your world.

Rely on human goodness.

Stay together.

- Margaret Wheatly

Sügis

Overveen

Köögis

sai valmis kana-rooskapsasupp

Mööblishoping

Tuleb tunnistada, et IKEA on üks odav koht shoppamiseks. Kui sellest suurest rägastikust kiirelt läbi orienteerud, oled kolmveerandtunni pärast ühe kõhutäie, telekalaua, kohvilaua ja riiulivõrra rikkam. Ja seda ainult 35 euri eest.
Kõlab jah nagu reklaam, aga no ma ei saanud endale hoida.

Elu Puhangu uulitsas

... on üldjuhul üsna tavaline. Tänaval endal ma mõtlen.
Aga minu korteris jagub põnevust küllaga. Nimelt puuriti eile minu magamistoa (enamustel on sama koha peal elutuba, aga no mis tähtsust sel on) seina auk. No nii 10cm läbimõõtu ja puha. Augu puurimine on osa maja soojustamise projektist, sest muidu majaseinad ei hinga ja võib hallitama minna ja mitu häda veel. Noh, mul pole selle ventilatsiooniava vastu midagi, kui sinna ka see tuulutusaparaat või midagi pannakse. Siiani pole pandud. Selle asemel on mul hoopis rulli keeratud oranz Jägermeistri fliissall. Ilmselt õhku väga läbi ei anna. Teisalt on õnneks sein 40cm paks ning sealt vihma sisse ei saja.
Küll sajab aga rahet sisse minu vannitoa ventilatsiooniavast. Millel puudub kah see ilus võre, vaid on umbes sama suur auk, kui mu magamistoa seinas. Selle vahega, et üldiselt see auk mind ei häiri ja ootab, kuni remont vannituppa jõuab. Aga nüüd see rahe krõbistab seal. Igatahes likvideerisin ma vannituppa hüppavate raheterajõnglaste rünnaku sellega, et tekitasin sinna ajutise võre paari maalriteibi riba näol. Noh nii, et õhk ikkagi läbi käiks.
Ma vist puudusin sellest matemaatika või füüsika tunnist, kus räägiti, kuidas rahe alla sajab. Kuidas see rahe sinna ventilatsiooni jõuab, ah? Olgu mainitud, et mu vannituba asub põhimõtteliselt keset korterit ja see ava ei suundu mitte kohe otse õue. Ma olen hämmingus.

Meil on täna rannailm

Bloemendaal an Zee, 27.09.09

Grote Markt

Käisime eile peale kooli, st peale kella 10-t õhtul, linna peal jalutamas. On ikka armas ja hubane linnake küll.
P.S. Pilt on varem ja ikka päevasel ajal võetud.

Lelystad-i lennumuuseum

Külastasime eile ilusa päeva puhul sõpradega Lelystad-i lennumuuseumi. Väljapanekus olid enamasti vanemat tüüpi lennukeid, mida siis kas reisijate veoks või siis sõja ajal kasutatud oldi. Lennuväljal seisab muide ka mööda kanaleid kohale veetud KLM-i vana Boeing 747, mida sai igalt korruselt ja kokpitist lähemalt uurida-puurida. Ei puudunud ka kodune AN-2 ning näha sai ka nö "eelajaloolisi" lennumasinaid.
Tähelepanuväärseim eksemplar oli mu meelest Lockheed Constellation L-749, mis kuuldatavasti oli kunagi CIA-le kuulunud ning sealt siis kuhugi Arizona lennukite surnuaeda jõudnud. Hollandlased olid aga usinad: leidsid masina sealt surnuaiast, tegid ta nii korda, et said selle Hollandisse lennutada. Schipholis tehti talle u 2-aastane restaureering ning nüüd seisab ta siis uhkelt seal Lelystadi lennuväljal. Lennuk muide pidavat siiani lennukõlbulik olema, aga puhtalt selle tankimine pidavat 55K EUR maksma + sertifikaadid ja muu paberimajandus. Ei tasu vist selle käitamine tõesti ära.
Minu vaieldamatult parimaks avastuseks oli aga "konn-lennuk" (õige nimega Consolidated PBY-5A Catalina):

Foto: Airliners.net
***
Pilte saab ehk millalgi ka, kui ma välja mõtlen, kuidas ma need oma telefonist kätte saan ja kui sealt ka mõni näidatav välja tuleb.

Austria - talvel muidugi

Lennupiletid veebruari alguseks olemas. Nii et otsus kindel: sel aastal vallutame Austria Alpe. Ilmselt kuskil Kitzbüheli kandis, seal meeldivalt 7 keskust lähestikku ja igavus ei tohiks küll kallale tulla :)

Kui Arno isaga koolimajja jõudis...

... ehk kuidas meil eile õnnestus Matiga esimesse keele tundi pool tundi hiljaks jääda.
Erinevalt tavapärasest hilinemisest olime me tegelikult õigel ajal kohal. Ainult, et vales majas. Aru saime sest siis, kui klassis kõik kahtlaselt hästi hollandi keelt vatrasid ja jube hästi kõigest aru said. Andsime õpetajale märku ja selgus, et algajad on kõik hoopis peamajas.
Võtsime jalad selga ja kappasime siis kohale. Meie õnneks oli üks õpetaja haigeks jäänud ja ilmselt kulus ühe grupi jaotamiseks muude gruppide peale parajalt aeganõudvaks, nii et suurt millestki me ilma ei jäänud.
Õpetaja räägib põhimõtteliselt ainult hollandi keelt, inglise keel on selline vaene, aga kui ikka grupp lolli näoga vahtima jäi, siis püüdis ikka seletada lahti ka inglise keeles.
Nii et siis nüüdsest kuni poole jaanuarini saab kaks korda nädalas ja 2,5 tundi korraga keelt õppida.

1. september 1986

... alustasin mina oma kooliteed:

Pilt leitud Kitzbergi majamuuseumist ja sisse skännitud. Tänud siinkohal minu isale.

Ühe bussisõidu lõpp

Aasta oli siis 2003 ning suur suvi lõõskas taevas ja maa peal. Saaremaal Kuressaare ringteel olid kaks tütarlast parasjagu hääletamas, et koju Tallinnasse pääseda. Tüdrukutel oli kokkulepe, et busse ei hääleta, sest raha pole. Olles paarkümmend minutit tee ääres lobisenud ja tulutult kätega vehkinud, pidas just üks buss kinni.
Nii kui uks lahti tehti, teavitas üks tüdrukutest: „ Meil raha pole!“ Aga oh imet: bussijuht hoopis naeratas ja teatas, et me raha ei soovigi, aga kuhu tütarlapsed teel on? Avastades, et sihtpunkt sama, kobistasid tütarlapsed end rõõmsalt bussi peale ning kojusõit võis alata.

Üks neist kahest tütarlapsest olin mina ning olime sõbrantsiga sattunud MLi bussile, mis oma vahvaid töötajaid suvepäevadelt kodu poole sõidutas. Mina veel tollel ajal MLi ridades polnud, kuid bussi peal istus tolleaegne personalijuht, kellele ma just sel samal nädalal oma CV olin saatnud ning Ain, kellega ma ca pooleteise kuu pärast üle laua istusin.
***
See lõbus ja sõbralik bussisõit saab minu jaoks homme läbi. Loodan, et bussi jääjatel jätkub seda va sõbralikku meelt, mida ma 6 aastat tagasi kogesin, veel pikaks ajaks.

Kuskil ja kunagi me sõidame jälle!

DSC00332

Parasummer 2009 memuaarid

2005 aasta Parasummeri kõrval teine taoline üritus, kus areng oli lausa silmaga nähtav ja käega katsutav.
Alustuseks hulganisti FS3-e. Tuleb tunnistada, et ega vist muidu 4 päeva järjest FS3-e ei tulistaks, aga kuna sai end võistlusele kirja pandud, siis oli see tegelikkuseks üks väga hea treening. Kokkuvõttes jäime vist võitjatele ainult punniga alla :) Tiimis lendasin koos Mati ja Tuukriga.
Seejärel sai lõpuks teoks juba eelmine aasta plaanis olnud naiste pesuway, kus ma endalegi üllatuseks peaaegu kohal olin. Üllatuseks seetõttu, et ega riieteta pole mitte lihtne lennata.
Osa võtsin ka träkivõistlusest, kus me Annikaga mõlemad erineval moel munasime, aga see-eest oli siiski väga muhe ja lõbus hüpe.
Ära sai lennatud ka naiste ametlik kujundlendamise rekord. Sel hüppel oli mul pulss vist eriti laes, sest tundsin, et mu munamise protsent oli ikka kõige kõrgem. Aga tänu kainele mõistusele ja Kertu abistavale käele olin lõpuks gripid pihus omal kohal. Video on nähtav ka Reporteris.
Viimasel päeval tegin veel ühe jahutava hüppe Vilga pealt ning nagu kirss vahukoore hunniku otsas oli viimane hüpe, kus end lõpuks istuma sain.
Hüppamise kõrvale sai veel hoolega saunas leili visatud, parajas koguses õlut-siidrit tarbitud, lõkke ääres leelotatud ning Rokiosakonna saatel tantsitud.
Väga vinge hüppelaager oli!


Pildil miskine baleriinitüüpi exit Aloga. Foto: Antti Kopliste

Parasummer 2009 läheneb

Nojah, mu blogi elab üle igasugu aegu. Vahepeal oli peaaegu kokandusblogi, nüüd kipub langevarjutamise blogiks. Aga elame üle, eks :)

Ehk, et Parasummer 2009 läheneb mühinal. Ainult loetud päevad jäänud veel. Kuuldatavasti on sinna igasugu põnevaid hüppeid planeeritud, mistõttu tundub minu selili lendamise selgeks saamise plaan ilmselt jälle tulevikku (loe: augustisse) lükkuvat.
Nimelt tuleb mul kõvasti hoopis oma kõhtlendamist parendada. Plaanis on naisteway rekord ja siis veel stiilihüpped. Võrreldes eelmise aastaga olen aga nö pesamuna tiitlist lahti saanud ja mul tuleb ka tegelikult ise kujundisse kohale lennata. Ma tõsiselt loodan, et see viimatine 4-way oli rohkem, kui ühekordne õnnestumine. Üldiselt tunnen ma nüüd suuremat kohustust, kui eelmine aasta.

P.S. Kui keegi tahab miski päev shoppama tulla, andku märku. Sest noh, see roosa komplekt on ikka way so old news.

Emps ja Ruth ka seal keskel kanneldavad :)

Teuge

Teuge DZ oli kolmest külastatust kõige muhedam. Seda seetõttu, et seal oli ikka langevarjutamise hõngu kõige rohkem. Kuigi ka seal lokkas tandembisness mõnusasti, olid inimesed ise need, mis olemise mõnusaks tegid. Olemas oli baar, kus sai süüa ja juua, lisaks veel mõnus bunkhouse otse angaari kohal.
Klubil on 2 Grand Caravani Jump (PH-JMP) ja Swoop (PH-SWP, üle-eelmise posti pildil), millest viimane on veel cargo eksemplar. Me täristasime Swoopi pealt, mis läks väga nobedasti üles.
Üldisel on Hollandis mõnus hüpata, tandemid aetakse 3km-i peal välja ja siis on mõnusalt ruumi kõrgele minna ja jumprun ei veni väga pikaks.
Päeva lõpuks esines meile eelmises postis näidatud bänd, mis tegi päris toredat ja kuulatavat mussi. Kahjuks pidime küll enne esinemise lõppu lahkuma.
Tagasi tuleb sinna vist kastiga minna, sest seal oldi väga agarad seda nõutama.

Esineb bänd, mille trummar on me tänane piloot!

Caravan, Grand Caravan

Texel

Jah, nüüd oleme ka Texelis hüpanud. Kuigi sinna minek võttis maa ja ilm aega (mitte et vahemaa suur oleks olnud, aga 8 inimese liikuma saamine on ikka paras ettevõtmine). Nii jõudsimegi lennuväljale alles sügaval pärastlõunal ja rohkem kui ühe hüppe me ei teinudki.
Selle eest oli aga alles ilus hüpe! Kõrgust anti nats üle 4200m ja milline vaade sealt ülevalt avanes. Super ilus ja meeletult nauditav! Lisaks oli õhk üleval soe, hoolimata sellest, et maa peal näitas termomeeter 15 soojakraadi. Meie 2-way plaan töötas kuni teise punktini, mil me teineteisest enam heasti aru ei saanud ja mina nägu naerul lihtsalt vaadet ja lendamist nautisin, unustades esialgse plaani üldse ära.
Ma soovitan igatahes siiakanti sattudes kindlasti Texelis ka ära käia. Mõnus! Ma lähen ka veel, kui mahti saan.

Hüppasime. Maubeuge's.

Alul oli meil küll plaan Belgiasse minna, aga kuna sinna lubas suht kehva suusailma, siis otsustasime hoopis Prantsusmaa kasuks. Väljavalituks osutus Maubeuge, puhtalt sellepärast, et sealt vastati meie meilidele.
Kihutasime reede õhtul kohale. Planeeritud 3 tunni asemel kulgesime sinna hoopis 5 tundi. Reedesed ummikud.
Tom-tom oli osav ja juhatas meid probleemideta kohale. Kohapeal ootas meid eelmisel aastal valminud bunkhouse, mis oli peaaegu tühi. Infra koha pealt on see DZ hindele 5-. Isegi kohalik Yip oli olemas, keda küll miskipärast Theoks kutsuti. Mida seal polnud oli nö common area ja miskit õhtust öbisemist suurt ei toimunud. Ilmselgelt oli puudus kaasmaalastest. Aga hea riesling ning koledasti haisev juust ajasid meil kah parema puudumisel asja ära.
Üles-alla sõidutas meid uhiuus (2-kuune) Grand Caravan. Hüppamine ise tundus meie jaoks nats nagu kauboi-bisnessina. Olemas oli ground ja ka täitsa pädevad piloodid. Ainuke asi, mida polnud, oli loadmaster ja vähemalt meie silmade järgi kõndisid kõik suvalises järjekorras lennukisse. Järgi uurides selgus, et need vennad seal kõik teavad teineteist ja teavad, mida nad tegema lähevad... huvitav oli see, et meie tegevuse kohta keegi suurt huvi ei tundnud. Täna siiski tundsime ise asja vastu huvi, sest plaanisime kõhuli-selili transitioneid teha ja arvasime, et sellest võiks ikka kohalikke ka teavitada, nii me viimasena lennukist väljusimegi.
Eredamate momentidena jäävad meelde üks hüppelennukiga maandumine kehva ilma tõttu ning viimane hüpe, kus põhimõtteliselt exitist avamiseni sadas lausvihma ja mu nägu on nüüd läbinud tasuta noorenduskuuri. Viimase hüppe puhul oleks ma ilmselt lennukisse jäänud, kui ma oleks kohalikust keelest aru saanud. Nimelt andis ground alt soovituse, et ärge hüpake, aga kohalik loadmaster ja tandemmesu arvas, et võiks ikka hüpata küll.
Üldiselt olid spotid ok ja kui ise sõna võtta, siis võib sinna teinekordki tagasi minna. Maandumised olid väga timmid ning ala selleks ka piisavalt suur ja lai. Inimesed sõbralikud ja abivalmid.
Kerge uhkusega võin veel öelda, et mu kombe ei saanud mitte ühtegi rohelist triipu juurde!
Järgmiseks laupäevaks lubatakse Roosendaali Herculest, kui on ilma, kimmime sinna :)

Käsmus

Käsmus

Edev värk

Kulgen praegu Tartu-Tallinn täistunni ekspressiga päälinna poole. Noh, ma olen kuulnud küll, et saab interneeduse ühendust ja värki. Aga täitsa kobe on teine, levib heasti ja isegi VPN-i lasi püsti panna. Mida veel tahta.
Sebe saab küll hetkel häid boonuspunkte mu käest.

Ohtuks valmib lava

Ohtuks valmib lava

Niidame homseks parklat

Niidame homseks parklat

Viiuli kääksutamisest

Nüüd jõudis lõpuks kätte aeg, kui omale jõulukingiks tehtud pilli nii kaugele sain, et demokeelte asemel on peal metallkeeled ning pillist väljuv heli on talutav. Talutav arvestades mu pillimängu oskust :) Üldiselt ma arvan, et mu naabrid on õnnelikud, et mul elektriviiul on, vastasel juhul oleks nad eile ikka mõnusat krääksutamist kuulnud.
Pillimängu enda koha pealt tuleb tunnistada, et kui ma ka konkreetselt nooti vaadates paugupealt kohe välja ei mõtle, mis noodiga tegu, siis näpud mäletavad küll, kuhu sõrm panna tuleb, et kirjas olev noot ette mängida. Kui nüüd poognaga käsi kah järgi tuleks, siis võiks täitsa lugusid mängida.
Ma harjutan veel :)

100 :)

Audimees tuli minu õuele ärplema

Sõidan mina täna hommikul rahulikult tööle, kui miskine sahkerdis Audi end mu auto sappa istutas. No ikka korralikult, ei mingit pikivahet ega midagi.
Sõidan edasi rahulikult, spidoka näit seal 50-60 vahel, kui eesolev foor hakkab vilkuma ja muutub kollasekski ja mina otsustan foori taha pidama jääma. Audimehele see idee aga ei meeldinud. Sai hirmus kurjaks ja sõitis foori juures mulle kõrvalritta, ise midagi seal vehkides. Ma lihtsalt kommenteerisin, et ära sõida siis nii p*****s. Ei tea, kas ta ka aru sai. Edasi oli aga kohe näha, et Audimehe peas küpses "vägev" plaan. Enne kui tuli roheliseks jõudis minna, võttis ta kohalt ja reastus loomulikult minu ette. Ei pidanud just ajuhiiglane olema, et arvata, et ta seal pidurdama hakkab. Kuna minu Opel ei kiirenda nagunii nii hoogsalt, siis sain talle ainult lehvitada, kui ta üle kolme rea parempööret sooritama asus.
Ahjaa, ega ta suunatuld ka ei tunnistanud.
Tra, õppige liiklema, maivõi või jätke korralikult liiklejad rahule.

Kolmandikud nv-st

Kuna reedel ja laupäeval hüppamist ei toimunud, siis jagunes nädalavahetus kolmandikeks:
- 1/3 ehk reedel domiku sauna poole kraamimine
- 1/3 ehk laupäeval Elaki grilltiimi abistamine Raplas messil
- 1/3 ehk pühapäeval kolm vahvat hüpet, millest üks oli 10 sek-i klubi Sabre 170-ga, 3way donut-d Elo ja Rinkiga ning üks speedstar. Kui üks arutu maandumine (kuidas Sa muidu seda nimetada, kui ainult ühe käega fleerida püüad) ning ühed tropikeerud, mis alul kuidagi lahti ei tahtnud hargneda, siis olid vägagi mõnusad hüpped.

Grilltiim. Foto: Panga

Harjutab

No et ei arvataks, et ta seal Hollandimaal niisama luuslanki lööb.

Ohh, elu on ikka ilus, kui saab hüpata :)

Eile polnud jaksu pikemalt jutustada.
Niisiis, alustame laupäevast, kus kraamimise domiku jälle elamiskõlbulikuks ning peale meeste punnitamist, sai ka vesi jälle kraanist jooksma :) Tuleb tunnistada, et see väike domik on nagu teine (suve)kodu. Selline väga mõnus tunne vajus peale, kui uksest sisse astusin :)
Laupäeval saabus kohale ka Brita, Parasiiliga sangas.
Pühapäeva mahtus kaks täitsa kunnon hüpet. Võrreldes eelmise aasta avapaukudega oli tunne ikka märgatavalt tugevam ja sealt ka tulemus oluliselt rõõmsam.
Äsja lükkasin klubi telefoni kah sisse.
Elu on ikka ilus!


Hooaja avatõus. Foto: Alice

Kiri Europarki

Kallis Europark.

Palun õpeta mind parkima nii nagu punktis 3 kirjeldatud!

Tänan!

Hooaega alga!

VVH tehtud, kombe ja prillid talvesahtlist välja võetud. Britale hoian pöialt.
Ma olen valmis!

Mauritiusest, veel kord

Seekord said lõpuks mõningad pildid nähtavale. Kui klõpsad pildil, näed rohkem:

Kes tuleb?

Minuga 11. juunil kl 20:00 algavale üritusele:

MARKO MATVERE MERELAULUDE ÕHTU / Kaunid kontserdid Käsmus

Marko Matvere esitab koos akordionisti Raido Koppeliga Käsmu lahe kaldal Ingmani Merelaval mereteemalisi laule ja jutustusi. Esitusele tulevad laulud duo Matvere-Tätte ja Väikeste Lõõtspillide Ühingu repertuaarist. Kontsert kestab ca poolteist tundi. Kontserdile teeb väljasõidu Tallinnast ka Looduse Omnibuss.

Pileti hinnad:
Kuni 30.04 täispilet 125.-, sooduspilet 100.-
Alates 01.05 täispilet 150.-, sooduspilet 125.-

Rulluisu hooaeg avatud!

1,5 tundi vuramist ja avatud ta saigi. Tuleb tõdeda, et Merirahu ring oli mõnusalt hõredalt rahvastatud. Ei jäänud mina ukerdamisega teistele jalgu ja nendest, kes minust veel hullemini ukerdasid, sain kah lõdvalt mööda.
Kel infot vaja, siis Paldiski mnt äär on täiesti tolmu- ja kuivanud porihunnik. Ning no ausalt, see Rocca-Stroomi terviseraja lõik võidaks nüüd kah valmis saada. See tee, mis praegu Stroomit ja Paldiski mnt ühendab on sõna otseses mõttes künnimaa ja no Sõle äärest autode heitgaasidega võidu sõita ma kah ei soovi.
Muidu oli aga täitsa timm ja tegin poole pikema ringi kui alul üldse plaanisin :)

18.04.2009

Vääna


Türisalu pank

Vaata ja üllatu

Kuna siin lehel ei saa edastada, siis kuula siit! Luban, see on seda väärt :)

Taarast - pudelitest, mitte vanade eestlaste jumalast

Viisin täna taarat. Seda oli kogunenud paras hunnik. Tulemuseks oli kaks edasi-tagasi sõitu ja 77 eeku. Ma täpselt ei tea, aga kahtlustan, et enamuse sellest ma kulutasin taara viimisele juba ära.
Edaspidi lähevad kõik minu pudelid maja kõrval olevasse taara prügikasti.
Rohkem ruumi ja vähem jama.

Kontorijutud

Praegune olukord sunnib firmasid tegema igasugu toredaid otsuseid, nii ka meil. Nimelt on meil nüüd tööl kohvi tasuline. Selle puhul otsustasime paari tegelasega omas toas, et kui me juba maksma peame, siis maksame selle eest, mida me ka ise juua eelistame.


Nii tõingi täna välja presskannu, L. tõi poest kohvi ja koore. Esimese kannu tegemine oli paras elevus omaette, sest ülejäänud polnud kunagi varem presskannu kohvi ise teinud. Tulemus see-eest oli oluliselt nauditavam, kui see üübermasina kohvinimeline vedelik.

Seitse nopet

Kuna siin mitmelt poolt on utsitatud, siis seitse päevavalgust kannatavat fakti minu kohta tuleb nüüd:

1. Olen poole kohaga pedant: mulle ei meeldi põrandal vedelevad riided, isegi sokid mitte. Lisaks ei salli ma kui asjad võetakse ühest kohast, aga tagasi pannakse kuhugi mujale.
Teisest küljest ei häiri mind üldse kapi- või lauanurgal lebavad ümbrikud või segadus jalanõuriiulis vms.

2. Ma leian, et kodus on igasugused riided ja aluspesu ilmselge liialdus. Vajadusel on abiks villurid ja hommikumantel.

3. Ma olen avastanud, et minust on isegi köögis asja. Siiamaani on enamus mu kokanduskatsetusi päris söödavalt ja maitsvalt välja kukkunud. Tõsi, viimasel ajal mind kokkamas väga pole nähtud. Ilmselt tuleb see sellest, et hetkel puudub mul korralik köök ja olgem ausad pole ka kellele kokata ja üksi ma sellist omakokkamise pajatäit ära ei söö.

4. Mulle ei meeldi kui oma hilinemisest (noh ikka rohkem kui veerandtunni jagu) ei teavitata.

5. Usun, et kõigel, mis meiega juhtub, on mingi põhjus ning et kõik tuleb meile endile ringiga tagasi.

6. Ma püüan inimestes ja ka tegevustes ikka esimesena leida positiivseid jooni, kuigi mõnikord teevad eelarvamused oma töö.

7. Usun, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ehk et optimism ja positiivsus on edasiviiv jõud.

Mina olen...

Mauritius: lõpuni

Peale paari päevast tuuletu ilmaga vedelemist otsustasime siiski sukeldumise kasuks. Kokku 6 sukeldumist, kus nägime raisi, kaheksajalga, kalmaari, tuunikala, mureene, kivikalu ja 33m sügavusel asetsevat filipiinlaste laevavrakki. Lisaks veel muidugi igasugu pisemaid sorti kalu, nagu nt Nemot, skorpionkala. Igatahes saime oma OWD tehtud, nüüd peaks postiteel vastav plastikkaart kah järgi tulema.

Mõnel päeval saime veel lohe ka kurjaks ajada ning Mati nii mõnedki mõnusad triibud tõmmata. Loheilmaga on seal mõnus, enamus kohalikke oli end välja ajanud ja sai meeldivalt juttu vestetud. Lisaks tutvusime veel kahe paariga, kes Eestist sinna lohetama oli tulnud. Igatahes asjata varustust kaasa ei võtt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et parim vahend saarel liikumiseks on roller. Seda võimalust me ka mõnuga kasutasime. Sõidu ajal saab mõnusat tiba jahutavat tuult. Ainus oht on, et põlved võib mõnusalt ära põletada. Neljal päeval kärutasime ka ringi väikeautoga Nissan March (kodumaal tunneme seda nime all Micra) ning sai kah enam-vähem hakkama. Liiklus nimelt valepidi. Tähele tuleb panna busse, sest kohalikud bussijuhid on teedevalitsejad ja võivad teha selliseid manöövreid, mis neil parasjagu pähe tuleb. Ainuke liiklusikaldus saarel on pealinn Port Louis, kus hommikul 7 paiku tekib ummik ja kestab mingi ajani õhtul, kui inimesed tagasi koju on ära sõitnud.

Päiksekreem on ainuvajalik, ilma selleta põleb kindlasti koledasti ära. Me määrisime end korralikult ning nahka tuli ehk ainult turjalt. Selline ilus jume hakkas tekkima peale nädalast kohalviibimist.

Rannad on seal ilusad sini-sinised ning vesi soolane, see-eest saab suht ranna lähedal snorgeldades juba kirjuid kalu ja koralle näha.

Ööelu leiab ainult Grand Baie's ja selle läheduses.

Mauritius on koht, kuhu ma igal juhul tagasi läheksin. Surfi osas on parim aeg nende sügise algus või lõpp.

Mauritius: esimene nädal

Saabumine Mauritiusele möödus suuremate viperusteta: Helsingis saime sobiva bussiga hotelli ja hommikul hotellist lennujaama; LHR-s sai 3 vaba tundi kah suht vaevata ära veedetud. Lend Mauritiusele kestis ca 11 ja pool tundi. Alul oli üles öelnud BA 747-e entertainment süsteem, mis peale pooletunnist restarti ellu ärkas ja igivanu asju näitas. Kuskil keset ööd, kui enamus reisijaist magas teatas lennuki kapten, et meil on malfunction ja meil on malfunction. Nimelt oli lennuki veesüsteem otsad andnud ning selle parandamise aega ta ennustada ei osanud. Sellegi poolest me tagasi keerama ei hakanud ning lendasime sihtkohta kohale. Veesüsteem tööle ei hakanudki ning joogiks vett enam ei pakutud. Muidu oli aga kõik timm ja maandumine pehme.

Mauritius tervitas ootamatu soojusega. Tuleb öelda, et tänaseks olen sellega juba täitsa ära harjunud ning üldiselt kipun sarnaselt kohalikele varju pugema.
Vaatamisväärsustest oleme siiani käinud Pamplemousses'e looduspargis, ära näinud 7-muda maa (too päev oli siiani ainuke vihmane), ühe suuremat sorti kose, mida ca poole kilomeetri kauguselt näidati ning Gris Gris vastu kaljut mühavad lained. Ahjaa, seda va Troux aux Cerfs kaatrit vaatasime ka. See oli täis kasvanud ning sinna kestnud pooleteisetunni pikkust sõitu ta küll väärt polnud.

Mati on siiani kaks korda ka oma lohekama täis pumbanud ja natuke ka sõita saanud. Aga tänavune suvi olla siin väga harukordne, kuna tuult napib. Loodetavasti järgmise 1,5 nädala jooksul see olukord muutub. Muidu peab vist küll PADI serdi tegemise peale mõtlema, seda põhjusel, et siin üldse miskit teha oleks.

Muidu on meil veel nägemata suhkrumuuseum, Belle Mare rand, Le Morne tema täies hiilguses ja mõne saare peale võiks kah veel minna.

Pilte pole ma viitsinud veel sisse tõmmata, nii et nendega mul hetkel kirjeldatut täiendada pole.

Mul on hüppenälg! Ma tahan vabalangeda :P
Rohkem polegi miskit öelda.

Põnev

Tuleb tõdeda, et mul on viimasel nädalal töö juures põnev olnud. Mulle ikka sobib, kui saan vähe keerulisemate asjadega tegeleda ning nendest läbi närida. Kui asi vajab rohkemat, kui lihtsate näpuliigutuste tegemine/organiseerimine.
Lahe, et vahepeal avaneb ka võimalus endale sobivas rütmis ja sobival kujul tööd teha.

Vastutasuks selle eest, et ma eile terve päeva töökohustustega seotud olin, kimmin nüüd Treppojale linnaõhust vaheldust saama :)

Down

Ma tahan rääkida, arutada või toetust leida. Pole ainult hetkel kedagi, kellega seda teha saaks.
Nõmeee!

Spordiga mõneks ajaks kööga

Seda et mu paremas põlves on kõhrepõletik. Mis tähendab, et täna sain miskise süsti, mis nüüd põlve kenasti kangeks on teinud.
Homme lähen apteeki miskeid rohtusid hagema (koduapteegis vajaminevat ravumit ei müüda) ja hakkan nüüd hommikuti kapsleid kugistama.
Kolmeks kuuks on täiesti keelatud jooksmine, hüppamine, põlvitamine. Tegelt midagi suurt teha ei lubatud. Tänu sellele, et ma süsti lubasin teha, lubati mind kahe nädalapärast velotrenazööri otsa ronida ja siis põhimõtteliselt kästi üht konkreetset põlve harjutust teha (kah kahe nädala pärast).
Et siis noh... treeningsaalis me mõnda aega ei kohtu.

Lisaks on mul ära anda mõningad lohesurfitunnid Mauritiusel. Tahab keegi?

Haarlem

Tähelepanek

Bensiinituli vilgub öösiti vilkuvate kollaste foorituledega samas rütmis.

Väänatud jala saaga

Noh ega pealtnäha miskit katki polegi. Mis on iseenesest hää. AGA sporti üldse teha ei saa, kohe valutama. Põlv siis. Või õigemini põlve õnnal.
Kust sain? Alpide reisi viimasel päeval väänasin. Oli vaja esinema hakata ju! Nüüd on tulemus käes. Olen nüüd mitu korda arstil käinud ja kolmapäeval tehakse magnetuuring. Loodetavasti on see kiirituse hulk nii väike, et see kuidagi muud moodi ei mõju :)
Vot tebe sporti ja asju!

Protsess

Kõike... segamini - ehk mida kõike nädalavahetusel juhtuda võib

Lähiajaloos on olnud palju sündmusi: jõulupeod, muidu peod, aastavahetus, mitmed lauareisid, mõningad külaskäigud jne. Selle kõige tulemusena olen nüüd eesmärgiks võtnud oma alkotarbimist vähendada. Seetõttu olen hakanud igal pool üritustel autoga käima, et ei tekiks lihtsalt kiusatust eks.
Eelmine nädal läks üldiselt hästi. Amööb-pannkookide taustal jõin ära ainult klaasi veini ning reedesel kamraadide sünnipäeval ainult ühe Ice'i. Piisavalt vähe, et hiljem autosõit seadusekohane oleks.
Laupäeval aga nii hästi ei läinud. Eelmises peatükis mainitud koroonaturniirile sõitsin autoga õndsas teadmises, et ega peoks ei lähe ja alkovaba õlu sauna kõrvale kärab küll. Saun ja turniir läksid täiesti plaanipäraselt, kui minu hale kaotus välja arvata. Aga see selleks.
Peale sauna tekkis parasemudel hea plaan minna Clazzi väärt muusikat nautima. Mõtlesin, et mis seal ikka: sõidan linna, kuulan hääd mussi ja kesköö paiku vuran rahuliku südamega koju. Siin aga olid saatusel omad plaanid. Nimelt arvas ülejäänud seltskond, et ega pole ikka viisakas, kui ma üksi seltskonnas kainena püsin ja kuna ma olen suuteline kuradile suht kergelt käe andma, siis sinna minu kainus lõppes. Järgnesid Sambuca, Mojito, B52, Classical Woman, B52, Cosmopolitan, vist veel üks B52?, Cosmopolitan... vahele kõvasti naeru ja lõppeks ühe parasemu külastus, kus oli veel vaja igaks juhuks kruvikeerajat tarbida ja pokkerit mängida.
Hommikul 6-7 vahel seisin ma täiesti enda jaoks teadaoleval tänaval nimega Tuulema ja üritasin aru saada, kuhu poole ma marssima peaks hakkama. Ei saanud. Võtsin takso.
Autole julgesin pühapäeval kell 17 juba järgi minema hakata.
Lõpetuseks võin öelda, et laupäeva öösel kasutusel olnud kontseptsiooni "Joon kõike ja segamini" ma üle paari korra aastas ei kavatse harrastada. Mitte, et ma sellist joomingut üldse ette planeeriks ja et meil lõbus poleks olnud või et mul järgmine päev jube paha oleks olnud, aga ma kardan, et see ei mõju mu tervisele ja hallollusele eriti heasti.

Mis kell on?

Neli lööki ja kaks mängu. Need numbrid jäi eile minu laeks. Põhimõtteliselt ma arvan, et keeruline saab kellelgi seda üle lüüa olema. Hoolimata sellest sain ma aga jooksvalt turniiri reegleid välja mõelda. Midagigi, eks. Eile toimus nimelt ELaKi koroonaturniir.

Amööb-pannkoogid

Inxu kutsus mind eile külla, et õpetada ülepannikooke tegema. Noh, ega mul suurt midagi õpetada polnud, et kui et teeme kahest munast ja käisin korra katsumas, et tainas piisavalt vedel oleks.
Panni lähedale mind ei lastudki. Inxu pannkoogid sattusid ümmarguste asemel hoopis amööbikujulised olema. Nalja kui palju, aga see-eest maitsesid imehästi!
Tänud kutsumast, järgmiseks korraks mõtleme kah menüü välja, eks :)

P.S. Taustaks käis meil film "Seks ja linn", no suht sisutu ja hästi koledate kostüümidega film.
P.P.S. Jah, ma polnudki seda filmi varem näinud.

Hommikusest kokkamisest

Teadupärast olen ma pudrusööja. Hommikusöögiks. Hoolimata sellest, et ma esmaspäeval tegin omaarust väiksema koguse kui tavaliselt, jätkunuks sellest ikkagi kahele. Tänane kogus oli juba enam-vähem. Ma ei tea, kuidas saab veel vähem seda teha, nii et minu jaoks paras ports oleks. Peab vist jogurti-müsli peale üle kolima.

3 nädalat...

Uhh, ma loodan, et see aeg läheb nüüd kiirelt. Ja et õhtud eriti pikad ja liiga üksi ei tundu.

Suusalumi-suusalumi

Eile õhtul võtsime kätte ja käisime lauluväljakul kaugushüppeid sooritamas. Lumelauaga. Meid oli 5 ja ma ainuke naissoo esindaja. Üldiselt olin ma eos juba leppinud kaotusega, sest minu tõuked ei õnnestu kuidagi (loe: ma kipun selleks liiga araks jääma) ja üleüldse on mu hüppeasend selline, milline ta olema ei peaks.
Aga kuna eile oli väike võistlusmoment sees ja no väga pika puuga ka pähe ei tahtnud saada, siis sain end lendama. Eriti head meelt teeb see, et ühele tüübile tegin ikka ära ka ;)

Lisaks tahan ma uhkustada, et tegin kikkeri pealt cab180 kah ära. Siiani olin seda Shveitsis pehmema poolses lumes ja maa pealt ainult teinud. Nüüd vaja veel maandumist nats harjutada ja paremaks saada.

Kehvema poole pealt on ainult see, et vale jalg ees sõitmine muud moodi kui otse, on minu jaoks ikka siiani suht loogikavastane tegevus. Samas on, mida Tahkol jällegi õppida-harjutada.

Vikerkaare lööve

Your rainbow is intensely shaded red, pink, and green.

 

 

 

 

 

 

 

What is says about you: You are an intelligent person. You appreciate everyone around you. You are a good listener and your friends are glad to have you around in difficult times. You get bored easily and want friends who will keep up with you.

Find the colors of your rainbow at spacefem.com.

Eestlaste uskumatud seiklused Shveitsimaal

Mõtlesin, et panen meie seiklusrikkast reisist mõned märked maha. Enne, kui need meelest jõuavad minna.
+ ilus päikseline ilm: kõigil 6-l päeval
+ vähe rahvast radadel: hoolimata sellest, et samal ajal leidis seal aset Burton European Open
+ palju erineva astmega radu, palju freeride'i võimalust: viimast küll nats kärpis see, et värsket lund eriti ei jagatud
+ hästi toredad ja abivalmid kohalikud
+ rahulikus, kuid meeldivas tempos afterski võimalused
+ mitte ühtegi murtud konti

Väikesed viperused kah:
* valesti pargitud auto + äravedu ja trahv: 440 CHF
* 2 kaotatud walky-talkyt: kui oled korra oma walky-talky ära kaotanud ja selle üles leidnud, siis järgmine päev ära enam seda enda kätte võta - kaob ära! (Shveitsi levinud vanasõna)
* üks paar katkisi optilisi prille
* üks lagunenud lumelauasaabas
* Austria kiirtee kleepeka puudumine: 120EUR (õnneks oli see kleeps puudu ainult ühel autol kolmest)

Nüüd on veel sorteerida nats alla 2000 pildi ja kokku lõigata videod.

Laax on koht, kuhu ma tõenäoliselt läheksin tagasi hea meelega. Üks tingimus on küll, järgmine kord sooviks ka värsket lund. Seltskonna valikul teeks ehk kah mõned redigeerimised:) Põhjus vist rohkem minus, kui teistes.

Lumele

Tööotsad on enam-vähem kokku tõmmatud või edasi antud. Lauakott sai ka eile pakitud. Täna läheb ülejäänud kraam kotti ja homme hommikul võib vabalt Laaxi poole teele asuda.

Happy-Go-Lucky

Ma ei tea, kas see tuli minu väsimusest või millestki muust, aga kõige ajuvabam film, mis ma näinud olen. Olgu öeldud, et ülejäänud seltskond ei saanud ka muffigi aru. Tundub, et eile olime madalalaubalised :)

Trammijuht oli eile INIMENE, just nimelt suurelt kirjutatuna. Ta ootas meeldivalt kõik trammi peale kiirustajad ja jooksjad ära, et nood ei peaks külma käes järgmist passima jääma :)
Ma kohe sõitsin ja muhelesin, et kõik pole veel siit maailmast kadunud.